h23200750065
Võrumaa — Hargla
Pähn, Jaan
1888
Pulmalaulud. | ||||
Mõrsja sõsara: | ||||
3 | Küll mi tiiä küll mi mõista | |||
4 | Mis om viga tii vellel | |||
5 | Moodu tii ime kanasõl, - | |||
6 | Tii veli om iks laisk latsõst saani | |||
7 |
Loid loomupõlvest1 õ [põlvõst] saani,
|
|||
8 | Enne läts iks nurme kündämä | |||
9 | Kündämä ja külvämä, - | |||
10 | Kui tul´l iks veidü vehmahoogu, | |||
11 | Kasinadõ kallahoogu, | |||
12 | Sis võt´t sälgä vehmasärgi | |||
13 | Kaala vehma-kasuga, | |||
14 | Kiird iks hennäst keresselle | |||
15 | Vedi ahu virussõlle, | |||
16 | Pagõhõs parsile | |||
17 | Taganõs tala takka, | |||
18 | Sääl ta t.... tirgutas | |||
19 | T...-varsi vaagutas, | |||
20 |
Jät´t iks mustu2 d [musdu] mulla pääle
|
|||
21 | Hiirukõsõ hitskmõ pääle, | |||
22 | Seeni tul´l susi soomikust | |||
23 | Lag´akäpp laanikust, | |||
24 | Murd iks mustu mulla pääle | |||
25 | Hiirukõsõ hitskmõ pääle - | |||
26 | Tuu om moodu tii vellel. - | |||
pag. 76 | ||||
Kaas´kadele näidatakse koht, kuhu naad oma tarvituste pärast võivad väljas käia. | ||||
härra M.E. kirjotab sõna-sõnald omas minole saadetud pulma juhtkavas selle kohta nõnda: | ||||
"Selle vahe seen, enne lõune söömist (mujald saadud teaduste järele tehakse see temp kohe pärast söömaja söömist. Pähn.) viidi kaas´ka kusele, kapsta-aia maa pääle; (see viija olli mõni pruudi sugulastest vana naisterahvas, (kabõhene) kabõhõtses sai üleüldse naisterahvast kutsutus, kes enamb latsepõlven es ole) Sellel olli pangiga vesi ligi, seda panni ta maha saisma ja kutse kaas´kid kusele: | ||||
32 | "Kon kaas´ka kusese | |||
33 | Sääl kapsta kasuse | |||
Vaata N 123. | ||||
"Kaas´ka pidiva üle pangi minema ja pangi sõrmuse viskama, igaüts niipalju kui neid (kaas´kaid) olli, kas 3, või 5 või 7, või 9 - nii olli kaas´kide arv, paarin es tohe kaas´ka pruudi poole minna, niisama kiik üleüldne saajarahvas, ka es tohe hobesidki nii olla, et paari saiva,- (see olli ebausu pelg, et sis saap paarirahval katsiko latse, mes vaesel rahval rasse üles pidada) - Selle man andis pruut igale kaas´kale üte raiga, ja nee pangi visatu sõrmuse saiva pruudile, - sest pruut tarvitas palju sõrmuseid. | ||||
1) Kui saajarahvas kodu lätsi, panti igaüte piimänappi üts sõrmus, ohvriandes, et piimale perast midagi kahju ei saas." - | ||||
pag. 77 | ||||
2) "Kui saajarahval olli üle jõe sõita, sis visas pruut silla ala jõkke üte sõrmuse, peigmehe poole sõiten, ohvris jõele, et sis tema sugu ei saa jõkke uppuma. - | ||||
3) Sai peio pool tarre (rehetarre) kurro (ahotagune ruum. J. P.) ohvris, et tuli latsile kahju es tees. - | ||||
4) sai kaivo üts sõrmus visatus, et kaiv ka latsi vasta es peas võtma" - | ||||
1
õ [põlvõst] 2 d [musdu] |
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
ERA II 57, 476/7 (31) | 35 % |
|
AES, MT 86 | 31 % |
|
E 56092 (15) | 30 % |
|
AES, MT 44, 2/3 | 30 % |
|
E, StK 9, 135/6 (16) | 27 % |
|
H II 32, 46/7 (38) | 17 % |
|
E, StK 9, 72 (32) | 16 % |
|
E, StK 9, 69a (21) | 14 % |
|
ERM 128, 11/2 (16) | 10 % |
|
H II 32, 937 (1) | 10 % |
|
AES, MT 180, 7 (a) | 10 % |
|
ERA II 284, 598 (664) | 68 % |
|
ERM 128, 20 (14) | 55 % |
|
ERA II 115, 11/2 (1) | 50 % |
|