| |
Kihnu pulmad.
|
|
| |
Kosja minek enne teatatult tuli üksi või hulgaga viinaga. Peig magas pruudi juures hommikuni ja hommikul pandi viina pudel ümber vöö et asi tõsine. Kui kosjas käidud hakkas pruut veimeid valmistama. Teda aitasid tutvad tüdrukud ja eided, ka valmistati pulmade vastu. 4-5 nädali pärast olid pulmad. Peig tegi oma pulmade ette valmistused, nii et pulmad tulid kahes majas. Pulma kutsuti öösel. Läksid kutsuma peigmees ja nooriku vend. Peig kutsus oma maija, nooriku vend oma, aga ühes käisid. Sugulased olid pulma ootuses suures ärevuses öösel ega maganud. Öösel kolas hirmus kolin kaikaga kiviga või puuhaluga vastu ust: "Pulma kõik pere! (Et hästi röökida võeti vinti). Tasane pulma ajamine ai olnud tõsine pulmakutse. Pulma päevaks pani iga kutsutu leiva koti valmis ja läks pulma, pere peale pandi hulk "leiba". Väravas tuldi või toas neile õlle või viinaga vastu ja leivakott anti peigmehe pulmaeide kätte kes kõik kokku korjas omalt poolt juure pani ja pulma toiduna lauale laskisa. Söödi ja hakati pruuti minema ära tooma. Peigmehele ja peiupoisile ilustati hobune värviliste paberite või nartsude samuti "raudkäele" peigmehe õemehele ehk teine ligem sugulane. (Raudkäsi on mis suurelma "kõrvatse naine"). Peig peiuga ratsutavad kõrvuti tasa et teised maha ei jäe. Enne väravast välja sõitu laulavad naised ja lastakse püssi. |
|
| |
|
|
|
|
4 |
Meie lähme vennale naista tooma
|
|
|
|
5 |
Saksamaalt saksaemandat
|
|
|
|
6 |
Kullamaalt kuningatütart -
|
|
|
|
7 |
Sinikoorta neitsikesta
|
|
|
|
8 |
Kes tal piirab pitkad põllud
|
|
|
|
9 |
Või tal laamib laiad väljad
|
|
|
|
10 |
Mede'ga peiul pitkad põllud
|
|
|
|
11 |
Pitkad põllud laiad väljad
|
|
|
|
12 |
Need käivad külast külani
|
|
|
|
13 |
Need käivad aiast aiani
|
|
|
|
14 |
Need tahvad küüsil kiskumista
|
|
|
|
15 |
Sõrmil söetumista
|
|
|
|
16 |
Ei need lõpe lõigates
|
|
|
|
17 |
Ega kao katsudes.
|
|
| |
Ehk jälle: |
|
| |
|
|
|
|
20 |
Me lähme seda vaatamaie
|
|
|
|
21 |
Kus meie vend oli viinad joonud
|
|
|
|
22 |
Viinad joonud saiad söönud
|
|
|
|
23 |
Uned magusad maganud
|
|
|
|
24 |
jne.
|
|
| |
Pruudi kodu ligidal lahkub peiupoiss peiust ja kihutab pruudi kodu õue, seal antakse talle õlut juua ja ta kihutab kohe tagasi. Siis sõidavad peig peiuga kõrvuti sisse, lastakse aupauke, peig peiuga tulevad hobustelt maha ja nad pannakse alles seina ääre seisma sest sisse astuda pole neil luba. Pruut on aga varjule lauta kirstu juurde viidud ja nooriku eided laulavad peigmehele peiu poisiga: |
|
| |
|
|
|
|
27 |
Tere seda peigu teelta tulles
|
|
|
|
28 |
Mede neid on ammu läinud
|
|
|
|
29 |
Ammu läinud, ammu viidud,
|
|
|
|
30 |
Neid kuulis peiu piitsaheale
|
|
|
|
31 |
Raudkäe rataste kärina
|
|
|
|
32 |
Veljo väljaste võlina
|
|
|
|
33 |
Sai aga varjule valama
|
|
|
|
34 |
Ulualla hoidema
|
|
|
|
35 |
Virus teda nähti viimati
|
|
|
|
36 |
Pärnus ta pead soeti
|
|
|
|
37 |
Tallinnas teda tanutati
|
|
|
|
38 |
Sealt sai kõrva pitka peiu
|
|
|
|
39 |
See oli ise ilmatarka
|
|
|
|
40 |
Uma tarka linna tarka
|
|
|
|
41 |
See tegi linna lilledest
|
|
|
|
42 |
Linna valli varrastest
|
|
|
|
43 |
Sinna sillad sibulatest
|
|
|
|
44 |
Linna turu tubakatest
|
|
|
|
45 |
Tule nüüd tuba tuisu eest
|
|
|
|
46 |
Ulu alla uisu eest
|
|
|
|
47 |
Reasta alla rahesao eest
|
|
|
|
48 |
Ära sina karda selle pärast
|
|
|
|
49 |
Et meil toas tukivingu
|
|
|
|
50 |
Või medel kambris kanget suitsu
|
|
|
|
51 |
Meitel toas peiutoolid
|
|
|
|
52 |
Hõbedased õetoolid
|
|
|
|
53 |
Kadakased kaasatoolid
|
|
|
|
54 |
Valat varest venda toolid
|
|
|
|
55 |
Suurest uksest - suits läheb välja
|
|
|
|
56 |
Aukast ving läheb välja
|
|
|
|
57 |
Tule aga tuba laua taha
|
|
|
|
58 |
Seal tuleb neiu ostamine
|
|
|
|
59 |
Neiu märga maksamine
|
|
|
|
60 |
Enne maksis neidu neli marka
|
|
|
|
61 |
Nüüd maksab kaheksa marka
|
|
|
|
62 |
Tuhat pane tuba tooli peale
|
|
|
|
63 |
Sada õue saani peale
|
|
|
|
64 |
Kümme kirstukaane peale
|
|
|
|
65 |
Siis on julgus juure jääda
|
|
|
|
66 |
Kangus kaela hakata
|
|
|
|
67 |
Siis on suuru sülle võtta.
|
|
| |
Peale selle aetakse kõik peiu vägi sööma. Pruudi omad laulavad: |
|
| |
|
|
|
|
70 |
Sööge langud, jooge langud
|
|
|
|
71 |
Ärge langud seda kartke.
|
|
|
|
72 |
Et meil leivast leinus
|
|
| |
j.n.e.
|
|
| |
Pärast antakse suppi, vahepeal tantsitakse ja peetakse lõbu. Siis teeb pruut kirstu lahti ja hakkab veimeid jagama. Kõige esiteks viiakse peigmehele (nooriku ema) kindad tutt paeltega (sõrmkindad). Siis peiupoiss, raudkäsi, siis kes juhtub (tüdrukud viivad. Siis hakatakse pruuti ehtima.Võetakse tüdruku rätik peast ja viiakse nooriku õe pähe siis pannakse lina pähe. Lina peale pannakse sama moodi "uig" sakiliste äärtega lina. Peigmehe naised laulavad; |
|
| |
|
|
|
|
76 |
Mis lilleke lõdised
|
|
|
|
77 |
Või sina virveke värised
|
|
|
|
78 |
Ehi ruttu epi ruttu
|
|
|
|
79 |
Ehi nüüd nende ehtedesse
|
|
|
|
80 |
Mis sinu eit oli enne ehtind
|
|
|
|
81 |
Mis sina ulud uigu võttes
|
|
|
|
82 |
Või sina tõrgud tanu tahtes
|
|
|
|
83 |
Põrgud põllepaela pannes
|
|
|
|
84 |
Nuta nuta neiukene
|
|
|
|
85 |
Kui sina nutad ehites
|
|
|
|
86 |
Siis sina naerad elades
|
|
|
|
87 |
Mis sina kardad meile tulles
|
|
|
|
88 |
Meile tulles meile jäädes
|
|
|
|
89 |
Ees sinul orjad, ees sinul härjad
|
|
|
|
90 |
Ei meie vii sind valilises
|
|
|
|
91 |
Meie aga viime sind kodalises
|
|
|
|
92 |
Eide härgi söötemaie
|
|
|
|
93 |
Ämma lehmi lüpsemaie
|
|
|
|
94 |
Ees sinul orjad ees sinul härjad
|
|
|
|
95 |
Meil on mehed meres käimas
|
|
|
|
96 |
Poisid puida raiumas
|
|
|
|
97 |
Lapsed laasta noppimas
|
|
|
|
98 |
Ei me vii sind välja peale
|
|
|
|
99 |
Me viime küla keske'elle
|
|
|
|
100 |
Vilja nurmede vahele
|
|
|
|
101 |
Suure mere serva peale
|
|
|
|
102 |
Sisse meitel joosvad siidilaevad
|
|
|
|
103 |
Kaudu käivad kaubalaevad
|
|
|
|
104 |
Õue alla õunalaevad
|
|
|
|
105 |
Toa taha tubakalaevad.
