H III 24, 43/66

h32400430000
Pärnumaa — Häädemeeste
Schoberg, Karl
1895

Metadata

COL: Karl Schoberg
ID: H III 24, 43/66
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Häädemeeste khk., Tahkuranna v.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1895

Vanadest Eesti pulmadest Tahkuranna pool
Endisel ajal, nii arvata kolmekümne aasta eest, oli Eesti talurahva pulmapidu hoopis kenam ja naljakam kui nüüd. Vana Eesti rahva pulmadest on väga vähe kirjutud ja sellepärast on paljudele noortele eestlastele esivanemate kenad ja naljakad pulmapidud üsna tundmata. Et oma esivanemate pulmadega rohkem tutvaks saada, võtsin mina kätte ja korjasin nii palju teatusi vanade inimeste suust, kui mul võimalik oli, ning pistsin need paberisse. -
Pulmade hakatus oli ikka suuremalt jaolt kesknädali pääle lõunat ja kestsivad kuni laupäeva õhtuni, mõni kord ka pühapäeva hommikuni. Pulmaruumiks oli ikka rehetuba, mis enne pulmi järgmiselt sisse seatud: mustad suitsenud rehetoa seinad saivad toorete männapeerudega risti ja põigeti üle löödud, nii et toa sein võrgusarnane välja nägi. Pulmalaua kohta, mis ikka selle toa seina ääres seisis, kus aken oli, saivad parrede külge kaks valget ritva seotud, mis ühest toa seina äärest teise ulatasivad; nende ritvade pääle saivad valged männapuupeerud laotud, nii et laua kohalt piduruumi lagi valge oli. Pidulaua ülema otsa kohta, valge peerulae külge, sai mitmeharuline pulmalühter riputatud, mis paberist ehtetega ilustatud oli. Lühtre all laual olivad kaks nõndanimetatud "rõõsaleiba" linase riide all varjul, mis sääl mõne kunsti pärast pulma lõpuni seisivad. Pulma võerad olid sel ajal kõik enamisti vanad keskealised inimesed, sest noori pulma ei kutsutud. Varsti pääle pulmaliste kokkutulekut hakkas kambris torupill ürgama, mis mehi ja naisi labajalavaltsi ja orjatantsu sundis laskma, sest neid tantsusi sai vanade eestlaste seas kõige rohkem tantsitud. Kui vahest nii juhtus, et torupill kinni jäi, siis sai ta ukse alla maha pandud, kust naesed üle käisivad, siis pidi ta jälle lahti pääsma. -
Neljapäeva hommikul oli mõlemil pool pulmalistel suur valmistamine: mõned mehed nooriku poolt pulmalistest võtsivad õlgi ning läksivad teistele pulmalistele teesid märkima; iga tee ääres oleva puu ja teiva külgi sai õletuust seotud, sagedasti saivad nee tuustid koguni võõreti tee pääle pandud, mis võeraid pulmalisi eksiteele pidi juhtima. Selle aja sees olivad suured asutused noormehe pool pulmaliste seas nooriku järgi sõitmiseks; suur kotitäis vanu vaagna ja klaasitükka sai nooriku väljaostmiseks valmis pandud. Noormees, raudkäsi ja noormehe vend, keda ajumeheks kutsuti, panivad omale valged riided ümber, mille otsad kahe reesiga selja taha kinni saivad pandud; niisuguseid riideid hüüti rätedeks. Pääs olivad neil vanad eesti tarjadega mütsid, mille ümber laiad eesti vööd olivad seotud; nende vööde otsad rippusivad selja taga. Pääle ehtimise laulsivad lauljad naesed:
     8  Peiupoiss, peiu sulane,
     9  Ole hoolas hommikulla,
     10  Varane enne valge'eda.
     11  Pane aga mustad munderisse,
     12  Kõrvid karunahkadesse,
     13  Hallid hõbehelmetesse,
     14  Paadid pane paaterisse:
     15  Meil on mõte teele minna,
     16  Teele minna, maale saada.
     17  Millas saame langu kodu,
     18  Pikka pinki istumaie?
     19  Neiu uinub oodates
     20  Ja väsib välja vaadates.
pag. 47
Nooriku kodu minnes sõitis ajumees ratsahobusega pulmaliste ees. Kui peigmehe poolt pulmalised pruudi kodu ligidale jõudnud, siis jäävad nad peatama ja ajumees sõidab üksi pruudi kodu ning katsub säält salaja midagi ära tuua, oma pulmalistele vahvuse märgiks näha; muidugi on tal äratoomine väga raske, sest teised arvavad ära, mil ajal ta tuleb, ja panevad vahid välja. Mõnikord läheb tal ometi korda säält midagi ära tõmmata, kas või peoga õlgi katuse räästast. Ruttu sõidab ta selle märgiga oma pulmaliste juurde tagasi; need võtavad teda suure hõiskamisega vastu. Siit antakse tal suur eesti kannu täis õlut ja saadetakse teda sellega tagasi. Nooriku poolt pulmalised võtavad õlle vastu ja saadavad oma õlut ka teistele. Kui nad ajumehest toodud õlle ära on joonud, hakkavad nad suure kisaga ja hõiskamisega nooriku kodu sõitma. Iseenesest mõista, et torupill sel ajal hullupööra müürgab. On võerad pulmalised nooriku värava taha jõudnud, siis hakkab sääl suur tingimine, missuguse summa eest võeraid sisse võib lasta. On tingimised kokku saanud, mis muidugi mõne hää tuhande juurde jäivad, siis viskavad võerad pulmalised oma suure rahakoti kõlinal sisse, mille järele ka värav lahti saab tehtud. Sel ajal laulvad nooriku poolt kaasikud:
     24  Ju tuleva, ju nähikse;
     25  Torukübarad tulevad,
     26  Pika nuki mehi nähikse.
     27  "Kus te lääte, mis te käite?
     28  Ehk te Riia rehelised,
     29  Ehk te Poola postiviijad?" -
     30  "Tee lääb Pärnu linna pääle,
     31  Rada lääb Rae kõrtsi pääle."
     32  "Kus te lääte, mis te käite?
     33  Neiu ammu siita läinud.
     34  Neiu läks uue laeva pääle,
pag. 49
     36  Pani põlle purjuesse,
     37  Põllepaelad peele'esse.
     38  Pani sõrmed sõudemaie,
     39  Varvad vastu lükkamaie.
     40  Pärnus ta pääd sugenu,
     41  Virus nähtud viimast korda."
Noormehe poolt lauljad naesed laulavad selle pääle:
     44  Tere, meie uued langud,
     45  Tere, vastased vanemad!
     46  Kas toheb tulla tubaje,
     47  Alla räästa ajada?
     48  Ehk on teil oja ukse alla,
     49  Ehk on läte läve alla,
     50  Kus ma kastan kalli põlle,
     51  Liutan liiniku hõlma?
     52  Tere, tere, langukesed!
     53  Enne olime soode langud,
     54  Soode langud, maade langud,
     55  Aga nüid langud läbi omatsed,
     56  Mesimarja memme langud,
     57  Ise targa taadi langud.
pag. 50
Ehk jälle:
     61  Tere saaja, tere saksa,
     62  Tere pulma, tere poodi,
     63  Tere puhas pulmarahvas.
     64  Kas teil kõrengid1
Varnad.
 tuasse?
     65  Kus võib panna velle vilti,
     66  Sõsara sõba sinitse?
Selle pääle laulvad teised lauljad naesed:
     69  Tulge meie tubaje,
     70  Võtke meie võida-leiba,
     71  Katske meie kalaleiba.
Nüüd on võõrastel luba tuppa tulla, kus neil esimest korda õllepudi süüa antakse; see pudi sai õllest ja hapu leiva tükkidest keedetud, kuhu siirupit ja piima hästi sekka pandi. Pääle esimise korra söömist hakkab nooriku otsimine, mis järgmiselt sünnib: kambri aknad saavad linadega ja vaipadega kinni pandud, nii et kambrisse valgust ei paista. Noorik ja mõned tema poolt pulmanaesed istuvad keset pimedat kammert istmete pääle. Nende istujate üle saab vaip laotud. Nüüd tuleb üks noormehe poolt pulmanaene noorikut otsima, ning ise laulab:
