| |
Märdisandi laulud.
|
|
| |
Märdid. Lähematest taludest tulivad mehed ühte talusse kokku, ajasivad karupidi /:pahempidi:/ kasukad selga, nõndasama ka kübara päha, suured habemed suhu ja võtsivad suure vitsakimbu kätte. Üks nendest pani koti kaela, kus sees temal kõikesugust vilja oli ja viinapudeli taskusse. Seda kutsuti Märdi isaks. - Kui kõik juba olivad kokku kogunud, siis hakkasivad Märdid talust talusse käima. Tulivad nad talusse, siis köhisivad esite ukse taga, pärast hakkasivad ust raputama ja hüüdsivad kõik, kui ühest suust: "Tere õhtust! Tere õhtust taluke!" "Kas on luba luuri lüia, ääää?" "Kas pereisa alles elab, äää?" Kui midagi häält, või liikumist seest poolt kuulsivad, siis hakasivad tänama. "Aitsima, aitsima, elab, elab!" "Kulla, pai pereisa, ütle üks üva sõna: kas on luba luuri lüia?" "Ütle ikka ja, ja on parem, kui ei!" "Kas mäletad, kulla pai pereisa, kui me jaanipäeva ajal ea peal valge mära vahetasime, kui ree pää kõksus - ja lubasid mulle kolm tündrid rukki pääle, ütlid: ""Tule Märdiks!"" "Kulla, pai pereisake, nüüd tullin Märdiks. - Kas on luba luuri lüia, äää?" Kui luba saivad, hakasivad laulma: |
|
| |
|
|
|
4 |
Ammu Märte oodetie,
|
|
|
5 |
Täna Märdi tänna saanu,
|
|
|
6 |
Kust ne Märdi väl´la tullu?
|
|
|
7 |
Märdi tullu kaugelt maalta,
|
|
|
8 |
Ümbert maailma ümare,
|
|
|
9 |
Kõrvast kuue kõvere,
|
|
|
10 |
Alta tullu alli ilma,
|
|
|
11 |
Päälta päeva või punase
|
|
|
12 |
Keskelt läbi keeru ilma
|
|
|
13 |
Läbi soo sipa-sapa,
|
|
|
14 |
Läbi laane lipa-lapa,
|
|
|
15 |
Viis oli vetta meil vahela,
|
|
|
16 |
Kuus oli kurjada jõgeda,
|
|
|
17 |
Seitse alba allikatta.
|
|
|
18 |
Vesi vilenti ehena
|
|
|
19 |
Muda mudisi perana.
|
|
| |
pag. 52a
|
|
|
21 |
Mitu aiakäärakuta
|
|
|
22 |
Setu jõejõõrakuta.
|
|
|
23 |
Ojja läits Märdi obene
|
|
|
24 |
Likku Märdi linalakka,
|
|
|
25 |
Must jäi kinni moa pääle,
|
|
|
26 |
Linalakk jäi liiva pääle,
|
|
|
27 |
Valge mätaste vahele.
|
|
|
28 |
Tulli ma suurta sooda mööda,
|
|
|
29 |
Kuuli undi uluvetta,
|
|
|
30 |
Töbikõrva töunavetta,
|
|
|
31 |
Laiakäpa laskevatta.
|
|
|
32 |
Märt tulli, maa müdisi
|
|
|
33 |
Põllupeenare põrisi.
|
|
|
34 |
Nikert-näkert niitu mööda,
|
|
|
35 |
Mikert-mäkert mättid mööda,
|
|
|
36 |
Kimsa-komsa koltid mööda.
|
|
|
37 |
Pilliroogu pisti silma,
|
|
|
38 |
Angerpüssi ai söames,
|
|
|
39 |
Sõnajalga lõigas sõrme,
|
|
|
40 |
Kasteeina kääni kaala.
|
|
|
41 |
Sai ma siia saare pääle,
|
|
|
42 |
Siia niidu veere pääle,
|
|
|
43 |
Kuuli siin kuke laulavetta,
|
|
|
44 |
Kuuli siin kana kõõruvetta,
|
|
|
45 |
Kuuli siin koera kolkuvetta,
|
|
|
46 |
Raudakäppa raksuvetta.
