h218020000IV
Saaremaa — Pöide
Trull, Johann
1888
Vanaaja pulmad Pöide kihelkonnast |
||||
Vanal ajal oli see peaaegu häbi ja põlgtus, kui keski vanakstüdrukuks jähi. Sellepärast katsus iga tüdruk ennast ehtida, et ta poiste silma paistaks ning mehele saaks. Sell põhjusel oli ka võerastel ukselääve peal istumine ära keeltud, sest kui see sündida, siis ei saada sellest perest tüdrukud mehele. Nääribe laupa õhta tehti katseid, kas keski tuleva aasta mehele saab. Teadasoovija viskas seljaga vasta ust seistes oma parama jala kinga üle pea. Kui king maha kukkudes otsapidi kohe ust seisma jähi, ei olnud ta teise nääribe enam kodu; vanematel inimestel tähendas see surma. Ka keidi nääribe laupa ööse õues kuulamas: kuspool kõige rohkem koerahaukumist kuulda oli, sealt pidi jälle üks tüdruk mehele saama. See tüdruk võis aga ennast juba õnnelikuks lugeda, kes karusid ehk hunta unes nägi, sest need tähendasid just kosilasi ennasid. - | ||||
Hea küll. Kui siis poiss silma tüdruku peale oli heitnud, palus ta oma vanemate käest luba ja läks viinapudeliga ja pantidega, mis üks põll ja siidirätik olid, tüdruku peresse. Muidugid mõista, et ta jala ei läinud. Seks olid hallid ammu hoitud ja linalakad libitud, nagu vanarahva laul ütleb ja | ||||
6 | "tilkus tal tinane saani, | |||
7 | kukkus looka kuldaküisi, | |||
8 | vaskevaljad valisesid - | |||
9 | ise ta peal kui peelelaasi." | |||
Tüdruku peres andis ta pandid oma soovitavale ja pakkus perevanamatele suukibestuseks tilgakese viina. Kui nüid vastaseismist ei olnud, läks ta teistkorda veel isamehega seltsis kosja ja viis kosja viinad. Isameheks oli peigmehel üks ta sugulane; pulmade aega hüiti isameest sa'avanemaks. Isamehega keis peigmees siis kosjas, kui tal enam vanemid ei olnud; oli isa elus, siis keis isa ise, viis viinad, ning tegi kosjakauba kindlaks, ei olnud aga isa, siis keis ema. Seal oli pruugiks, et pruut oma tulevase äiale ehk ämmale siis kindad kinkis. | ||||
Järgmise pühabe läksid pruut ja peigmees ühes isamehega, pruudivennaga ja pruudiemaga kiriku käeandele või kihlusele, kus õpetaja nendel sõrmuksed ära vahetas. Pärast jumalateenistust jägas pruut rahvale kirikuõues saia ning andis viina. Nõndasamma keis ta ka sellesamma päeva õhta naabriperedesse saia ja viina viimas. Seltsis oli tal seal juures pruudiema, kes üks ta tuttav ehk sugulane naine oli. | ||||
Pärast käeandid läks pruut "keima", see on, villu korjama. Keimise juures oli tal üks naine, ehk arva ka mees, "eestkeijaks". Eestkeija käes oli villakott, ninatubakasari ning piibupaki kott. Pruut võttis ise muud valmistehtud anded vasta ning pakkus mõnele vahel ka toosist ninatubakat. Tubaka muretses peigmees. Korjatud villust tegi pruut sõbasid ning andid; suurem jägu andid (veimid) olid ju tüdrukupõlves valmistud. - Kõik need ülemal kirjeldud pruugid, kosimisest hakates, on nüidkid veel moodis. | ||||
Pulmi pidas vanarahvas sügise mardi aegu. Siis oli ühel pühabel just nimeks "pulmalaupa". Selle pühabe keisid peaaegu kõige kihelkonna laulatispaarid laulatusel. | ||||
Pulmi peeti enne kolm päeva, nagu nüidkid veel peetakse: päev, millal pruutpaar laulatusel keis, hüiti pulmalaupaks; siis esimine pulmapäev, kus mõlemad saed (sajad) pruudikodu pulmitsesid, teine pulmapäev, kus peiukodu, ja kolmas pulmapäev, kus iga sae oma kodu pulmi pidas. - | ||||
Pulma-laupa. | ||||
Pühabe homingu, kui laulatusele tuli minna, sõitis peigmees pruudi koose. Pruudi- ning peiuvenna saatusel viis ta siit pruudi kirikule. Siis vaadati ka ilma peale ning arvati ilma järge noorepaari tulevat kordasaamist ette. Kui kirikule sõites hea ilm oli, siis pidi ka kõik hea olema; oli aga sant ilm, siis pidid nad riidus ja tülis elama. - Kui laulatus möödas oli ning noorpaar kirikust välja tulid, katsusid vanadmoorid oma tükka teha. Nad katsusid noore paari vahelt läbi tikkuda, sest selle läbi pidada armastus nende vahel külmaks minema. Ehk jälle, pruudile pandi naelapea põue, siis surra nende lapsed ära. - Teel koose sõitmise aega pandi jälle mitmid ilmasüüta juhtumisi tähele. Kui noorepaari vanker teel ära lagus, siis ei olla nendel lapsi; ehk kui muud äperdust juhtus, siis pidi pärast poole ikka mingit õnnetust juhtuma, kas varakult leseks jäemine ehk muud. | ||||
