| |
Pulmalaulud
|
|
| |
Pühapäev on peigmeest pruuti paari laulatatud. Selle järele nädala sees on pulmad. Esimese pulmapäeva õhtupoole läheb peigmees pruudi järele. Pruudi kodu õue saades laulavad nad: |
|
| |
|
|
| |
a)
|
|
|
5 |
Tooge neiu meie näha,
|
|
|
6 |
Kaoke meie kaeda!
|
|
|
7 |
Kas on meie vääriline,
|
|
|
8 |
Saajanaeste sarnaline;
|
|
|
9 |
Kas sünnib meie sülesse,
|
|
|
10 |
Mahub meie majadesse,
|
|
|
11 |
Ulatab me hoonetesse.
|
|
| |
Nüüd tuuakse keegi, kes mitte pruut ei ole, välja. |
|
| |
|
|
|
14 |
See'p pole meie vääriline,
|
|
|
15 |
Saajanaeste sarnaline.
|
|
|
16 |
See ei sünni meie sekka,
|
|
|
17 |
Mahu meie majadesse,
|
|
|
18 |
Ulata me hoonetesse.
|
|
| |
See viiakse nüüd tagasi, ja tuuakse veel kord mõni muu, kes niisama, kui esimenegi, tagasi saadetakse. Siis tuuakse pruut. |
|
| |
|
|
|
21 |
Küll see sünnib meie sekka
|
|
| |
pag. 953
|
|
|
23 |
Küll mahub meie majadesse,
|
|
|
24 |
Ulatab me hoonetesse.
|
|
|
25 |
Neiukene, noorekene!
|
|
|
26 |
Mis sa tõrgud meile tulles,
|
|
|
27 |
Meile tulles, meile olles;
|
|
|
28 |
Meie noorele mehele,
|
|
|
29 |
Ubasuile, ubapäile,
|
|
|
30 |
Ubasuile uhke'elle,
|
|
|
31 |
Ernevarsi valge'elle.
|
|
|
32 |
Küll o meesta, küll o meelta,
|
|
|
33 |
Küll o peada kübaratäisi,
|
|
|
34 |
Küllalt jalgu jalussetäisi,
|
|
|
35 |
Küllalt saapasääre täisi,
|
|
|
36 |
Küll o käsa kindatäisi,
|
|
|
37 |
Sõrmi kindasõrme täisi,
|
|
|
38 |
Ennast uue kuue täisi.
|
|
|
39 |
Neiukene, noorekene,
|
|
|
40 |
Miks sa tõrgud meile tulles,
|
|
|
41 |
Meile tulles, meile olles?
|
|
|
42 |
Ei me pane palga tahtijaks,
|
|
|
43 |
Paneme palga andijasse,
|
|
|
44 |
Suviliste sundijasse,
|
|
|
45 |
Päileste päälikusse.
|
|
|
46 |
Tee ise, teeta teisi,
|
|
|
47 |
Tee kui see tihasekene,
|
|
|
48 |
Raiu raudarähnikene.
|
|
| |
pag. 953
|
|
|
50 |
Siis saab sandil saia süüa,
|
|
|
51 |
Mõnel näljatsel närida.
|
|
|
52 |
Neiukene, noorekene,
|
|
|
53 |
Kui sa tahad minna talusse,
|
|
|
54 |
Talule, talupojale,
|
|
|
55 |
Perele, perepojale:
|
|
|
56 |
Pane hooli õrra pääle,
|
|
|
57 |
Mure musta parre pääle.
|
|
|
58 |
Kodu jäta kolmi asju:
|
|
|
59 |
Üks oli suuri suikumine,
|
|
|
60 |
Teine laiska lamemine,
|
|
|
61 |
Kolmas vastukostemine.
|
|
|
62 |
Siis oled hea äia meelest,
|
|
|
63 |
Siis oled hea ämma meelest,
|
|
|
64 |
Mesilindu mehe meelest.
|
|
| |
Õhtul pruudi kodust minema hakates: |
|
| |
|
|
| |
b)
|
|
|
68 |
Neitsikene, noorekene,
|
|
|
69 |
Võta otsi ehtesida,
|
|
|
70 |
Võta katsu kapukida!
|
|
|
71 |
Too sina aedast uusi kuube,
|
|
|
72 |
Salve päält sale kasukas!
|
|
|
73 |
Meil on mõte teele minna,
|
|
|
74 |
Teele minna, maale sõita.
|
|
|
75 |
Külmetab küi hobune,
|
|
|
76 |
Nälga näeb näälu täkku,
|
|
|
77 |
Äia hobu härmatanud.
|
|
| |
pag. 954
|
|
|
79 |
Meie mehed mehekesed,
|
|
|
80 |
Võtke seada saanisida,
|
|
|
81 |
Vaadatagi lookasida.
|
|
|
82 |
Sadu rikkund saanikirjad,
|
|
|
83 |
Lotsu rikkund loogakirjad.
|
|
|
84 |
Äia isa taadikene,
|
|
|
85 |
Ämma ema memmekene.
|
|
|
86 |
Paras, paras ämmamemme,
|
|
|
87 |
Teiseks paras äiataati.
|
|
|
88 |
Kes käskis olla õllenäljas,
|
|
|
89 |
Viha viina tarviline.
|
|
|
90 |
Muuda käisid, muuda müüsid,
|
|
|
91 |
Muuda müüsid mürkisida,
|
|
|
92 |
Kauplesid kalevipaaka.
|
|
|
93 |
Sina käisid, sina müüsid,
|
|
|
94 |
Sina müüsid tüterida,
|
|
|
95 |
Kauplesid kodukanasid.
|
|
|
96 |
Ära müüsid võitegija,
|
|
|
97 |
Viisid kulla kuhjalooja,
|
|
|
98 |
Saleda saotegija.
|
|
|
99 |
Kõik need nurgad nuttemaie,
|
|
|
100 |
Karilaudad karjumaie,
|
|
|
101 |
Istemed igatsemaie.
|
|
|
102 |
Nurgad nutsid noorekesta,
|
|
|
103 |
Karilaudad kaunikesta,
|
|
|
104 |
Pingid nutsid peenikesta,
|
|
|
105 |
Talled lahket tallitajat.
|
|
|
106 |
Tuba jäeb tühjaks tüterista,
|
|
|
107 |
Ait jäeb avaraks riietesta,
|
|
|
108 |
Laut jäeb tühjaks lehmadesta,
|
|
|
109 |
Tallid tühjaks täkkudesta.
|
|
|
110 |
Langu isa taadikene,
|
|
|
111 |
Langu ema memmekene,
|
|
|
112 |
Anna härga, hangusarve,
|
|
|
113 |
Anna täkku tallistagi,
|
|
|
114 |
Sõimelta sõjahobune;
|
|
|
115 |
Anna lehma lauku otsa,
|
|
|
116 |
Anna lammas laugud talled,
|
|
|
117 |
Anna siga seitse poega.
|
|
| |
Nüüd hakkavad peigmehe poolt pulmalised kodu tagasi minema. Kodu jõudes laulavad nad: |
|
| |
|
|
| |
c)
|
|
|
121 |
Saime teele, võtis sadada,
|
|
|
122 |
Saime maale, võtis marada,
|
|
|
123 |
Võtsid loogad lüüa luuda,
|
|
|
124 |
Rangid rahet raputada,
|
|
|
125 |
Rinnus vihma riputada.
|
|
|
126 |
Tulda lõivad täku turjad,
|
|
|
127 |
Sädemid lõid sälu sääred,
|
|
|
128 |
Välku lõivad varsa kapjad,
|
|
|
129 |
Seda neiut tuuessagi,
|
|
|
130 |
Seda kaot kandessagi.
|
|
| |
pag. 955 Teisel päeval. Pruudi poolt pulmalised lähevad peigmehe kodu. Sinna jõudes laulavad nad: |
|
| |
|
|
| |
d)
|
|
|
134 |
Langukesed linnukesed,
|
|
|
135 |
Ei me sõitnud söögi tõttu,
|
|
|
136 |
Ega jooksnud joogi tõttu,
|
|
|
137 |
Ajanud hobust asjata.
|
|
|
138 |
Ma tulin oma otsimaie.
|
|
|
139 |
Ma tulin kaiu kaibamaie.
|
|
|
140 |
Olin ma viinasta vigane,
|
|
|
141 |
Olin õllesta väsinud.
|
|
|
142 |
Uinusin mina magama,
|
|
|
143 |
Kamberisse, voodiesse. -
|
|
|
144 |
Õde õuesta kadunud,
|
|
|
145 |
Väravista viidud välja.
|
|
|
146 |
Tõusin hommikul ülesse,
|
|
|
147 |
Jooksin korra meeste poole,
|
|
|
148 |
Teise korra naeste poole,
|
|
|
149 |
Kolmanda väravi poole.
|
|
|
150 |
Väravista leitsin jäl´led;
|
|
|
151 |
Tulin nüüd jäli järele.
|
|
| |
Peigmehe poolt pulmalised laulavad vastu: |
|
| |
|
|
|
154 |
Paras, paras langukesed!
|
|
|
155 |
Kes käskis sõita saajaga,
|
|
|
156 |
Pillihäälta kuulutada.
|
|
|
157 |
Neiu lennas lepikusse,
|
|
|
158 |
Neiu karas kaasikusse;
|
|
|
159 |
Kaotas kudrussed kaelasta,
|
|
|
160 |
Peenikesed pärlekesed.
|
|
|
161 |
Kured söövad kudrussida,
|
|
|
162 |
Pääsukesed pärleida.
|
|
| |
Pruudi poolt pulmalised: |
|
| |
|
|
|
165 |
Ole vait valetegija,
|
|
|
166 |
Tühja jutu jooksutaja.
|
|
|
167 |
Neiu läeb kaeb kamberista,
|
|
|
168 |
Kaeb ahju akenista,
|
|
|
169 |
Pilgutab silmi pilusta.
|
|
|
170 |
Tule õue neitsikene.
|
|
|
171 |
Tule õue tantsimaie,
|
|
|
172 |
Keset õue keerutama.
|
|
|
173 |
Kas oled sale, kas oled saksa,
|
|
|
174 |
Kas oled viksi veeretama.
|
|
|
175 |
Lähme kambre otsimaie.
|
|
|
176 |
Siit on läinud sirgu jäl´led,
|
|
|
177 |
Alta paju pardi jäl´led,
|
|
|
178 |
Siin on sirku seisatanud,
|
|
|
179 |
Siin on parti pannud jalgu,
|
|
|
180 |
Siin on kurge kummardanud
|
|
| |
Peigmehe poolt pulmalised: |
|
| |
|
|
|
183 |
Meil on ees mehine metsa,
|
|
|
184 |
Taga naestene tanavi.
|
|
| |
pag. 956 Pruudi poolt pulmalised. |
|
| |
|
|
|
187 |
Maha löön mehise metsa,
|
|
|
188 |
Tasutan naeste tanavi.
|
|
|
189 |
Langukesed, linnukesed,
|
|
|
190 |
Antke maada natukene.
|
|
|
191 |
Las ma uurin, las ma otsin,
|
|
|
192 |
Las ma kaen, las ma katsun,
|
|
|
193 |
Ehk ma tunnen toimestagi,
|
|
|
194 |
Arvan uuesta kuuesta,
|
|
|
195 |
Kirevista kinnastesta.
|
|
|
196 |
Näe, kus seisab selja taga,
|
|
|
197 |
Paistab ta pale punane.
|
|
|
198 |
Vana taadrite vahelta,
|
|
|
199 |
Killingite keske'elta.
|
|
|
200 |
Oh minu õde ilusa,
|
|
|
201 |
Anna käsi mu kädeje,
|
|
|
202 |
Pista sõrmed mu peosse!
|
|
|
203 |
Aituma meie täname.
|
|
|
204 |
Mõtsin õe hukka saanud;
|
|
|
205 |
Jumal õde õnnistanud
|
|
|
206 |
Õel juures kündijani,
|
|
|
207 |
Kündijani, külvajani,
|
|
|
208 |
Musta mulla pöörajani,
|
|
|
209 |
Seemende sisse segaja.
|
|
|
210 |
Kust ma leidsin õe noore
|
|
|
211 |
Leidsin langu lauastagi
|
|
|
212 |
Viie viksi vahelta,
|
|
|
213 |
Kuue kõrgi keske'elta.
|
|
|
214 |
Üks oli ilus isameesi,
|
|
|
215 |
Teine kaunis kaasanaine,
|
|
|
216 |
Kolmas noorik noori naine,
|
|
|
217 |
Neljas peigu noori meesi,
|
|
|
218 |
Viies viksi peiupoissi,
|
|
|
219 |
Kuues sirge sõidupoissi
|
|
|
220 |
Seitsmes saksa saajavanem.
|
|
| |
Kolmandama päeva hommikul. |
|
| |
|
|
| |
e)
|
|
|
224 |
Tõused hommikul ülesse,
|
|
|
225 |
Too siis tuli külasta,
|
|
|
226 |
Karates vesi kajolta;
|
|
|
227 |
Pese see pada tulele.
|
|
|
228 |
Mine siis äia päitse'esse,
|
|
|
229 |
Mine siis ämma päitse'esse:
|
|
|
230 |
"Ämmamemm mul memmekene,
|
|
|
231 |
Mis ma nüüd panen padaje,
|
|
|
232 |
Mis ma kakun katelisse?"
|
|
|
233 |
Ämma mõistis, vastu kostis:
|
|
|
234 |
"Eila sa tulid emalta;
|
|
|
235 |
Mis sina tõid emalta,
|
|
|
236 |
See sina kaku katelisse,
|
|
|
237 |
See sina pane padaje."
|
|
|
238 |
Neiu mõistis talle kostis:
|
|
| |
pag. 357
|
|
|
240 |
"Ämmamemm mul memmekene,
|
|
|
241 |
Äiataat mul taadikene.
|
|
|
242 |
Paned sa tütre mehele,
|
|
|
243 |
Kingid talle kirstukese,
|
|
|
244 |
Kirstutäie kirevida;
|
|
|
245 |
Annad talle vakakese,
|
|
|
246 |
Vakatäie valgemida.
|
|
|
247 |
Mis ta sealt paneb padaje,
|
|
|
248 |
Mis ta kakub katelisse?" -
|
|
|
249 |
"Oh minu mini meeleline,
|
|
|
250 |
Saajanaene naljaline,
|
|
|
251 |
Võta võtmed võrusta;
|
|
|
252 |
Võta astu aidateeda
|
|
|
253 |
Kepsi kelderi radada.
|
|
|
254 |
Aidast too hanilihada,
|
|
|
255 |
Kelderist kanamunada,
|
|
|
256 |
See sina pane padaje,
|
|
|
257 |
See sina kaku katelisse!"
|
|
|
| |
|