|
|
|
47 |
Tulli ma tule valule,
|
|
|
48 |
Ai ma alli akenele.
|
|
|
49 |
Peremees peremeheke,
|
|
|
50 |
Perenaine linnukene,
|
|
|
51 |
A'a Antsu, käse Kaarlit,
|
|
|
52 |
Ants o armas poisikene,
|
|
|
53 |
Kaarli kerge kargamaie,
|
|
|
54 |
Aage maha agatse aia
|
|
|
55 |
Pildke pinditse värati;
|
|
|
56 |
Laske Märdi lämme'esse,
|
|
|
57 |
Märdi küüne külmeteve,
|
|
|
58 |
Märdi varba valuteve,
|
|
|
59 |
Märdi sõrme sõelteve.
|
|
|
60 |
Peremees õbekübare
|
|
|
61 |
Perenaine laiarätti,
|
|
|
62 |
Perepoega poogenpüksi,
|
|
|
63 |
Peretüdar kuldakeedi
|
|
|
64 |
Talutüdar taimekene,
|
|
|
65 |
Talutüdruk leeduända
|
|
|
66 |
Talupoisi taade laiska
|
|
|
67 |
Tõuse üles voodiesta,
|
|
|
68 |
Puhka see tuli tubase,
|
|
|
69 |
Lõõdsu lõke põrmatulle,
|
|
|
70 |
Võta pirdu pistusesta
|
|
| |
pag. 53
|
|
|
72 |
Võta algu ahju päälta,
|
|
|
73 |
Võta lõmmu lõhna alta.
|
|
|
74 |
Kui ei ole lõmmu lõhna alla,
|
|
|
75 |
Võta tahude talada,
|
|
|
76 |
Võta laest laastukesta.
|
|
|
77 |
Kui ei ole laen laastukesta
|
|
|
78 |
Võta roogu räste'esta,
|
|
|
79 |
Käppa õlgi katusesta.
|
|
|
80 |
Kui ei ole õlgi katusenna.
|
|
|
81 |
Peretüdruk leenuända
|
|
|
82 |
Ole nüüd usin otsimaie,
|
|
|
83 |
Lahe jalga laskemaie,
|
|
|
84 |
Ole siis viksi, Märt toob viina.
|
|
|
85 |
Säe sääre jooskemaie,
|
|
|
86 |
Lase laia laanta mööda,
|
|
|
87 |
Suple suurta sooda mööda.
|
|
|
88 |
Ole siis viksi Märt toob viina.
|
|
|
89 |
Too sa soosta sammelida,
|
|
|
90 |
Mädajärvest mätte'eida,
|
|
|
91 |
Kanna kaika karjamaalta,
|
|
|
92 |
Puhka see tuli tubase,
|
|
|
93 |
Lõõdsu lõke põrmatulle.
|
|
|
94 |
Peremees, peremeheke
|
|
|
95 |
Perenaine linnukene
|
|
|
96 |
Tõusu üles voode'esta,
|
|
|
97 |
Sinepatjade seasta,
|
|
|
98 |
Valge linade vahelta,
|
|
|
99 |
Kirju tekke keske'elta;
|
|
|
100 |
Tõusu üles tooli pääle,
|
|
|
101 |
Säe sängu veere pääle,
|
|
|
102 |
A'a akente nõale.
|
|
|
103 |
Peremees õbekübare
|
|
|
104 |
A'a sa Antsu, käse Kaarlid
|
|
|
105 |
Võtta ni vära varusta
|
|
|
106 |
Usse ummisrõnge'esta,
|
|
|
107 |
Tõmba usse, tõsta telki,
|
|
|
108 |
Märt tahab tare ilule,
|
|
|
109 |
Lähempele lämme'ele
|
|
|
110 |
Parempele paiste'ele.
|
|
| |
Nende laulusõnade järele sai uks seestpoolt lahti võetud. Märdid tulivad tuppa. Isa astus ees ja külvas teri omast kotist põrandale, öeldes: |
|
| |
|
|
|
113 |
"Märt viskab vilja,
|
|
|
114 |
Märt kahmab kaara,
|
|
|
115 |
Märt keenu kesvi,
|
|
|
116 |
Märt rühmib rügi,
|
|
|
117 |
Märt liidab linu,
|
|
|
118 |
Märt eidab ernid!