     74  Siia on veli viinad toonud,
     75  Siia on veli asjad annud,
     76  Siia on tema pandid pannud.
     77  Neiukene, noorukene,
     78  Anna mul käsi kädeje,
     79  Pista mul pöial piusse.
Otsija võtab ühe peidus oleva naesterahva käest kinni ning viib teda välja valgele. On ta võõriti osanud (trehvanud), siis laulavad lauljad naesed:
     82  Vii ära, too teine:
     83  See pole velle vääriline,
     84  Mustakuue aruline,
     85  Allikuue murreline,
Pooldid paha meelega ja häbiga läheb tema tagasi ning laulab:
     88  Ei mina taha junteriku,2
Vilets, järelejäänud.
     89  Junteriku, jänteriku;
pag. 52
     91  Junterikud järel jooksvad,
     92  Jänterikud järel jäävad,
     93  Ma otsin seast sirgemida,
     94  Teiste vahest valgemida.
On ta viimaks õigesti leidnud, siis viib ta teda tuppa ja laulab:
     97  Kätte sain oma käokese,
     98  Piusse sain piu linnu.
     99  See on velle vääriline,
     100  Mustakuue murreline.
Toas laseb ta noorikuga mõne keeru tantsu, mida nooriku "jalakatsumiseks" nimetatakse. Pääle selle viib ta nooriku noormehe kõrvale laua taha, kes teda sääl suure armuga vastu võtab ning oma kõrvale istuma seab. Nüüd hakkab täielik pulmasöömaaeg, sest nüüd on ka noorik käes, kelle puudumine selle ajani pidu palju takistas. Inimesed lähevad ikka kord korralt rõõsamaks ja sagedamini käib napiga viinapudel3
Laia ümmarguse maoga pudel.
 ja kirjadega õllekann käest kätte. Pääle sööma on päris pulmakära lahti ning laulud kõlavad siis mitmesugused, küll nooriku, küll viina ja õlle kiituseks, nii kui:
     103  Emakene, memmekene,
     104  Küll on hale andemine,
     105  Küll on läila lahutamine:
     106  Kui oli tütar kodusse,
     107  Siis olid siad siledad
     108  Ja lambatalled lahedad,
     109  Ning lehmad olid libedad.
     110  Siad jäävad lauta singumaie,
     111  Lambad lauta määgimaie,
     112  Hobu jääb talli hirnumaie -
     113  Seda hääda söötajada,
     114  Seda hääda jootajada;
     115  Nutma jäävad härjad, nutma jäävad orjad,
     116  Nutma jäävad noored poisid.
pag. 54
Ehk jälle:
     120  Umal huikab pajusse,
     121  Käbal käärib põõsaesse:
     122  "Tule siia, noori mehe,
     123  Vie mind viinale virule,
     124  Vii mind õllele virule,
     125  Vii mind kotile koduje,
     126  Pane mind parre ääre pääle,
     127  Säält mind tõuka tõrre sisse,
     128  Aja mind säält astenesse. -
     129  Kes siis joob, joobnuks jääb,
     130  Kes siis maitseb maha jääb:
     131  Mehed mütsita müravad,
     132  Naesed tanuta tantsivad,
     133  Poisid poole roomakili,
     134  Neiud neljatöllakili."
Selle aegus müürgab torupill kambris ja sunnib noort ja vana tantsima. Tantsimine kestab ligi õhtuni, mille aegus ka hästi nooriku jalga saab katsutud. - Enne noormehe poolt pulmaliste ärasõitmist on nooriku ehtimine, mis järgmiselt sünnib: Pulmarahvas kogub kambrisse kokku, kuhu peigmees, noorik, raudkäsi ja vennanenaene4
See on üks ligem nooriku sugulane
 juba enne on kokku tulnud. Enne ehtimist laulavad kaasikud:
     137  Tule ette ehtimaie,
     138  Tule vahel vaatamaie;
     139  Nüid seisad sa sõja seasse,
     140  Alla haljaste odade.
     141  Võta nüid ette eide hoole,
     142  Eide hoole, eide meele.
     143  Nuta, nuta, neiukene,
     144  Kui ei nuta ehtienne,
     145  Siis sa nutad elade'enne.
Ehtimise ajal paneb vennanenaene kõige enne noorikule torutanu päha. Pääle selle pannakse talle räte5
Valge linane riie.