Kirikust sõitis noorpaar pruudi koose. - Õhta tulevalgel hakkasid pulmalised tulema. Pulmalised tõid igaüks leivakoti ja paar pudelit viina kaasa, mis perevanamatele said äraantud. - Pulmalised kutsuti nüid renni ääre sööma. Söömaks olid või-sai, kuivat ja keedet kalad, ja keedet tuhlid ja liha. Muidugid mõista ei puudunud viin sööma alla ja õllekannud keisid söömaaega vahetpidamata rinki. | ||||
Mõlemapool saedel oli igalühel kaks lauliknaist, kes mitmesuguste pulma toimetuste juures laultsid. Õhta hilja, kui kerstu viimise aeg kätte jõudis, laultsid pruudipooltsed lauliknaesed pruudikodu meeletuletuseks: | ||||
28 | Peiukene, noorukene! | |||
29 | Ruudivend mu vennikene! | |||
30 | Peiupoiss mu poolivenda! | |||
31 | Saavanam vanamikene! | |||
32 | Saa-aga-vanam siidisärki, | |||
33 | Siidisärki, kuldakuube, | |||
34 | Hõbemanteli madala, | |||
35 | Ametmees aukübara! | |||
36 | Hakka aga hobust ehitama, | |||
37 | Vankrit ju valmis panema! | |||
38 | Teil tuleb aeg ja teele minna, | |||
39 |
Aeg on arvatud raale1 linnutee ,
|
|||
40 | Vankrid vaatvad valge poole. | |||
pag. 206 | ||||
42 | Pange siis ede hiiehalli, | |||
43 | Kõrva kaksi kulla kõrvi, | |||
44 | Lepud taha lippama. | |||
45 | Peiukene, noorukene! | |||
46 | Ruudivend mu vennikene! | |||
47 | Peiupoiss mu poolivenda! | |||
48 | Pange siis sõnu sõrmisisse, | |||
49 | Kangud käsivarsisisse. | |||
50 |
Kui lähete Kura vahele2 Kura vahe, see on vist Kura kurk, väin Kuramaa ja Saaremaa vahel. - ,
|
|||
51 | Aukuvad Kura kurjad koerad, | |||
52 | Ambuvad Kura hallid härjad, | |||
53 | Võtke siis sõnu sõrmisista, | |||
54 |
Kangud käsivarsisista3 Selle salmi kohta on ennevana vist üks pruuk olnud, millest aga vanarahvas enam midagid ei tea.
|
|||
Vaheajal oli hobune rataste ede pandud, kerst tõsteti peale ning lauliknaised laultsid edesi: | ||||
57 | Peiukene, noorukene, | |||
58 | Ruudivend mu vennikene, | |||
59 | Peiupoiss mu poolivenda! | |||
60 | Tahate viia mu sõsse kerstu. | |||
61 | Teie pool on teed tigedad, | |||
62 | Teie pool jõed jõledad, | |||
63 | Väinad väga vägevad, | |||
64 | Aiaääred allikased - | |||
65 | Tasa viige mu sõsse kerstu. | |||
66 | Ruudivend mu vennikene, | |||
67 | Kui lähed äia rihala, | |||
pag. 207 | ||||
69 | Kui lähed ämma rihala, | |||
70 | Kui nad põle nobed köisi peastama, | |||
71 | Raiu katti kerstuköied. | |||
72 | Kus siis viite mu sõsse kerstu? | |||
73 | Et te'p vii kerstu kelderisse: | |||
74 | Kerstu keldris repetab, | |||
75 | Keldris sambad sammeldavad. | |||
76 | Viige kerstu kamberisse, | |||
77 | Seatke kerstu seina ääre, | |||
78 | Peiu uude põrmandisse, | |||
79 | Et ta'p kiigu, et ta'p kõigu | |||
80 | Et ta'p väga värise. | |||
81 | Ruudivend mu vennikene! | |||
82 | Võta siis võti tasusta, | |||
83 | Keera lahti kerstukaanta. | |||
84 | Kerstus kena ehteida, | |||
85 | Hulka auandeida: | |||
86 | Kerstus liiguje linuje, | |||
87 | Kerstus padjad pardikirja, | |||
88 | Kerstus tekid tedrekirja, | |||
89 | Sületäis seal sukapaari, | |||
90 | Suuri kimpu kindueida, | |||
91 | Säletis seal säärepaelu, | |||
92 | Sada suurta kirju ööda. | |||
93 | Ruudivend mu vennikene! | |||
94 | Võta siis kerstust kerstukakku: | |||
95 | Pealt anna pereisale, | |||
96 | Pealt anna pereemale | |||
pag. 208 | ||||
98 | Vahelt anna pulmaväele, | |||
99 | Kakunukk jäta kerstunurka. - | |||
100 | Ole siis homingu usina, | |||
101 | Enne valgeta varane, | |||
102 | Puhas tule mööda pulmarahvast | |||
103 | Salva kauda saavanamast, | |||
104 |
Katsu kauda katsemehest4 katsemees - kes ruudikodu väravas kirjad vasta võtab ,
|
|||
105 | Esimene tule meie õue! | |||
106 | Me oleme sind õues ootamassa, | |||
107 | Väravissa vaatamassa. | |||
Peigmees ja peiupoiss istusid kerstu peale ning kihutasid minema. Ruudi vend oli ratsahobusega. Peigmees viskas kerstu asemele veel raha, mida sealt perelapsed omale said. | ||||
Peiukodu tehti kõik nõnda, nagu laulus õpeti: Kui köied hagarast peastud ei olnud, raius ruudivend mõegaga need katti ning küsis siis: Kus on mu sõsse kerstulats? Kerstulats näidati käde. Ruudivend lõi senna paranda peale mõegaga kolm risti ning kerst pandi paigale. Nüid keeris ta kerstukaane lahti ning jägas kerstukaku ära; kakunukk jähi kerstu nurka jälle laulu õpetuse järge. | ||||