|
|
|
119 |
Uba musta, tõine valged,
|
|
|
120 |
Läädsa lipu-lapuline,
|
|
|
121 |
Ernes esiki iluse."
|
|
| |
Oli vili külvatud, siis hakkasivad tervitama. Nad andsivad igale, kes aga tuas oli, vitsakimbuga valu ja ütlesivad ise sinna juurde: |
|
| |
|
|
|
124 |
"Tervis, tervis pai pereisale,
|
|
|
125 |
Tervis, tervis pai pereemale,
|
|
|
126 |
Tervis, tervis pai perepojale,
|
|
| |
pag. 53a
|
|
|
128 |
Tervis, tervis pai peretütrele,
|
|
|
129 |
Tervis, tervis pai pereminial,
|
|
|
130 |
Tervis, tervis talupoistele,
|
|
|
131 |
Tervis, tervis pai perepiigale,
|
|
|
132 |
Tervis talu taimedele!"
|
|
| |
Olivad kõik korrast läbi tervitatud, siis hakasivad jälle laulma: |
|
| |
|
|
|
135 |
Kuule, kuule pai pereisa,
|
|
|
136 |
Märti toob teil kike õnne,
|
|
|
137 |
Märt viskab sisse viljaõnne,
|
|
|
138 |
Sisse kannab kaaraõnne,
|
|
|
139 |
Uue odra, keeru kesva.
|
|
|
140 |
Märti toob teil kike õnne:
|
|
|
141 |
Sisse toob sigadeõnne,
|
|
|
142 |
Oovi toob obesteõnne,
|
|
|
143 |
Kaasikusse karjaõnne,
|
|
|
144 |
Lepikusse lehmaõnne,
|
|
|
145 |
Lauta toob lammasteõnne;
|
|
|
146 |
Märt toob kallist karjaõnne,
|
|
|
147 |
Armast toob anideõnne,
|
|
|
148 |
Paju alt toob pardsiõnne,
|
|
|
149 |
Kuhalt tõi ma kukeõnne,
|
|
|
150 |
Kallist tõi kanadeõnne,
|
|
|
151 |
Kik kallas kanuje täisi,
|
|
|
152 |
Kik nurme muneje täisi,
|
|
|
153 |
Õnne täisi õikajata,
|
|
|
154 |
Perre täisi paukujatta.
|
|
|
155 |
Märti tõi teil kike õnne,
|
|
|
156 |
Puhun tõi teil poisteõnne.
|
|
|
157 |
--------------------------------
|
|
|
158 |
Märt om armas keige meelest,
|
|
|
159 |
Märti mullu oodetie.
|
|
|
160 |
Täna Märdi tänna saanu,
|
|
|
161 |
Märt tansib, kui maa müriseb,
|
|
|
162 |
Kui see põrmatu põriseb.
|
|
|
163 |
Siin taht tare tantsimista,
|
|
|
164 |
Põrmat taht põrutemista;
|
|
|
165 |
Siin taht liiva litsumista,
|
|
|
166 |
Kun ni Märdi üppanesse,
|
|
|
167 |
Sinna üppab üva obene,
|
|
|
168 |
Kun ni Märdi tantsinesse,
|
|
|
169 |
Sinna tansib tallitäkku,
|
|
|
170 |
Kun ni Märdi karganesse,
|
|
|
171 |
Sinna kaara kasvanesse,
|
|
|
172 |
Kun ni Märdi keeruteve,
|
|
|
173 |
Sinna kesva keeruteve,
|
|
|
174 |
Sinna erne ekuteve,
|
|
|
175 |
Sinna oa okuteve,
|
|
|
176 |
Selle ütle ma sinule:
|
|
|
177 |
Perenaine linnukene,
|
|
|
178 |
Valatege Märdi pääle.
|
|
| |
pag. 54
|
|
|
180 |
Kui o Märdil nina punane,
|
|
|
181 |
Siis viias tüdruk mehele,
|
|
|
182 |
Valatege Märdi pääle,
|
|
|
183 |
Kui o Märti lustiline,
|
|
|
184 |
Poig toob mini koduse,
|
|
|
185 |
Poig toob memmel minia,
|
|
|
186 |
Poig toob abi andijale.
|
|
|
187 |
Valatage Märdi pääle,
|
|
|
188 |
Ka Märdi pää kahare,
|
|
|
189 |
Siis kasvab kaara kahare.
|
|
|
190 |
Valatege Märdi pääle,
|
|
|
191 |
Ka Märdi silma terave,
|
|
|
192 |
Siis kasvav röa teratse;
|
|
|
193 |
Ka o Märdil keeru änna,
|
|
|
194 |
Siis küll kasvav keeru kesva.
|
|
|
195 |
La meid kaia, la valate,
|
|
|
196 |
Ka siin petsik peremeesi,
|
|
|
197 |
Ooliku siin otsalise,
|
|
|
198 |
Mahe o majapidaja,
|
|
|
199 |
Ole'i puudu siin lavasta,
|
|
|
200 |
Ole'i puudu siin soolasta;
|
|
|
201 |
Soola aita siin sulave,
|
|
|
202 |
Jahu kotti kopiteve,
|
|
|
203 |
Kesva kirstu köömelteve,
|
|
|
204 |
Tera salve sammelteve.
|
|
|
205 |
Peretüdar peenikene,
|
|
|
206 |
Talutüdar taimekene,
|
|
|
207 |
Talupoissi taade laiska,
|
|
|
208 |
Talutüdruk leeduända,
|
|
|
209 |
Mis teil viga viksid olla,
|
|
|
210 |
Kui tule kohus teil lävele,
|
|
|
211 |
Raha maksu või majase,
|
|
|
212 |
Esa ette õigatesse,
|
|
|
213 |
Velle välja viitanesse,
|
|
|
214 |
Taga te seisad suure tamme,
|
|
|
215 |
Kõrvas te kõvere kuuse,
|
|
|
216 |
Mis teil viga viksid olla,
|
|
|
217 |
Tare siin tammine tümiseb,
|
|
|
218 |
Koda koskine kobiseb,
|
|
|
219 |
Aita aavine väriseb
|
|
| |
Märdid vaatasivad kõik need kohad läbi nagu allpool laulus ette tuleb. |
|
| |
|
|
|
222 |
Märt võtt pirdu nüüd pihista,
|
|
|
223 |
Märt küll akkab astumaie,
|
|
|
224 |
Taaritõrre siin tarena,
|
|
|
225 |
Märti varjusta valati,
|
|
|
226 |
Ka om veeren' vetta täisi,
|
|
|
227 |
Ka om kaanen' kalja täisi,
|
|
|
228 |
Valatege näidusida,
|
|
|
229 |
Ka om kolle koristedu,
|
|
| |
pag. 54a
|
|
|
231 |
Tuhk om sõglut sõmeresse,
|
|
|
232 |
Valatege näidusida,
|
|
|
233 |
Ka o põrsa teil põhuna,
|
|
|
234 |
Suure sea teil sasina,
|
|
|
235 |
Ek o sia sitanegi,
|
|
|
236 |
Põrsa palja põrmatulla.
|
|
|
237 |
Ek o Eltse elku-lelku,
|
|
|
238 |
Ek o Mari maga mütsi.
|
|
|
239 |
Küll om viksi teie näiu,
|
|
|
240 |
Küll om viksi, Märt toob mune,
|
|
|
241 |
Küll om Tiiu siin tegeve,
|
|
|
242 |
Küll om Anne siin agare,
|
|
|
243 |
Küll om Maie maani targa,
|
|
|
244 |
Küll om põrsa teil põhuna,
|
|
|
245 |
Suure sea teil sasina,
|
|
|
246 |
Küll om ahi alge täisi,
|
|
|
247 |
Küll om kolle koristetu.
|
|
|
248 |
Küll om viksi, Märt toob mune,
|
|
|
249 |
Küll tuleb ommen kosjuelle,
|
|
|
250 |
Toonamullu toob pudeli,
|
|
|
251 |
Küll siit petan perenaises,
|
|
|
252 |
Taham' me talu minias.
