h26206900055
Setumaa
Stein, Victor
1872

Metadata

COL: Victor Stein
ID: H II 62, 690/1, 719 (55)
INF_NIMI: Antippa Katta (naine)
LOC: Setu, Meeksi (Meks) k.
TMP: 1872

Aus der Vorzeit.

Legende.

(S. Jubiläumsschrift der reval. lit. Gesel. an der estn. gel. Gesellschaft)
    4  Milles sa ilma undsene
    5  Maa kavva kastene?
    6  Selle sa ilma undsene,
    7  Maa kavva kastene
    8  Saksa tahtse maada sääda
    9  Esända ilma ehita.
pag. 691
    11  Vasta kaitsi vaenelat´s:
    12  "Ei saa saksul ilma säätus
    13  Esändäl ei ehitetus."
    14  Mea ma näie kaelden,
    15  Koa kuuli kullelden?
    16  Näie ma tule kesa pääl,
    17  Halu vano maie pääl,
    18  Toonist tule kesä pääl,
    19  Vallu vano maie pääl,
    20  Jumal sellila tulila
    21  Pahalt poole palavat
    22  Katsi jalga kammitsan,
    23  Viisi sõrme vinnisin. -
    24  Jumal tulilta kõneldi: 1
a Pahepooli pajatelli:
    25  Vee iks sõna Jesuvalle
    26  Anna tiida Maarijalle,
    27  Ei ole ilma nii kui enne,
    28  Ole moodu nii kui muiste.
    29  Joosi ma sinna, joosi tenna,
    30  Joosi taivasta tagasta,
    31  Sinapilvi peralta 2
b Kullatsilla tugimilla Vasitsilla varbasilla.
    32  Jeesu Jummala lävele,
    33  Püha Maarja poja alla
    34  Kuldarõngast ma koputelli,
    35  Hõpelinki liigutelli:
    36  "Kuule Jeesu, kuule Issand,
    37  Püha Maarja mino mamma,
    38  Tulge ti ilmu kaema.
    39  Mitu immet ilma pääl."
    40  Ega Jeesu usus võta,
    41  Usus võta, toes pane.
    42  Jessus iste pingi pääl,
    43  Püha Maarja tooli pääl.
    44  Maarja imma võttis kuulda,
    45  Hõigas kolmi tütterit:
    46  "Anni armas, Kattri kallis,
    47  Heedü hellä tüttereni,
    48  Ot´ske ruttu mino rõiva,
    49  Käre mino kängitse."
    50  Hõigas omi sulasi:
    51  Sulane poiss sui hopen,
    52  Päävaline päädi ratsu,
    53  Orjaline otsi ohjad,
    54  Palgaline pane ette."
    55  Maarja lät´s ilma kaema,
    56  Tõstis Jumala tulesta,
    57  Jõudis taivase jalule. -
    58  Sai sis ilus ilmakene,
    59  Valge valus päiväkene.
Dieses merkwürdige Lied deutet hin auf einen Abfall der alten Esten r. Christenthume, vielleicht hat es seine Entstehung im Jahre 1341 gehabt. Tooni tuli kessä pääl wird wohl d. Feuer der Verbrennung der Leichen sein; daß in dieses Feuer Crucifixe u. Kreuze auch hinein geworfen sein mögen, liegt sehr noch, dem noch Jumal tulil. Der Mariencultus stand schon damals im höchsten Flor. Maria eilt das Uebel zu beseitigen. Sie ruft ihre Mannen d. h. den Orden, der bekanntlich den Aufstand unterdrückte.

1 a Pahepooli pajatelli:
2 b Kullatsilla tugimilla Vasitsilla varbasilla.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems