h32303490000
Harjumaa — Harju-Jaani
Tannenthal, Jakob
1896
Eessõna |
||||
| Käesoleva korjanduse olen ma Harju-Jaani kihelkonnast, enamisti Annia vallast saanud, ehk õigem: Annia valla liikmete käest, kes osalt praegu Annial, osalt Kehras elustamas. Selles korjanduses on: 7 veikest jutukest, 13 mõistatust, 3 naljatust, 3 punkti vanausku, 1 vana arstimine, 3 vanasõna (?) 1 veike sõnaseletus ja 32 laulu. Arvan et selleski korjanduses mõni tera aganate hulgas saab olema. Laulud on suuremalt jäult ühe mehe, Jaan Lepp'a suust, kuna ka Kaarel Liig'i ja Juhan Maasikamäe suust mõned on. Iseäranis tahtsin ma Jaan Lepp'a üle paar sõna pajatada, kellel Eesti lauluvara on, kelle laulud selles korjanduses, ja lootuse järel teistes saavad olema. | ||||
| Jaan Lepp, Annia valla päris liige, 75 aastat vana, on praegu Annia Tõrvaaugul oma poja juures, kes metsavahiks on, 5at aastat. Enne seda oli ta Annial Aavere külas Välja koha pääl olnud, mis ta isaisaisa koht olnud, aga nüüd müümise teel võõraste kätte läinud. Kaks aastat on ta ka mõisas teul käinud, mõistab sepatööd teha, ja on umbes 50 aastat Välja koha peremees olnud. Suur viinavõtja põle ta iiales olnud, vaid parajust pruukind. On kül ette sagedasti juhtunud, et "paras soe pää" on olnud. Ta ei põlga mitte, vaid võtab hää meelega nii palju, et "keelepaelad" lahti lähevad. Ta on tubli laulumees olnud, vastast põle palju leida olnud. Kui ikka kõrtsis vastakute laulma kellegiga hakkanud, siis on ikka võit tema olnud, või laula kas kaks-kolm päeva. Jutu- ja laulumõnu on ilus, meelespidamisevõim hää, nii et ikka paari korra ettelaulmise järele tal laul kindlast pääs olnud. Nüüd vanaduse päivil kauvad paljud puuduliseks. | ||||
| Tervise poolest on enne tubli olnud, aga sestsaadik, kui kõigile Annia valla peremeestele käsk antud linna uut õigust minna saama ja kõik rõõmsa südamega läksivad, ilma midagi paha aimamata, neile kõigile sääl Veneturu pääl (augustis 37 aasta eest) ilma armuta 100 hoopi anti, on vigane. Soldatid olid püssidega ümber - jutustas vanamees - pääsemist ei kuhugi, muud kui võta vasta. Sest suurest peksust saadik on mul jalg vigane, ei saa õiete käidud ja sooled käivad kubemes. Eks ma ole küll mitu kord vana baronile (Ungern-Sternberg) ja prouale ütelnud: "Mis te sest saite, et te mind sandiks tegite." Nii palju on nad ometi tõotanud, mind enne surma mitte hulkuma saata ja sestap see pojalegi see "Tõrvaaugu" metsavahi koht anti. | ||||
| Ta oma jutu järele üles kirjut. | ||||
| 6 Febr. 1896. | ||||