|
|
|
253 |
La meid kaia, la valate,
|
|
|
254 |
Ka' o tüdruk tennu tööda,
|
|
|
255 |
Ka' om näiu nännu vaeva,
|
|
|
256 |
Ka' o oolin okikesta,
|
|
|
257 |
Oolin oki poolikesta,
|
|
|
258 |
Ka' o sõkkun sõkulauda,
|
|
|
259 |
Ka' om lõnga lõhna alla,
|
|
|
260 |
Ka' om kera kimbunegi,
|
|
|
261 |
Ka' om tel´le siin tarena,
|
|
|
262 |
Pika peele põrmatulle,
|
|
|
263 |
Ka om kangas kammerenna,
|
|
|
264 |
Peenikene peelte pääle,
|
|
|
265 |
Linane ligi lageda.
|
|
|
266 |
Märt küll tunneb toimekirja,
|
|
|
267 |
La meid kaia, la valate,
|
|
|
268 |
Ka' ta tunneb toimekirja,
|
|
|
269 |
Ka' ta loob loogelise,
|
|
|
270 |
Ka' koab sisse siidikirja,
|
|
|
271 |
Ka' om pääle päevakirja,
|
|
|
272 |
Keskel keeru killakirja.
|
|
|
273 |
Küll om viksi teie näiu,
|
|
|
274 |
Küll om viksi, Märt toob viina,
|
|
|
275 |
Märt tuleb ommen kosjuelle,
|
|
|
276 |
Toonamullu toob pudele.
|
|
| |
Nõnda lauldi siis, kui kõik heaste ja korras leiti olevad; kui midagi halvaste juhtus olema, siis otsiti perepiigad peidust välja, võeti maha, löödi vitsakimbuga jalatallade peale ja lauldi sinna juurde: |
|
| |
|
|
| |
pag. 55
|
|
|
280 |
Ketra, ketra, ketra, ketra,
|
|
|
281 |
Ole usin uhtimaie,
|
|
|
282 |
Lahe jalga laskemaie,
|
|
|
283 |
Usin okki veereteme.
|
|
|
284 |
Märt küll õppab õige'esta:
|
|
|
285 |
Kuule sa pereme' käsku,
|
|
|
286 |
Kuule perenaise käsku,
|
|
|
287 |
Tahtmist tee talu lastele.
|
|
|
288 |
Ära lüvva elku Eltsekene,
|
|
|
289 |
Ega magade Maieke,
|
|
|
290 |
Ära minna lastege laudile,
|
|
|
291 |
Tõnissege tõistre kõlgussesse,
|
|
|
292 |
Kui tuleb Jaani jahtimaie,
|
|
|
293 |
Kui tuleb Antsu augulteme,
|
|
|
294 |
Löö sa Jaanil jalgu mööda,
|
|
|
295 |
Märdil löö sa mälva pääle,
|
|
|
296 |
Peetrel löö sa põrna pääle,
|
|
|
297 |
Kupute kulmu mõlembil.
|
|
|
298 |
Lase tüdruk teta tööda,
|
|
|
299 |
Lase näiu näta vaeva,
|
|
|
300 |
Peremees peremeheke,
|
|
|
301 |
Kui sa tundsid tunnikesta,
|
|
|
302 |
Arvasid sa Märdiaiga,
|
|
|
303 |
Võtten tulla tuulismaalta
|
|
|
304 |
Jakku naiste jahvimaala,
|
|
|
305 |
Tennu sa tegu õluta,
|
|
|
306 |
Tennu kannun Märdi kahja
|
|
|
307 |
Üte kurna kulbinegi,
|
|
|
308 |
Uulust toonu umalida,
|
|
|
309 |
Tartu mees panden taari põhja,
|
|
|
310 |
Viljandi mees villin vaadi.
|
|
|
311 |
Üte tennu sa koana,
|
|
|
312 |
Tõista joonu sa toana,
|
|
|
313 |
Kolmas käinu kellerenna.
|
|
|
314 |
Seppa alla, vattu pääle,
|
|
|
315 |
Õlut kulda keske'elle.