pag. 209 Esimene pulmapäev. | ||||
Teise homingu hakkas peiupoolne sae teele ehitama. Saanaole5 Saanaoks oli peigmehe lihane õde. pani peigmehe ema kaks musta kuube ülle ja o'o (oju, uju) piha; nende riietega pidi ruut jälle senna toodama. Siis hakkas sae ruudi koose tulema. Kui sae ruudikoduse ligemale jõudis, kihutas ruudivend teiste ede, aga peiuvend es annund ka järge. Ta kihutas ka, ning nüüd tuli hirmus kihutamine. Viimaks satutas ruudivend ometi ede. Ta tuli kihutes ruudikoduse õue, põrutas siin mõegaga kolm korda vasta ukseläävet ning kihutas jälle tagasi. - Ruudikoduse õue väravis oli kõik ootamas ja vaatamas. Väravasambas lehvis lipp; mehed olid õlenuustikatega ja tuttidega ehitud, kõled, kaikad ja muud sõhiksed riistapuud käes; lasti püssi kohe võerast saet. Päris sõjalik mäng. Ja ses mõttes see oligid: Ruudi kodune oli seal üks linn ning üks võeras vägi soovis senna korterisse tulla. Selle tarvis anti peiupooltsest saest linnavahile (katsemehele) sisselaskmise kirjad. See oli üks tulesööga riipsutatud paprileht, mis ju kodu tehtud oli. Seal nõuti: see võeras vägi peab saama siia linna lastud, talle peab kaks vaati õlut ja kõike ülespidamist kaheks päevaks lubatama. Hea küll. Võeras sae lasti õue, kui kirjad õiged olid, ning õues jähi ta pidama. Saavanam, peigmees ning peiuvend tammusid ratsahobustega ümber oma väe ning ruudipooltsed laulikud laultsid: |
||||
116 | Kust need võerad meile tulnud? | |||
117 | Kust see sae meile saanud? | |||
118 | Meil oli õues kolmi vahti: | |||
119 | Küll oli uhke uksevahti, | |||
120 | Küll oli virku väravavahti, | |||
121 | Küll oli pukkis põlluvahti. | |||
122 | Uinunud nüüd uksevahti, | |||
123 | Vaibunud nüüd väravavahti, | |||
124 | Põesa pugend põlluvahti: | |||
125 | Lasknud võerad sisse tulla, | |||
126 | Lasknud sae salaja tulla. | |||
pag. 211 | ||||
128 | Nüid meie teitid palume: | |||
129 | Pissi, pissi peiukene! | |||
130 | Pissi peiupoisikene! | |||
131 | Ole sa tasa saavanama! | |||
132 | Pissi oma pätsud pidage, | |||
133 | Tasa oma halla tammutage, | |||
134 | Et te'p sõtku meie sildu, | |||
135 | Et te'p põtku meie paasi, - | |||
136 | Meil on sillad sibulista, | |||
137 | Pooled sillad porgandista, | |||
138 | Sillaääred ätseista, | |||
139 | Sillakivid killinguista, | |||
140 | Sillapaed pardiluised. | |||
141 | Meie mehed põle sillassepad, | |||
142 | Poisid põle paepanijad; | |||
143 | Meil tulad Soomest sillassepad, | |||
144 | Paidest paepanijad. | |||
145 | Meie mehed aga metsamehed, | |||
146 | Metsamehed, meremehed, | |||
147 |
Pitka tee puuvädajad.6 Pöidel ei ole metsa, puud väätakse pitkalt teelt.
|
|||
148 | Õiu, võiu võerukesed, | |||
149 | Looge maha loogad pealta, | |||
150 | Loogad pealta, küined alta! | |||
151 | Meil on targad tallipoisid, | |||
152 | Meil on hoovid ammu hoitud, | |||
153 | Latrid laukide laduda, | |||
154 | Kus võib köita kõrvisida, | |||
155 | Sööta sinihallisida. | |||
pag. 212 | ||||
157 | Tulge siis meie tubaje, | |||
158 | Käige siis meie kodaje, | |||
159 | Seal on lauad ju laotud, | |||
160 | Seal on pingid ju pandud | |||
161 | Seal on istmed istumiseks. | |||
162 | Saavanam vanamikene, | |||
163 | Saa-aga-vanam siidisärki, | |||
164 | Siidisärki kuldakuube, | |||
165 | Hõbemanteli madala, | |||
166 | Ametmees aukübara, | |||
167 | Heida elta katusisse, | |||
168 | Raba rauda räästaesse! | |||
Saavanam lõi nüid mõegaga kolm korda räästasse. | ||||
Peiupooltsed lauliknaised aga laultsid oma sae eesotsas sammuaavalt astudes: | ||||
173 | Kui meie teile tulime, | |||
174 | Teel tulid tihed sõnumid, | |||
175 | Vasta käisid valekõnesid: | |||
176 | Küll ööldi küla küljeliste, | |||
177 | Küll ööldi pere perseliste - | |||
178 | Me tahtsime tagasi pöörda. | |||
179 | Oh minu uied omaksed, | |||
180 | Ladusamad langukesed, | |||
181 | Suist saadik sugulased! | |||
pag. 213 | ||||
183 | Need olid agarad arvama | |||
184 | Ja olid targad teadema | |||
185 | Arvasid asjad edesi, | |||
186 | Teadsid asjad tagasi: | |||
187 | Küla kui suuri küüsilauki, | |||
188 |
Pere kui suuri peeterselli7 Teisel lauliknaisel keis see salm nõnda:
"Kui meie teile tulime,
Teel tulid tihed sõnumid
Vahel keisid valekõnesid
Pidand peasma parema linna
Pidand saama Salatsi linna
Oma venna uude linna.
|
|||
189 | Kui meie teel tulime, | |||
190 | Ratsutasime raduje kauda, | |||
191 | Ei oskand omele tulla, | |||
192 | Pidime mööda minema: | |||
193 | Mõtlime olad Riia riita, | |||
194 | Riia riita, Paide paika, | |||
195 | Koluvere suuri kotta. | |||
196 | Kust siis tundsime äia õue, | |||
197 | Äia õue, ämma õue? | |||
198 | Kust tundsime väi värava? | |||
199 | Äial olid hõbest õueajad, | |||
200 | Vaskised väi väravad. | |||
201 | Koer see haukus kuldakoonu | |||
202 | Läbi vaskise värava; | |||
203 | Kukk laulis peale kuldaharja, | |||
204 | Peale kuldiste kodade; | |||
205 | Kao siin õues kuldakooku, | |||
206 | Hõbeämber õõtsub otsas; | |||
207 | Toa peal siin tuhat lippu, | |||
208 | Sauna peal on sada lippu, | |||
pag. 214 | ||||
210 | Aida peal lipud aruksed, | |||
211 | Kaks lippu kao kandas; | |||
212 | Siin on haljad aknukesed, | |||
213 | Uksed umbpunased; | |||
214 | Katus on siin kallingune | |||
215 | Räästaskorrad rätikuista; | |||
216 | Siin on siled sillukesed, | |||
217 | Küislauguga laotud sillad, | |||
218 | Kullaga kootud sillad, | |||
219 | Hõbega ääred äiatud. | |||
220 | Lähme, lähme, sõssekene, | |||
221 | Lähme seda uuta uulitsada, | |||
222 | Seda silet silda kauda, | |||
223 | Kust meie venda enne keinud, | |||
224 | Enne keinud, viinad viinud, | |||
225 | Õllelähkerid lähetand, | |||
226 | Rahataalderid talutand, | |||
227 | Kuldakannuksid kulutand. | |||
228 | Lähme, lähme sõssekene, | |||
229 | Lähme siia uie linna poole, | |||
230 | Astume siia alevi poole: | |||
231 | Siin on toad tule valula | |||
232 | Kambrid küinalde komula. | |||
233 | Taadid tammuvad rihalas, | |||
234 | Õllelüpsikud käessa, | |||
235 | Emmed tammuvad toassa, | |||
236 | Tule lühterid peossa. | |||
pag. 215 | ||||
238 | Lähme, lähme, sõssekene, | |||
239 | Lähme siia uie ukse poole - | |||
240 | Tere nüid uusi langu uksi! | |||
241 | Tere uksi uurikirja! | |||
242 | Tere postid peelekirja! | |||
243 | Tere sarised sagarad! | |||
244 | Tere põõnad põdraluised! | |||
245 | Tere lingid litterised! | |||
246 | Tere lääved libedad! | |||
(rihala minnes) | ||||
249 | Tere nüid kullane kodaje! | |||
250 | Tere vaskine vajada! | |||
251 | Tere tantsimaa tasane! | |||
252 | Jalalaskemaa ladusa! | |||
253 | Tere nüid teine langu uksi! | |||
254 | Tere uksi uurikirja! | |||
255 | Tere postid peelekirja! | |||
256 | Tere sarised sagarad! | |||
257 | Tere põõnad põdraluised! | |||
258 | Tere lingid litterised! | |||
259 | Tere lääved libedad! | |||
(tuba minnes) | ||||
262 | Tere nüid äia, tere ämma! | |||
263 | Tere uied omaksed! | |||
264 | Ladusamad langukesed! | |||
265 | Suist saadik sugulased! | |||
pag. 216 | ||||
267 | Tere siis tuba turre köötud! | |||
268 | Tere ahi ammu nähtud! | |||
269 | Tere kokka kolde eessa! | |||
270 | Tere katelud tulela! | |||
271 | Tere kulpi katelussa! | |||
272 | Tere haljad aknukesed! | |||
273 | Tere aknad harjukirja! | |||
274 | Tere raamid roosikirja! | |||
275 | Tere seinad siidikirja! | |||
276 | Tere parand paasine! | |||
277 | Tere lagi laasine! | |||
278 | Tere pingid peelekirja! | |||
279 | Rennilauda laasikirja! | |||
280 | Tere kannu kuldakaasi! | |||
281 | Ääreni mõdu magusta! | |||
282 | Tere vaage vahterine! | |||
283 | Lihasõrga liidetud! | |||
284 | Tere kappa kaardikirja! | |||
285 | Tere koosta kuldanuppu! | |||
286 | Tere taldrikud tinased! | |||
287 | Tere teie küindlapiibud! | |||
288 | Tere küindlad meevahased! | |||
289 | Härjarasva ärmetised! | |||
290 | Kus see iste, kus ma istun? | |||
291 | Kus see ase, kus ma astun? | |||
292 | Kus pinki jäen pidama? | |||
293 | Kus lauda jäen laulema? | |||
pag. 217 | ||||
295 | Siin see iste, kus ma istun, | |||
296 | Siin see ase, kus ma astun, | |||
297 | Siia pinki jäen pidama, | |||
