| |
Tarvastus on iseäranis märdilaupäeva õhtul sandis käimine moodis. Kui võerasse, imelikusse mundrisse ehtinud seltskond kuhugile talusse on jõudnud, palub ta järgmiste sõnadega sisselaskmist: |
|
| |
|
|
|
3 |
Laske sissi märdisanti!
|
|
|
4 |
Märdi küüdse külmetava,
|
|
| |
pag. 386
|
|
|
6 |
Märdi sõrme söeldava,
|
|
|
7 |
Märdi varba valutava.
|
|
|
8 |
Märdi tullu kaugelt maalta:
|
|
|
9 |
Ümmert ilma ümäriku
|
|
|
10 |
Ümmert kuu kumeriku,
|
|
|
11 |
Tagat taevatähtedegi,
|
|
|
12 |
Päältpuolt päevä punatse.
|
|
|
13 |
Märdi käinu kauget teeda:
|
|
|
14 |
Vantin võõrid võsasid,
|
|
|
15 |
Tuhat jõejõõrakuta,
|
|
|
16 |
Sada aiakäänäkuta.
|
|
|
17 |
Tuhat näie tulle'ennä,
|
|
|
18 |
Sada siiä saie'ennä.
|
|
|
19 |
Lumi rikke loogakirjä,
|
|
|
20 |
Sadu rikke saaniteki,
|
|
|
21 |
Härmätus hää hobesa.
|
|
|
22 |
Kivi kiske kengäkondsa,
|
|
|
23 |
Pajujuure pastlapaela.
|
|
|
24 |
Peretüdär, kuldakengä!
|
|
|
25 |
Linalakka linnukene!
|
|
|
26 |
Sõstrasilmä sõsarake!
|
|
| |
pag. 387
|
|
|
28 |
Puhu tuli tubaje,
|
|
|
29 |
Lõõtsu lõke põrmandule,
|
|
|
30 |
Lase sissi märdisandi.
|
|
|
31 |
Võta algu ahju päältä, -
|
|
|
32 |
Kui ei ole algu ahju päällä,
|
|
|
33 |
Võta lõmmu lõhna päältä, -
|
|
|
34 |
Kui ei ole lõmmu lõhna päällä
|
|
|
35 |
Võta pirdu parsilda,
|
|
|
36 |
Kui ei ole pirdu parsilla
|
|
|
37 |
Võta roogu rästäesta,
|
|
|
38 |
Kui ei ole rooga rästäennä
|
|
|
39 |
Võta seinäst sambelidä.
|
|
|
40 |
Puhu tuli tubaje,
|
|
|
41 |
Lõõtsu lõke põrmandulle,
|
|
|
42 |
Lase sissi märdisandi!
|
|
| |
Kui aga selle pika "lunimise" pääle veel ust lahti ei tehta, hakkavad "märdid" tõistsuguste sõnadega sisselaskmist pärima: |
|
| |
|
|
|
45 |
Kas see om talutareda,
|
|
|
46 |
Või om mõtsa heinaküüni?
|
|
|
47 |
Kui om talutareda,
|
|
|
48 |
Laske sissi märdisandi!
|
|
| |
pag. 388 Kui aga ka see ei avita, hakavad "märdid" minekit tegema, aga sõimavad enne pererahvast: |
|
| |
|
|
|
51 |
"Peretüdär peenikene,
|
|
|
52 |
Talutüdär tallekene,
|
|
|
53 |
Magab maita mahanna,
|
|
|
54 |
Lameb laiska lavalla,
|
|
|
55 |
Põõnab pagan põrmandulla,
|
|
|
56 |
Kuule ei kusele tulla,
|
|
|
57 |
Viisi ei vesile minna,
|
|
|
58 |
Lase et sissi märdisanti.
|
|
|
59 |
Peremees, peremeheke!
|
|
|
60 |
Perenaine, naisukene!
|
|
|
61 |
Kari teil laudasta kadugu,
|
|
|
62 |
Vili vällält vähenegu!
|
|
|
63 |
Saagu teil saaritse latse,
|
|
|
64 |
Tulgu tuhakarvalise!"
|
|
| |
Kui aga "Märdid" sisse on lastud ja neile ka midagi kaelkotti on pistetud, laulavad nad ära minnes: |
|
| |
|
|
|
67 |
"Aituma pereesäle,
|
|
|
68 |
Aituma pereemäle!
|
|
|
69 |
Söötamasta, juotamasta,
|
|
| |
pag. 389
|
|
|
71 |
Laia lauda kattamasta,
|
|
|
72 |
Haput taari andamasta.
|
|
|
73 |
Andku Taevataat teil tarkust,
|
|
|
74 |
Esä esi õpetagu!
|
|
|
75 |
Kari teil laudan kasugu,
|
|
|
76 |
Vili vällän valminegu,
|
|
|
77 |
Punik pullel nuudsutadu
|
|
|
78 |
Kana kukesta kannustadu -
|
|
|
79 |
Lassede märti lämmese,
|
|
|
80 |
Vaesta tulla varju alla,
|
|
|
81 |
Sante minnä savikule.
|
|
| |
Neid sõnu pruugivad ka kadrisandid, kuid siis üteldakse "märdi" asemel "kadri". |
|
| |
|
|
| |
Meiepoolne märdi- ehk kadrisant ei ole mitte selle põhja pääl, nagu Jakobsoni "Helmedes" on kirjeldatud. Tarvastus ei käi Märdisandid mitte vaesuse pärast, nagu sääl on nimetatud, vaid noored inimesed tahavad ainult vanematele oma naljaga rõõmu teha. Kui neile midagi andakse, siis ei ole see mitte armuand, vaid pererahva tähendus, et nad naljaga rahul on. |
|
| |
|
|
|
| |
|