 ümber ja valged sõrmkindad kätte, nii samma kui noormehelgi. Selle järgi on nooriku piiramine. Esite käib raudkäsi kolm korda ümber nooriku ja tõstab teda pääle viimse korra ümberkäimise kolm korda ülesse, pääle selle käib noormees ka kolm korda ümber ja tõstab noorikut ka kolm kord ülesse ning sõnab ise sääljuures: "Aituma memmele, aituma taadile selle soja pulli eest!"
Selle aegus laulavad kaasikud:
     150  Piiri nüid oma piusse,
     151  Kääri nüid oma käde'esse.
     152  Hellakene, vellekene,
     153  Mõistad võtta mu õdeje,
     154  Mõista siis hoida mu õdeje.
Pääle selle saab noorpaar väljast läbi tuppa viidud, aga enne oma koha päält äraminekut puistab noorik ühe rubla oma ema jäoks maha. Kambriuksest välja minnes teeb enne raudkäsi ja pärast noormees kolm risti puumõõgaga kambriukse ette, selle aegus laulavad kaasikud:
     157  Heida ette eide risti,
     158  Taha heida taade risti,
     159  Et tend nõiad ei nõiu,
     160  Et tend targad ei taha,
pag. 57
     162  Nõial silmad nõgesisse,
     163  Hakil ajateivaesse,
     164  Kadedale katuksele.
Kambrist viiakse noorpaar tuppa, kus nad söömalaua taha järgmises korras istuvad: kõige ülemal raudkäsi, siis noormees, selle järgi vennanenaene ja siis noorik, seda allapoole istuvad noormehe ja nooriku vennad ja õed. Laua tagant ära minnes puistab noorik jälle ühe rubla pingi pääle oma ema jäoks, kust see teda laua koristamise aegus ära võtab. Pääle sööma hakkavad noormehe poolt pulmalised ja ka ühes nendega noorik ärasõitmisele valmistama. -
Pääle sööma lauldakse:
     169  Aituma meie täname
     170  Söötamasta, jootamasta,
     171  Au ilust andamasta.
     172  Täis me suuni, täis me pääni;
     173  Täis me suuni sooja rooga,
     174  Otsani ani osada,
pag. 58
     176  Kaelani kanalihada.
     177  Ära me jõime selle õlle,
     178  Kus oli küinar kirja pääle,
     179  Kus oli vaksa vahtu pääle.
     180  Hää mees oli õlle teinud,
     181  Parem mees oli umalad pannud;
     182  Linnased tõi Riia linnast,
     183  Umalad tõi Uulu mõisast. -
     184  Aituma meie täname
     185  Söötamasta, jootamasta,
     186  Au isust andamasta.
Ehk jälle:
     189  Küll jõin kapast, küll jõin kannust,
     190  Küll jõin pikast piikeriistast,
     191  Küll jõin laiast klaasipõhjast.
     192  Ära jõime Riia õlle,
     193  Riia õlle, Roopa6
Sõnast "Euroopa".
 õlle.
     194  Poola pullikad puhastasim',
     195  Riia tündrid tühendasim'.
Enne ära sõitmist laulavad kaasikud peigmehele:
pag. 59
     199  Ellakene, vellekene,
     200  Tee sa niidist piitsakene,
     201  Õlekõrrest varrekene:
     202  Enne löö sõrmed seina vastu,
     203  Sõrmenukad nurka vastu,
     204  Kui lööd noorta naista vastu.
Noormehe poolt pulmalistele ärasõitmist meele tuletades, laulavad naesed:
     207  Lähme teele sõitemaie,
     208  Tee on pikka, see meid petab,
     209  Laan on laia, see meid laidab,
     210  Tee on pikka piirumetsa,
     211  Laan on laia lauametsa.
     212  Mäger aga laulis männametsas,
     213  Piu see laulis pihlakmetsas,
     214  Kägu aga kukkus kuuse otsas.
     215  Sõitsin jälle tüki teeda,
     216  Tüki teeda, marga maada.
     217  Mis mul sääl vastu tule'esse?
     218  Vastu tuli vaese mehe saunake
pag. 60
     220  Vaese mehe pojal olid pulmad,
     221  Sandi tütar sai mehele.
     222  Ei olnd laudas laulejada,
     223  Ega kambris kaasitajat.
     224  Piu pandi pinki istumaie,
     225  Lõo pandi lauda laulamaie,
     226  Käu pandi kurta kurtemaie,
     227  Karu pandi kambre kaasitama.
Ära sõites sõidavad noormees, noorik, raudkäsi ja ajumees esimise hobuse pääl, aga teised pulmalised nende järgi. Noormees pidi ikka enne ärasõitmist ise nooriku saani tõstma. Nooremehe kodu jõudes, tõi ämm vaiba välja, laotas seda vankri ehk saani kõrvale maha, mille palgaks noorik rubla ehk poole vaiba pääle puistab. Ukse ees, kui hobused kinni peetakse, tõmmab ajumees noormehe hobuse päält looga ja viskab seda üle katuse teine pool maja. Toas võtab äi mõõgaga nooriku pääst uju ehk räte ja paneb seda laua ülema otsa kohta peerude pääle, kus ta kuni pulma lõpuni seisab. Nüüd läheb noorik ahju juurde, kuhu kolm puuhalgu valmis on pandud. Kaks halgu viskab ta ahju, aga kolmandama viskab ta ahju pääle, nii et sein väriseb. Pääle selle viiakse noorik ja noormees aita magama, kuhu neil enne juba ase valmis on tehtud. Magama saatmine sünnib järgmiselt: suure laulukisaga viiakse noorpaar aita, voodi juures tõukab neid äi kolm korda voodisse, kuna nad iga kord üles tikuvad; selle aegus lauldakse:
     230  Suikuma jäävad suured silmad,
     231  Magama kulmud madalad;
     232  Tui tahab tududa,7
Uinuda, magada.
     233  Marjake tahab magada.
     234  Viime see tui tuduma,
     235  Marjake viime magama.
Järgmisel päeval sõidavad nooriku poolt pulmalised, keda päralisteks hüütakse, nooriku kirstuga teiste pulmaliste juurde. Sääl peetakse neid nii sama värava taga kinni, kui nad ise enne teisi pidasivad ja saavad üksnes kõrge hinna eest sisse lastud. On võõrad pulmalised tuppa läinud, antakse neile kohe kehakinnitust, varsti pääle sööma on veimede jägamine. Noorik, vennanenaene, peigmees, ajumees ja teised pulmalised tulevad aita kokku. Nooriku vend teeb kirstu ukse lahti ning võtab kõige päälmised kindad, mis tema jaoks sinna on pandud, ära. Noorik ja vennanenaene võtavad veimed ning kannavad neid inimestele kätte, kuna nende järele kaks teist naist käivad; üks neist kannab põlle sees leivaviilukid, aga teine viinapudelit, millest nad ka igaühele osa jägavad.
Selle aegus lauldakse:
     240  Läbi mina sõitsin sajad sajad,
     241  Viiedkümned viied pulmad. -
     242  Ei saand neida andesida,
     243  Paremida pantisida,
pag. 63
     245  Mis sain viimsest vennanaesest.
     246  Küll on pikad, küll on laiad,
     247  Küll on pikad ja peeniksed,
     248  Küll on laiad ja lahedad,
     249  Sisse löödud siidilõngad,
     250  Maalemeistri maalelõngad,
     251  Otsa pääl siin hõbetutid,
     252  Keskel keerud kirjalõngad.
Pääle veimete jagamise viiakse noorik lauta, kus tal tema jäoks lehm kätte näidatakse, kellele ta sukad sarvi seob. Lammas saab temale ka näidatud, sellele seob ta kindad kaela. Need sukad ja kindad saavad pärast äiale. Lauda juurest toa juurde minnes läheb noorik kaevust mööda, kuhu pang veega on pandud, seda pange peab ta oma usinuse ülesnäitamiseks ümber lükkama. Pooljookstes läheb ta kaevust mööda, lükkab veepange jalaga ümber ja läheb ise edasi. Toas võtab ta uue roobi ja tõmbab sellega söed koldesse. Roopi ära pannes jätab ta roobivarre pääle ühed säärepaelad. Nüüd võtab ta luua ja hakkab sellega toa põrmandat pühkima; on ta toa puhtaks pühkinud, siis paneb ta luua nurka ja varre külge ka ühe paari kindaid. Need kindad ja säärepaelad saavad pärast talupoisile, kes roobi ja luua on teinud. Kõik see päev saab rõõmsas lustipidus kuni õhtuni ära viidetud. Õhtu enne päraliste ärasõitmist on rahaajamine, mis järgmiselt sünnib: nooriku vend läheb laua taha, kus puust kauss valge rätiku alla on peidetud, ning hakkab sääl kahe rusikaga vastu lauda põrutama ning rahvast pulma kutsuma. Selle kutsumise pääle lähevad kõik pulmalised laua juurde ja panevad sinna kausi pääle raha, nii palju kui kellegil võimalik on, mida see hõiskaja kohe kausisse riide alla ära peidab. Varsti pääle rahaajamise on õhtu söömine, a nooriku oma kohus on lauda puhtaks pühkida, mis järgmiselt sünnib: noorik võtab valge rätiku ja tühja vaagna kätte, läheb laua taha ja hakkab sääl lauda pühkima, on ta pühkimise järjega alla laua otsa juurde saanud, siis panevad ülema laua otsa juures olejad pulmalised kopikalisi ehk kahesid vaskrahasi kõlinal laua pääle ning karjutakse, et laud must on. Suure kärmusega tuleb noorik ja pühib laua musta kõlinal vaagnasse, kuna teise laua otsa juures niisamasugune asi end kordab ja jälle karjutakse, et laud must on. Niisugune lauapühkimine kestab vahest mitu tundi ja noorik kogub mitu rubla raha.
Enne päraliste ärasõitmist laulavad noormehe poolt lauljad naesed:
     257  Päralised, pikad päevad,
     258  Tundke häbi ära minnes,
     259  Aeg on ammu ära minna:
     260  Härg on tervelt ära söödud,
     261  Nahk on pooleli peetud.
pag. 66
Päralised vastavad:
     265  Langukesed, linnukesed,
     266  Andke meil aega arvata
     267  Ja rohkem järel mõtelda.
     268  Ei me enne siit ei lähe,
     269  Alles meil õde õpemata,
     270  Noori neidu noomimata -
     271  "Neiukene, noorukene
     272  Ole hää ämma vastu,
     273  Ole pehme pere vastu,
     274  Lahe talu laste vastu. -
     275  Pere tahab pehmet pesitajat,
     276  Talu tahab tarka tallitajat."
Pääle selle sõidavad päralised ka varsti ära. Terve laupäev otsa peetakse veel mõlemil pool pulmi, kuna peigmehe poolt pulmalised rõõmupidu pidavad, on teised selle vastu koguni kurvad.
1 Varnad.
2 Vilets, järelejäänud.
3 Laia ümmarguse maoga pudel.
4 See on üks ligem nooriku sugulane
5 Valge linane riie.
6 Sõnast "Euroopa".
7 Uinuda, magada.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

E 51982/5 57 %
E 51982 13 %
E 41993 12 %
E 41993 12 %
E 41995 11 %
E 41992 11 %
E 41995 10 %

Contains poems

E 41995   95 %
E 41994   94 %
E 41994   93 %
E 41994   91 %
E 41994   89 %
E 41994   89 %
E 41994   82 %
E 51982   79 %
EÜS I 803 (97)   78 %
E 51982   71 %
ERM 21, 7   70 %
EÜS X 2749 (357)   59 %
ERA II 7, 444 (113)   51 %
EÜS IV 144 (130)   51 %
EÜS IV 144 (133)   51 %
H II 41, 611 (19)   50 %