Metadata

COL: Hans Anton Schults
ID: H II 39, 155/8 (269)
LOC: Koeru khk., Vaali v.
ZANR: muistend/regilaul
TMP: 1890

Olev.

Kui Olev Tallinna Olevesti kirikud on ehitand, ei ole ükski tiand, mis Olevi nimi on olnd. Vanapagan ei ole taht lasta Olevesti kirikud ehitada, aga mehike ei ole Olevi nime tiand. Olevi naine old Narvas, aga naine põle koa tiand, mis Olevi nimi on. Olevi naine eland lapsega Narvas ja Olev käind Tallinnast Narva lõõnat söömas ja öösi magamas ja on nii tugev mees old. Ta võtt poole sülda raudkiba põlle ja viind Haljala kiriku juure ja ehitand üksipäine söömaaegadel Haljala kiriku valmis. Vanapagan käind küll naist usutamas ja luband naisele raha anda, kui see Olevi nime teada annaks. Aga naine pole koa tiand. Küll naine usutand Olevid, aga Olev põle mitte oma nime naisele koa ülesse üteld. Kurat teind naisega õlut ja ööld naisele: Kui Olev õhta kodu tuleb, siis anna Oleville sõnikaua õlut juua, kui ta juba joonuks jääb, siis usuta teda ja ütle talle, et kui sa oma nime ülesse ütled, siis me teeme teinekord veel paremad jooki. Olev tuld õhta koeu ja naine and Oleville õlut juua. Olev joond ja jäändki viimaks joonuks ja kiit: Küll on aga hia jook. Naine ööld: Kui sa mulle ütled, mis so nimi on, siis ma teen sulle teinekord veel parema jooma-aa. - Olev ööld: Ma ei või sulle oma nime mitte ütelda, siis ma kukun kohe tellingite pialt maha, kui keegi mo nime tiada saab. Olevi naine toond Oleville veel õlut ja Olev ööld naisele: Homme panen ma tornile risti otsa ja siis on kirik valmis, tule sina koa sinna voatama. Naine ööld vasta: Muidu ma ei tule, kui reagi oma nimi enne mulle ülesse, siis tulen kohe. Olev ööld naisele: Minu nimi on Olev ja kui keegi mind nimepidi hüiab, siis ma kukun kohe torni otsest maha. Kui sa homme mind vaatama tuled, hoia et sa mind nimepidi ei hüia, kui sa mind nimepidi hüiad, siis ma kukun kohe maha.
Olev jäänd magama ja kurat toond naisele viina, naine joond oma joonuks ja reakind kuradille mehe nime ülesse, kurat and naisele raha ja mitu kannutäit viina ja käskind homiku Oleville koa viina juua anda. Olev joond homiku viina ja jäänd joonuks ja läind kirikutorni valmis lõpetama. Naine võtt lapse sülle ja ällitand last ja lauld isi.
    6  Ole vaid Olevi lasta
    7  Las tuleb Olev linnast koeu
    8  Toob sulle saiad sarvilesed
    9  Teised saiad tippulesed.
Vanatühi tuld uksest tuppa ja ööld naisele: Noh, sa pidid jo kiriku lõpetusele minema ja isi trallitad alles lapsega kodu? - Naine ööld vasta: Esma lähä ikke koa. Naine pand ennast riidese ja võtt lapse sülle, istund vankre piale ja sõit Tallinna poole voatama, kuda mees selle kiriku on valmis ehitand. Soand Tallinna linna väravast sisse läind ja näind, et Olev old püsti telingite pial ja pand risti kirikutorni otsa. Naine kart, et Olev kukub maha ja põle meelegi tuld joonuse piaga, et Olevi nime pole tohtind hüida. Olev soand aga risti paigale pand ja hakkand just maha tulema, eks naine ole hüind alt: Olev! Olev! Ära kuku maha! Olev old alles viinast uimane ja kuuld, et üks teda nimepidi hüind, hakkand seda voatama ega ole tähelegi pand. Jalg libisend telingi pialt ära ja Olev kukkund ülevalt alla maha ja kohe surnuks, uss karand suust väl´la ja konn hüppand lops rinde piale, siis maetud ta sinna sammasse maha ja raiutud ta kuju veel sinna kibi piale ülesse. Siis soand kõik teada, et meistre nimi Olev old, põleks naine teda hüind, võib-olla mitu kirikud see mees oleks veel valmis teind.