|
|
| |
Kui pruudil uig peas siis võtab "raudkäsi" teda käekõrvale ja viib kambri. Kambris asetatakse ta laua taha. Vend on pahemal käel, paremal peiu poiss ja järgmine peig. Siis laulavad naised: |
|
| |
|
|
|
|
108 |
Viimist kord sina eide toas
|
|
|
|
109 |
Viimist kord sina äti toas
|
|
|
|
110 |
Nüüd läed pihka peiu tuba
|
|
|
|
111 |
Unuta oma eide armu
|
|
|
|
112 |
Eide armu äti armu
|
|
|
|
113 |
Katsu oma kallist kaasa armu
|
|
|
|
114 |
Nüüd hakkad sina minema
|
|
|
|
115 |
Nüüd hakkab halõ tulema
|
|
|
|
116 |
Vee sina võtad vende silmast
|
|
|
|
117 |
Vee vennanaiste silmast
|
|
|
|
118 |
Õed jäevad õeta uluma
|
|
|
|
119 |
Vennalapsed lougamaie
|
|
|
|
120 |
Tuba jäeb tühjaks tüterista
|
|
|
|
121 |
Ait jäeb halvaks riietest
|
|
|
|
122 |
Sant jäeb lahjaks lammastest
|
|
|
|
123 |
Pada jäeb pesijat paluma
|
|
|
|
124 |
Kibu jäeb küürijat küsima
|
|
|
|
125 |
Luud jäeb pühkijat nuruma
|
|
|
|
126 |
Nüüd jääb muukma musta lehma
|
|
|
|
127 |
Nüüd jäeb ambma halli härga
|
|
|
|
128 |
Kui see eit pole enne nutnud
|
|
|
|
129 |
Küllap see eitki nüüda nutab
|
|
|
|
130 |
Kui ta sind õuest õletab
|
|
|
|
131 |
Külast valgest välja saadab
|
|
|
|
132 |
Õed sind saatvad õnne peale
|
|
|
|
133 |
Kulla sind saadab külla peale
|
|
|
|
134 |
Venna vilja välja peale.-
|
|
| |
Siis viiakse pruut laua takka õue, kus "raudkäe" vanker ukse ees, pruudi vend tõstab tema sisse, märgiks et pruuti mitte vägise ei veeta vaid omaste poolt just lubatakse. Peiupoiss sõidab ratsa ees minena siis pruudi vanker raudkäe ja selle naisega, siis alles peigmees. Pruudi pulmalised jäevad niikauaks kui kirstu viimise aeg käes. Pruudi peiu kodu jõudmisel viikse ta tuppa laua taha ja võetakse uig peast ära, kuna valge lina pähe jäeb. Sealt laua tagast viiakse ära teise laua taha ja antakse süüa "soola leiba valge (lina) alla." Peale selle seisab istub "ku vang"' raudkäe kõrval kuni kirst pärale jõuab (2-3 tundi). Siiski ei saa pruut lina alt lahti, kuni teised kaks korda süüa saanud, see tähendab veel 4-5 tundi. Alles siis võtab raudkäsi naisega lina peast ja panevad talle tanu pähe. Tänu pähepanemine sünnib umbes kui Muhus. Raudkäe naine peksab talle pähe vana tanuga ja loobib seda pähe, see aga viskab tanu mana (3 korda). Uue tanu aga panevad pähe. Samuti katsutakse selle ajal pruuti ära varastada. On tanu peas siis minnakse tantsitama pruuti. Peiupoiss tantsitab kõige enne, kellegi teisega ei tantsi. Siis läheb pruut ja teretab kõiki pulmalisi kui uus inimene. Siis algab üleüldine söömine ja siis algab üleüldine tants. Siis on pruut prii ja võib ka oma peigmehele ligineda ja temaga tantsida. |
|
| |
|
|
| |
P.S. Kirstu peiumajja jõudmisel laulab peiu pulmalised kirstu lahti: |
|
| |
|
|
|
|
139 |
Hakka nüüd kirstu kiputama
|
|
|
| |
|