h22300200003
Pärnumaa — Karksi
Kuusik, Juhan
1889
Nõgel. |
||||
| Üks istub maha, teeb nagu õmbleks; tõised hakavad ümber ringi käima ja laulavad: | ||||
| 4 | "Nõret nõret nõglakene nõkla | |||
| 5 | Nõret nõglasilmäkene nõkla | |||
| 6 | Nõgel läits karja saatamaie nõkla | |||
| 7 | Värist vällä laeskemaie nõkla | |||
| 8 | Saats ta karja saadu pääle nõkla | |||
| 9 | Onu niidu otsa pääle nõkla | |||
| 10 | Velle niidu veere pääle nõkla | |||
| 11 | Isti maha mätä pääle nõkla | |||
| 12 | Nõgel nõrksi pilu pilksi nõkla | |||
| 13 | Nõgel nõrksi silmilani nõkla | |||
| 14 | Pilu pilksi pilvilani nõkla | |||
| 15 | Ai ta ämmale ameta nõkla | |||
| 16 | Ai ta äiale ameta nõkla | |||
| 17 | Ai ta küül köördilista nõkla | |||
| 18 | Ai ta naal narmilista nõkla | |||
| 19 | Nõgel nõmmesta näüsse nõkla | |||
| 20 | Kuldasilmä kuusikusta nõkla | |||
| 21 | Eresilmä heinämaalta nõkla | |||
| pag. 21 | ||||
| 23 | Hal´lassilmä haavikusta nõkla. | |||
|
Ümberkäijad jäävad õmbleja juurde seisma, rea kõige esimene küsib: "tere! tere! mis sa siin õmbled?" "Mikege ma õmble mul ei jole1 (ole) nõkla - anna mul nõkla!" "Koe sa selle nõgla pannid, mis ma sul eila anni?" - "Mia2(mina) panni seina vahel'; kolmesugust lõnga olli perän, sinist, punast ja kullakarvalist. - Kass olli maha aanu, kits olli ära söönü." Isi laulab: |
||||
| 26 | "Kassi tulliv Kaabernaumast | |||
| 27 | Vibuändä Villäntist | |||
| 28 | Seive mu mii metikust | |||
| 29 | Seive mu pudru potikust | |||
| - Siis küsitakse õmbleja käest, roost seisjade kõige esimese pääle näidates: "Kas sa seast nõkla tahad?" - Õmbleja ütleb, ei taha. Kui kõige viimase pääle näidatakse, - siis ütleb ta tahtvad. - Kõige viimane katsub kui ta ümbert roodu oma asemel' saab, siis on ta pääsenud. - Aga seni peab õmbleja püüdma kuni ta kõik sel viisil kinni on püidnud. | ||||
|
1
(ole) 2 (mina) | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| H II 23, 376/7 (14) | 31 % |
|
| E 51805/6 (10) | 30 % |
|
| ERA II 78, 532 (3) | 29 % |
|
| ERA II 96, 159/60 (6) | 27 % |
|
| H II 42, 939/40 (36) | 27 % |
|
| E 52456 (20) | 25 % |
|
| E 18507/8 | 24 % |
|
| ERA II 78, 81/2 (4) | 23 % |
|
| ERA II 214, 19/20 (3) | 19 % |
|
| EÜS XI 294/5 (104) | 16 % |
|
| H II 23, 310/1 (10) | 15 % |
|
| EÜS X 2302 (124) | 14 % |
|
| EÜS X 2255 (41) | 13 % |
|
| EÜS IV 1794 (293) | 13 % |
|
| H I 7, 569/70 (12) | 13 % |
|
| ERA II 147, 617/8 (1) | 12 % |
|
| H III 25, 303/4 (8) | 12 % |
|
| H II 57, 203/4 (6) | 12 % |
|
| E 26120 (1) | 11 % |
|
| EÜS II 1038 (28) | 11 % |
|
| AES, MT 183, 13 | 11 % |
|
| H I 7, 425 (19) | 10 % |
|
| EÜS IV 1794/5 (294) | 10 % |
|
| H III 3, 581/2 (3) | 10 % |
|
| E 42829 (31) | 10 % |
|