|
|
|
316 |
Peremees, peremeheke,
|
|
|
317 |
Perenaine linnukene,
|
|
|
318 |
Tääsid Märdi tulevetta,
|
|
|
319 |
Märdiaiga arvavetta
|
|
|
320 |
Tappen talle toore'esse,
|
|
|
321 |
Väänden kana värskiesse,
|
|
|
322 |
Kuke kuivase lihase,
|
|
|
323 |
Teane teeroase,
|
|
|
324 |
Varbline vahepalase,
|
|
|
325 |
Konna pääle pipperesse.
|
|
|
326 |
Perenaine linnukene,
|
|
|
327 |
Tääsid Märdi tulevetta,
|
|
|
328 |
Arvasid sa Märdiaiga
|
|
| |
pag. 55a
|
|
|
330 |
Tennu tegu uuta leiba,
|
|
|
331 |
Tõine tegu tõstakuta,
|
|
|
332 |
Kolmas kesva karaskida.
|
|
|
333 |
Perenaine linnukene,
|
|
|
334 |
Võta võtme vagja otsast,
|
|
|
335 |
Punarihma puusa päälta,
|
|
|
336 |
Sinirihma seina päälta,
|
|
|
337 |
Otsi Märdil ande'eida.
|
|
|
338 |
Kui sa ei suuda esi minna,
|
|
|
339 |
Sul o katsi tütterida.
|
|
|
340 |
A'a Anne, käse Kärtu,
|
|
|
341 |
A'a Anne aidateeda,
|
|
|
342 |
Käse Kärtu kelleresse,
|
|
|
343 |
Kui sa ei tää, ma juhate.
|
|
|
344 |
Vorst o ahju otsa pääle,
|
|
|
345 |
Võti koan koogu otsan.
|
|
|
346 |
Perenaine linnukene,
|
|
|
347 |
Võta nüüd astu aidateeda,
|
|
|
348 |
Kelpi kellerte raduje,
|
|
|
349 |
Härja kink sul kellerenna,
|
|
|
350 |
Lammas lapiti laena,
|
|
|
351 |
Siga servi seina pääle,
|
|
|
352 |
Vinger-vanger vaka pääle.
|
|
|
353 |
Peremees peremeheke,
|
|
|
354 |
Perenaine linnukene,
|
|
|
355 |
Perepoiga saabassääri
|
|
|
356 |
Peretüdar kuldakenga,
|
|
|
357 |
Otsi Märdil ohverida,
|
|
|
358 |
Kae Märdil kakerida.
|
|
|
359 |
Märt küll oolib vorstikesta,
|
|
|
360 |
Märti mõtleb mängu pääle,
|
|
|
361 |
Nuudsib kuke nukikesta,
|
|
|
362 |
Märti tunneb toorest haisu,
|
|
|
363 |
Siin om tapet suuri ärga.
|
|
|
364 |
Kes küll annab Märdilegi,
|
|
|
365 |
Sel kasvav sea sileve,
|
|
|
366 |
Sel kasvav lehma lihave,
|
|
|
367 |
Lahe villa lambe'ele.
|
|
|
368 |
Peremees peremeheke
|
|
|
369 |
Arute avasti koti,
|
|
|
370 |
Anna viisi vitsulista,
|
|
|
371 |
Tõine viisi vitsutegi,
|
|
|
372 |
Anna kuusi kupulista,
|
|
|
373 |
Tõine kuusi kuputegi,
|
|
|
374 |
Anna sada sangalista,
|
|
|
375 |
Tõine sada sangategi,
|
|
|
376 |
Anna tuhant tutulista,
|
|
|
377 |
Tõine tuhat tututegi.
|
|
|
378 |
Märt lääb obu vaatamaie,
|
|
|
379 |
Linalakka liitamaie
|
|
| |
pag. 56
|
|
|
381 |
Ojja läits otsendi obene
|
|
|
382 |
Likku Märdi linalakka,
|
|
|
383 |
Jõkke Märdi jõhviända.
|
|
|
384 |
Olge terven, me täname,
|
|
|
385 |
Annid aljasta rahada,
|
|
|
386 |
Poodid poole ruubelida.
|
|
|
387 |
Nüüd lääm' obu ostamaie,
|
|
|
388 |
Linalakka liitamaie,
|
|
|
389 |
Ostam' Otilt me obune,
|
|
|
390 |
Saarepapilt me sadule,
|
|
|
391 |
Peremees õbekübare
|
|
|
392 |
Küll siis tulem' kos´suelle,
|
|
|
393 |
Andke siis siia ainu latsi,
|
|
|
394 |
Pange paras töötegija.
|
|
| |
Pärast seda, kui Märdid oma ande kätte olivad saanud, mis talu isa või talu ema neile andis, siis laulsivad: |
|
| |
|
|
|
397 |
Aituma, Märdi tänave:
|
|
|
398 |
Märdi andi andamesta
|
|
|
399 |
Suure mutsu murdemesta,
|
|
|
400 |
Suure oole otsimesta,
|
|
|
401 |
Pika pätsi pistamesta,
|
|
|
402 |
Laia kaku kandamesta.
|
|
| |
Märdid hakkavad minema ja laulavad: |
|
| |
|
|
|
405 |
Mi jätam' pereisale?
|
|
|
406 |
Jätam' ärja ikke'esse,
|
|
|
407 |
See jätam' pereisale,
|
|
|
408 |
Mi jätam' pereemale?
|
|
|
409 |
Kümme lehma lüpsikusse
|
|
|
410 |
See jätam' pereemale,
|
|
|
411 |
Mi jätam' perepojale?
|
|
|
412 |
Ütese üli-ilusta,
|
|
|
413 |
Kümme künniruunakesta,
|
|
|
414 |
Jätam' me perepojale.
|
|
|
415 |
Mi jätam' peretüterel?
|
|
|
416 |
Kosja tal tulgu, tõine mingu,
|
|
|
417 |
Ära vassa vahet olgu,
|
|
|
418 |
Sada olgu saadikud lävele,
|
|
|
419 |
Tuhat obest tubanegi.
|
|
|
420 |
Tulgu Võnnust võttajata,
|
|
|
421 |
Tartust tulgu tahtajata,
|
|
|
422 |
Killingist tulgu kihlajata,
|
|
|
423 |
Sõrme võiam' tal võise,
|
|
|
424 |
Käe nisutaigenesse.
|
|
|
425 |
See jätam' peretüterel,
|
|
|
426 |
Mi jätam' pereminial?
|
|
|
427 |
Jätam' kägu käte pääle,
|
|
|
428 |
Laits tal pillise peose,
|
|
|
429 |
Käsilises käte pääle.
|
|
| |
pag. 56a
|
|
|
431 |
Põhku täisi põrse'eida,
|
|
|
432 |
Lauta täisi lambe'eida,
|
|
|
433 |
Kena oinas keske'elle;
|
|
|
434 |
Pund sai villu puusa päälta,
|
|
|
435 |
Kümme nakla kül´le päälta,
|
|
|
436 |
Sada sarvede vahelta.
|
|
|
437 |
See jätam' pereminiale,
|
|
|
438 |
Peremees peremeheke,
|
|
|
439 |
Laske ni Märdi mineme!
|
|
|
440 |
Kui me tulem' tõise kõrra
|
|
|
441 |
Tõise kõrra see ajage,
|
|
|
442 |
Tõise uuele suvele,
|
|
|
443 |
Siis toom' seemelt siia maale,
|
|
|
444 |
Siis toom' rügi rüpe'enna,
|
|
|
445 |
Siis toom' kaaru kaukaenna,
|
|
|
446 |
Kesvi toome kindaenna.
|
|
|
447 |
Peremees, peremeheke,
|
|
|
448 |
Tõmba usse, tõsta telki,
|
|
|
449 |
Laske ni Märdi mineme,
|
|
|
450 |
Mart tahab tõise talule,
|
|
|
451 |
Üle õue, usselegi,
|
|
|
452 |
Katusele kolmatele.
|
|
|
453 |
Kui me tulem' tõise kõrra,
|
|
|
454 |
Tõise kõrra see ajage
|
|
|
455 |
Kik sis õle joosku õluta
|
|
|
456 |
Vihu joosku virretegi.
|
|
| |
Oli laul lõpetatud, siis võeti uks lahti ja Märdid hakkasivad minema. Minnes ei tohtinud Märdid ise, ei ka oma vitsakimbuga kuhugile kinni puudutada, sellepärast et sellest arvati elajatele suurt kahju tulevad. |
|
| |
|
|
|
| |
|