h22301320000
Pärnumaa — Karksi
Tiidt (Tiit), Jüri
1889
Kosimine; pulm. |
||||
| Kos´sule minnes oli noorel mehel vanem tuttav inimene (mees) ühes, keda siin pool "kos´uesäks" kutsuti ja praegugi veel nii nimetatakse. Pruudi kodus käis "kos´uesä" ikka igas asjas ees. | ||||
| pag. 133 Tegi pruudi vanematega kohe ärakadunud mullikast ehk metsa lendanud nurmkanast juttu. Muidugi aeti esmalt naerdes vastu, et neil omal küll üks niisuge olla, aga ei ühtegi võerast. "Otsige! ehk on vahest hilja ka tulnud." Nüüd oli teada, et vanemate poolt kosjad vastu võetud olivad. Nüüd anti viinad. Võttis näiu ka kosjad vastu, siis võttis ta kohe viinapudeli lahti ja andis igaleühele peres olevale inimesele oma "kos´uviina". Oli ta kahes mõttes, siis pandi viinad kappi, kunni asja järele mõeldi. Juhtus seda, et kosjad meeltmööda ei olnud, siis saadeti viin kas sõbralt ehk sugulaselt tagasi. Võeti jälle kosjad vastu, siis käis mõrsja ise sugulastel' oma "kos´uviina" viimas ja pulma kutsumas. - | ||||
| Esmaspäeva ja reedi kosjad arvati tühja minevat. | ||||
| Laupäev "lugema" minnes tõi peigmees mõrsjale räti, põlle ja paar kingi ning jäi peale loetamise pühapäevani mõrsja kodu. | ||||
| 10 | Laulatusele tuli peigmees juba laupäeval ära oma ,tulevase' kodu. | |||
| 11 | %% | |||
| pag. 134 Pulmad peeti mõlemil pool, peigmehe ja mõrsja kodus. | ||||
| Läks pulm mõrsja kodust peigmehe kodu, siis pani peigmees oma viimse istumise paika ühe hõberubla, ämmale tütre kasvatamise palgaks. | ||||
| Palju rohkem pruukisid ja kombeid oli, kui noorik uude kodu viiti. | ||||
| Kohe peale söögi algas nooriku "käitamine", et oma tulevase tööväljaga teda tuttavaks teha. | ||||
| Noorik oli järgmiselt ehitatud: kaelas paks helmekord, seljas oma koetud peenike ame, selle peal pihik, ümber undruk, millel all ääres raua- ja vasetükid kõlisesivad ja jalas süllapikkused ning vaksalaiused "ribaräti", nende peale tõmmati kolmekirjalised sukad ja siis kingad ehk pastlad. Nooriku ehitajad olivad ämm ja "laulatsenaine." | ||||
| Kaasitajanaeste saatusel mindi kõigepealt kaevule ja lauleti: | ||||
| 24 | "Viska veeringe vesile | |||
| 25 | Lase raha laine'elle | |||
| 26 | Koppik lätte kolte'elle. | |||
| Nüüd pidi noorik "valget panema", nii kuis laulus kästi. Edasi läks rong lauldes: | ||||
| 29 | "Lääme sõs esi mineme, | |||
| 30 | Astum' mäele aidateele. | |||
| pag. 135 | ||||
| 32 | Lasem' valla laia usse | |||
| 33 | Otsim' läbi äia aida | |||
| 34 | Otsime obeste talli | |||
| 35 | Tandsim' läbi täkutalli | |||
| 36 | Kaem' läbi karjalauda | |||
| 37 | Ehk lövvam' poiga Poolikulta | |||
| 38 | Tõise poja Poolikulta | |||
| 39 | Vii vasik vanebe näta | |||
| 40 | Kitsi poig kigel näta". | |||
| Kõik need kohad mis laulus nimetati, käidi läbi. - Laudas pani noorik ühele lehmale, kelle ta ise teiste loomade seast võis valida, vöö sarvi; see pidi tema oma olema (nimelehm) Nüüd pandi rätt päha. | ||||
| Tuli noorik laudast välja, siis visati talle pangega vett kaela, see tähendas et ta pidi majapidamises valvas olema, hommiku vara ja õhtu hilja ise üle vaatama, kuis ja mis tehti. Pulmamajasse tulles lauldi: | ||||
| 45 |
"Me saime, mihme1 (mis me) saime
|
|||
| 46 | Me saime saanitävve | |||
| 47 | Kogusime korvitävve | |||
| 48 | Oma velle õlmatävve | |||
| 49 | Nüüd me lääme lämme'esse | |||
| 50 | Nüüd me tahame taresse | |||
| 51 | Nüüd me võtas võidaleiba | |||
| 52 | Nüüd mõjus mõdu meisse | |||
| 53 | Nüüd me lamem' lavva pääle | |||
| pag. 136 | ||||
| 55 | Pisum' pika pengi pääle | |||
| 56 | Nüüd me lääme lauda laulamaie | |||
| 57 | Pikka penki pildumaie. - | |||
| 58 | Langu uue, langu noore | |||
| 59 | Ei siin laula lavvajala | |||
| 60 | Ei siin pillu pika pengi | |||
| 61 | Ei siin veere viinalaasi | |||
| 62 | Ega karju õllekannu | |||
| 63 | Siin piab laulme lavva pääle | |||
| 64 | Pildme pika pengi pääle | |||
| 65 | Nüüd piav' veerme viinajooja | |||
| 66 | Karjum' õllekannust jooja." - | |||
| Saadi tuppa siis lauleti: | ||||
| 69 | "Oh imeta oh imeta | |||
| 70 | Mis me nüüd välläst löusime: | |||
| 71 | Obu seive ohjesida | |||
| 72 | Päidsu seive päitse'eida | |||
| 73 | Kääli seive käänäpuida | |||
| 74 | Ratsu seive raudasida. - | |||
| 75 | Siin o' ooletu obestepoissi | |||
| 76 | Tasane o' tallipoissi | |||
| 77 | Lah meid kaia ja valate | |||
| 78 | Ehk oot obu heinussida | |||
| 79 | Varsa karjuv kaarussida | |||
| 80 | Ruuna sulpi suuperästa." - | |||
| Nüüd algas täieline pidu: söödi, joodi, kaasitati ja tehti nalja. | ||||
| Kolde ees oli "tuhakott" (mees) kirvega. Tema paugutas alajätmata ikka kirvega kolde kõrva pandud kivi pihta. Sedaviisi tagus ta, kunni kirvest muud järele ei jäänud kui silm ja vars. Ehk tuhakott küll kui naljategija kolde ees oli, siis oli temal oma ülesanne täita: ta pidi hoolega selle üle valvama, et keegi pulmalistest kolde ligi ei tuleks ja uue perenaese tuharammu ning pesu valgeks minemist ära ei kahetaks. | ||||
| Et õlut igalühel küll oleks, selle eest muretses "sink". Ta käis pulmaliste seas ümber, õllekann vööga kaelas ja jootis, kellel janu. | ||||
| Pulmi peeti 3-9 päeva, niis kuis kellegi jõud kandis. | ||||
| Järgmisel pühapäeval joodi "lange" mehe kodus, jälle järgmisel pühapäeval nooriku vanas kodus. - | ||||
|
1
(mis me) | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| H II 42, 761 (6) | 13 % |
|