298 | Siia lauda jäen laulema. | |||
Peiupoolne sae istus maha ning ruudipooltsed laulikud hakkasid nüid laulma: | ||||
301 | Peiukene, noorukene! | |||
302 | Saavanam vanamikene! | |||
303 | Saa-aga-vanam siidisärki, | |||
304 | Siidisärki, kuldakuube, | |||
305 | Hõbemanteli madala, | |||
306 | Ametmees aukübara | |||
307 | Kui tulite taane kodunta, | |||
308 | Kes teid teel teretas? | |||
309 | Kes andis arula kätt? | |||
310 | Kuu teid teel teretas, | |||
311 | Päe andis arula kätt. | |||
312 | Mis siis meie palume? | |||
313 | Saavanam vanamikene, | |||
314 | Saa-aga-vanam siidisärki, | |||
315 | Siidisärki, kuldakuube, | |||
316 | Hõbemanteli madala, | |||
317 | Ametmees aukübara! | |||
318 | Kui tulid taane kodunta, | |||
319 | Ehitasid omast majasta, | |||
pag. 218 | ||||
321 | Kas sa keisid kamberisse, | |||
322 | Saiatannide segaje? | |||
323 | Kas said kaku kainelusse? | |||
324 | Mee oleme söömile isunud.- | |||
Saavanam andis kakku. | ||||
327 | Aitumal saavanamike, | |||
328 | Saa-aga-vanam siidisärki, | |||
329 | Siidisärki, kuldakuube | |||
330 | Hõbemanteli madala, | |||
331 | Ametmees aukübara! | |||
332 | Aitimal kakku andemasta, | |||
333 | Kakku kaugelt kandemasta, | |||
334 | Hõlma alla hoidemasta! | |||
335 | Mee põle söömile isunud: | |||
336 | Ise me leibade tegijad, | |||
337 | Ise me kakkude kanijad | |||
338 | Tüki me võtame tullessagid, | |||
339 | Viiluka võtame viiessagid, | |||
340 | Kannika kauda keiessagid! | |||
341 | Aga mis meie veel palume? | |||
342 |
Saavanam vanamikene8 Sõnad: "Saa-aga-vanam siidisärki, Siidisärki, kuldakuube, Hõbemanteli madala,
Ametmees aukübara," ööldi igakord saavanama nime juures. ,
|
|||
343 | Kui tulid taane kodunta, | |||
344 | Ehitasid omast majasta | |||
345 | Kas sa keisid kamberissa, | |||
346 | Kamberissa, kelderissa, | |||
347 | Pöörtsid püttide seassa, | |||
348 | Õllevaatide vahela? | |||
349 | Kas tõid kannu kainelussa, | |||
pag. 219 | ||||
351 | Õllelähkeri õlala? | |||
352 | Me oleme joomile jänunud.- | |||
Saavanam andis õlut. | ||||
355 | Aitimal saavanamike! | |||
356 | Aitimal juua andemasta, | |||
357 | Kannu kaugelt kandemasta! | |||
358 | Ma põle joomile jänunud: | |||
359 | Ise ma keisin kamberissa, | |||
360 | Kamberissa, kelderissa, | |||
361 | Pöörtsin püttide seassa, | |||
362 | Õllevaatide vahela, | |||
363 | Toobi ma võtsin tullessagid, | |||
364 | Kannu kauda käiessagid. | |||
365 | Aga mis meie veel palume? | |||
366 | Saavanam, vanamikene, | |||
367 | Kui tulid taane kodunta, | |||
368 | Ehitasid omast majasta, | |||
369 | Kas sul vilkusid viinalaasid, | |||
370 | Kas tõid peekri peossa? | |||
371 | Me oleme viinule vilunud. - | |||
Saavanam andis viina. | ||||
374 | Aitimal saavanamike? | |||
375 | Aitimal juua andemasta, | |||
376 | Viinalaasa kandemasta! | |||
377 | Aga mis meie veel palume? | |||
378 | Saavanam, vanamikene, | |||
379 | Kui tulid taane kodunta, | |||
pag. 220 | ||||
381 | Ehitasid omast majasta, | |||
382 | Kas tõid pakki Paidelista, | |||
383 | Vihatrohtu Viiborista? | |||
384 | Ninanuusku me nurume, | |||
385 | Piibupakki me palume. | |||
Saavanam andis. | ||||
388 | Aitimal saavanamike! | |||
389 | Aitimal pakki andemasta, | |||
390 | Pakki kaugelt kandemasta! | |||
391 | See aga pakk põle siita linnast: | |||
392 | Pakk on toodud Paidelista, | |||
393 | Viharohi Viiborista, | |||
394 | Tubakas toodud turulta. | |||
395 | Pakk see maksab palju raha, | |||
396 | Viharohi viisi rupla, | |||
397 | Toosid maksvad tuhat rupla. | |||
398 | Aga ärge nüüd pange pahaksi, | |||
399 | Ärge võtke vihaksi, | |||
400 | Et me palju palume, | |||
401 | Et me külla küsime: | |||
402 | Saavanam vanamikene | |||
403 | Kui tulid taane kodunta, | |||
404 | Ehitasid omast majasta, | |||
405 | Kas sa astsid aida juure? | |||
406 | Kas sa käisid kasti kallal? | |||
407 | Kas tõid ratsul rahasida? | |||
pag. 221 | ||||
409 | Kas tõid kimblil killinguida? | |||
410 | Taskus tõid taalderida? | |||
411 | Koti sees tõid kopikuida? | |||
412 | Et seda peal pillutada, | |||
413 | Kamaluga kallutada. | |||
414 | Me ei laula rahata, | |||
415 | Peksa keelta killinguita. | |||
416 | Me tahme raha laulemisest, | |||
417 | Killing keelepeksemisest, | |||
418 | Kopik suukulutamisest. | |||
Saavanam andis raha. | ||||
421 | Aitimal saavanama! | |||
422 | Aitimal raha andemasta, | |||
423 | Taaldrid taskus talumasta! - | |||
424 | Õiu, võiu võerukesed! | |||
425 | Ära me laulame lakid peasta, | |||
426 | Lakid peasta, kindad käesta, | |||
427 | Ära hõlminged õlalta. | |||
428 | Laud meil lakkide laduda, | |||
429 | Kerst meil kinnaste koonda, | |||
430 | Õrs meil heita hõlmingida. | |||
431 | Saanadu neitsikene! | |||
432 | Heida oma oo uulitsele | |||
433 | Heida korda kõrvatsele! | |||
Nüid võttis peiupoolne sae, kes senni ajani veel teemundris oli, riidest lahti ning saanadu, kes renni taga oo all istus, heitis selle oma pealt kõrvatse käde, nõndasamma ka teise musta kuue. Siis kutsuti võerad sööma ja sooja õlut jooma. Pärast tänasid peiupooltsed laulikud sööma eest: | ||||
436 | Aitimal pereisada! | |||
437 | Aitimal pereemada! | |||
438 | Aitimal süia andemasta, | |||
439 | Kahte lauda kattemasta! | |||
440 | Katsid laua, katsid kaksi, | |||
441 | Koguniste kolmi lauda | |||
442 | Saiula, sealihala, | |||
443 | Kakula, kanamunela, | |||
444 | Võileiva viilukuila, | |||
445 | Lahe laiula kalula, | |||
446 | Väina värskila siiula; | |||
447 | Siiad siidiviirulised | |||
448 | Aavid hallitäpilised, | |||
449 | Kuhad koldselapilised - | |||
450 | Õllekannud ümber kauda. | |||
451 | Söömad on söödud, joomad joodud, | |||
452 | Kõhud meil täis täidetud, | |||
453 | Kokad aga alles kiitemata, | |||
454 | Õlleruulid austemata. | |||
455 | Kui me taane tulime, | |||
456 | Nägime suitsu tõusevada. | |||
pag. 223 | ||||
458 | Mõtlime kadakasuitsu, | |||
459 | Mõtlime laste laastusuitsu, - | |||
460 | See oli sooja õlle suitsu. | |||
461 | Ruulid on palju vaeva näinud | |||
462 | Õlle kuiest kogu pannund: | |||
463 | Esite vesi vedela, | |||
464 | Teiseks maged magusad, | |||
465 | Kolmandaks kivid punased, | |||
466 | Neljandaks soolad suladad, | |||
467 | Viiendaks vihad umalad, | |||
468 | Kuiendaks töömis tõrre sisse. | |||
469 | Nüid on see õlut ilusa, | |||
470 | Nüid on see mõdu magusa. | |||
471 | Aitimal auvanama! | |||
472 | Aitimal au andemasta, | |||
473 | Palju au pakkumasta, | |||
474 | Sooja õlut soovimasta! | |||
475 | Nüid sai suu sulaksi, | |||
476 | Nüid sai keele kergemaksi, | |||
477 | Lauluheale lahkemaksi. | |||
478 | Nüid minu heali hüiab hästi, | |||
479 | Nüid minu kurku kostab hästi, | |||
480 |
Nii kui Veere9 Veere, see on üks küla Oti valdas. viiulpilli,
|
|||
481 | Nii kui Kura kannelpilli. | |||
482 | Mis meie veel palume? | |||
483 | Palume pereisada, | |||
484 | Palume pereemada | |||
pag. 224 | ||||
486 | Palume perepoegasida, | |||
487 | Palume peretütterida: | |||
488 | Andke see tuba meie tülita, | |||
489 | Kamber korra keerutada, | |||
490 | Õue poiste õisata, | |||
491 | Rihalune rinki joosta. | |||
492 | Me tahme tammed tantsimista, | |||
493 | Ümmargused öörimista, | |||
494 | Kudruskuued kukkumista, | |||
495 | Lõuendid lõhisemista, | |||
496 | Kalevid kahisemista, | |||
497 | Siniännad siugamista. | |||
498 | Seda mu kingad ju kidusid, | |||
499 | Härjanahkised ägasid, | |||
500 | Kõige sui, kõige sügise, | |||
501 | Kõige selle armsa aastukese | |||
502 | Venna pulmi juuessagid, | |||
503 | Sõsse pulmi saajessagid. | |||
504 | Peretüdar neitsikene! | |||
505 | Otsi siis luuda uulitsalta, | |||
506 | Kaba luuda kamberista, | |||
507 | Tee see tantsimaa tasaseks, | |||
508 | Jalalaskemaa ladusaks, | |||
509 | Pühi parand puhtaeksi, | |||
510 | Et on lintrid laotud, | |||
511 | Et on liiva liidetud. | |||
pag. 225 | ||||
513 | Pillipuhuja poisikene! | |||
514 | Puhu nüid üles oma pilliheale, | |||
515 | Tõsta üles oma tõrveheale, | |||
516 | Pane oma viiulid vinguma, | |||
517 | Pane oma sõrmed noppima, | |||
518 | Löö kannelt käsi kabeda. | |||
519 | Saavanam, vanamikene, | |||
520 | Saa-aga-vanam siidisärki, | |||
521 | Siidisärki, kuldakuube, | |||
522 | Hõbemanteli madala, | |||
523 | Ametmees aukübara! | |||
524 | Saada oma sae tantsima, | |||
525 | Saada oma leeri lippama, | |||
526 | Vägi välja mängima! | |||
527 | Tantsime siia, et tara väriseb, | |||
528 | Parand paasine põriseb, | |||
529 | Parred mändised müravad, | |||
530 | Lagi lõksub lõhmuspuine! | |||
Nüid peasis veel päris pulmalõbu lahti. Torupill hüidis, viiul vingus, noorrahvas keerutas rihalas ladusat labajala valtsi. Vanamad mehed istusid toas renni ümber ning puhusid magust juttu, vahetevahel keelt kastes. Emmed toimetasid köökis ehk arutasid ome asju. Nõnda tuuris see kunni õhtuni. Siis kutsuti pulmalised limbisuppi sööma. Enne sööma laultsid naised ühe jumalasõna laulu. Pärast sööma panid pulmalised renni peale raha. Pereemm pühkis raha ühes lihakontidega kausi sisse ning sai selle supikeedu vaevapalgaks omale. Nüid tänasid peiupooltsed laulikud supi eest: | ||||
533 | Aitimal pereisada! | |||
534 | Aitimal pereemada! | |||
535 | Aitimal süia andemasta, | |||
536 | Suppi sulada keetemasta! | |||
537 | Teil oli palju mureta, | |||
538 | Saatsite sulased välja, | |||
539 | Aasite püssid püidema. | |||
540 | Luiged tõid luhasoosta, | |||
541 | Pardid pajupõesasta, | |||
542 | Tedred pitka teede äärest, | |||
543 | Tedrekuked tammikusta. | |||
544 | Teil oli kolmi ruunukesta: | |||
545 | Ühe te väsitasite Väinale, | |||
546 | Teise te rikkusite Riia teele, | |||
547 | Kolmas jähi Kura vahele. | |||
548 | Üks tõi pipart Pärnu linnast | |||
549 | Teine säävrid Sääre mõisast | |||
550 | Kolmas köömid Kübasaarest. | |||
pag. 227 | ||||
552 | Sisse te heitsite sääverida, | |||
553 | Külge kauda köömi'ida, | |||
554 | Peale heitsid piparuida, | |||
555 | Siis saite supi sulaksi. | |||
556 | Me oleme supila söönud, | |||
557 | Kõhud meil täis täidetud. - | |||
Natukese aja pärast hakkasid ruudipooltsed laulikud küsima: | ||||
560 | Õhtu jõuab õuedesse, | |||
561 | Ämarikku akendesse, | |||
562 | Pime ju pistandi vilussa - | |||
563 | Hakkame meie küsima: | |||
564 | Mis need võerad meile tulid? | |||
565 | Tulite meile tukkuma? | |||
566 | Laua taha lakkuma? | |||
567 | Tulite meilta tulda viima? | |||
568 | Või tulite meilta vetta viima? | |||
569 | Tuletooja'p seisa toassa, | |||
570 | Veeviija'p viida aega. | |||
571 | Või tulite meilta hobusid ostma? | |||
572 | Või tulite meilta härgi ostma? | |||
573 | Ei meil põle hobusid müia, | |||
574 | Ei meil põle härgi müia. | |||
Peiupooltsed vastasid: | ||||
577 | Oh minu uied omaksed, | |||
578 | Ladusamad langukesed, | |||
pag. 228 | ||||
580 | Suist saadik sugulased! | |||
581 | Ärge nüid pange pahaksi, | |||
582 | Ärge nüid võtke vihaksi, | |||
583 | Et me teile tulime. | |||
584 | Me põle tulnud tukkuma, | |||
585 | Laua taha lakkuma; | |||
586 | Me põle tulnud tulda viima, | |||
587 | Meil on kodu tuletooja; | |||
588 | Me põle tulnud vetta viima, | |||
589 | Meil on virgud veevädajad; | |||
590 | Me põle tulnud hobust ostma, | |||
591 | Meil on kodu kolmi ruuna; | |||
592 | Me põle tulnud härga ostma, | |||
593 | Meil on kodu künnihärjad. | |||
594 | Pidime tunniks küll tulema, | |||
595 | Üürikeseks hingama, | |||
596 | Natukeseks nalja lööma, | |||
597 | Aga juba see virre viidab päeva, | |||
598 | Õlut aab päeva õhtasse. | |||
599 | Mis me teile tulime? | |||
600 | Tulime tugida saama, | |||
601 | Aeti meid abi paluma | |||
602 | Vana isale abiksi, | |||
603 | Vana emale varaksi, | |||
604 | Peretütrele toeksi, | |||
605 | Oma mehe meeleheaksi. | |||
pag. 229 Ruudipooltsed laulikud ajasid vasta: | ||||
608 | Meie neidu noorukene, | |||
609 | Noorukene, nõdrukene, | |||
610 | Kasu tal alles kasvamata, | |||
611 | Paras rammu paisumata; | |||
612 | Käsivarsist ta vähike, | |||
613 | Õlanukist õige nõder. | |||
614 | Las ta kasva kangemaksi, | |||
615 | Tanguraasu raskemaksi, | |||
616 | Pihupõrmu pitkemaksi! | |||
Peiupooltsed laulikud: | ||||
619 | Küll ta kasvab kainelussa, | |||
620 | Sirgub siidivoodiessa, | |||
621 | Paisub patjade vahela. | |||
Ruudipooltsed laulikud: | ||||
624 | Neidu põle paergu kodugid: | |||
625 | Ta läks kaolt vetta tooma, | |||
626 | Kuulis peiu pilliheale, | |||
627 | Kuulis sae sarveheale, | |||
628 | Kuulis mõekade mürina, | |||
629 | Kuulis suitsete sulina, | |||
630 | Hobu-aga-kapjade kabina; | |||
631 | Viskas ta kullased kõrendad, | |||
632 | Hõbedased ämberid, | |||
633 | Keeris korra kamberisse, | |||
634 | Võttis võtmed peosse, | |||
pag. 230 | ||||
636 | Joosis uie aida juure, | |||
637 | Keeris lahti kerstukaane, | |||
638 | Rabas riided sülesse. | |||
639 | Uks oli tulla, teine minna, | |||
640 | Värav oli õuest välja minna, | |||
641 | Mulk oli põllale pugeda, | |||
642 | Rada oli otse randa minna. | |||
643 | Seal pani laki laevusiksa, | |||
644 | Põlled peale purjudeksa, | |||
645 | Põllepaelad purju köieks. | |||
646 | Läks siis otse Orisaare, | |||
647 | Murreldes läks Muhusse, | |||
648 | Kõverdes läks Keinastusse, | |||
649 | Üle vete Hiiumaale. | |||
650 | Massus ta öö maganud, | |||
651 | Pärnus ta pead sugenud, | |||
652 | Riia linnas riide pannund. | |||
653 | Peiupoolsed naisukesed, | |||
654 | Peiupooltsed neiukesed, | |||
655 | Peiupooltsed noored mehed! | |||
656 | Kui tahate taga ajada, | |||
657 | Oma aga neidu otsida, | |||
658 | Kaasat kätte katsuda, | |||
659 | Minge siis otse Orisaare, | |||
660 | Pange lakid laevusiksa, | |||
661 | Põlled peale purjudeksa, | |||
662 | Põllepaelad purjuköieks; | |||
pag. 231 | ||||
664 | Siis pange sõrmed sõudema, | |||
665 | Käsivarred ju vädama, | |||
666 | Reisige Riia linna alla. | |||
667 | Seal on seismas kolmi laeva: | |||
668 | Üks pu-purju punane, | |||
669 | See on Vene vainulaeva; | |||
670 | Üks pu-purju kollane, | |||
671 | See on kaunis kaubalaeva; | |||
672 | Üks pu-purju valge | |||
673 | See on meie neiu laeva. | |||
674 | Seal on riitas neidusida: | |||
675 | Ede riitas elmelised, | |||
676 | Taga riitas taalderised, | |||
677 | Vahel riitas meie neidu. | |||
Peiupooltsed laulikud: | ||||
680 | Söö sae, joo sae! | |||
681 | Ära sa sae muretse! | |||
682 | Ruudinaised naljakased, | |||
683 | Need on valjud valetlema, | |||
684 | Kanged keelta kandema. | |||
685 | Neidu põle kohugid läinud: | |||
686 | Neidu hoitse hoonedessa, | |||
687 | Peetse piimakamberissa, | |||
688 | Saiatannide seassa, | |||
689 | Viinavaatide vahela, | |||
690 | Õllenõude otsa alla .... | |||
pag. 232 | ||||
692 | Enam on teie neiul süida, | |||
693 | Kud on meie peiul süida: | |||
694 | Kes teda käskis kenast keia, | |||
695 | Pühabeti püstistagi, | |||
696 | Aru aega armaesta? | |||
697 | Iga päe tal pärdlid kaelas, | |||
698 | Hõbesõrmuksed sõrmissa. | |||
699 | Paistis meie poiste käde | |||
700 | Üle mäe meiste käde. | |||
701 | Käde peab saama kihlatuda | |||
702 | Käde käe annetuda | |||
703 | Oma venna ostetuda, | |||
704 | Pühabese püitud linnu. | |||
705 | Kaup põle tehtud karjasmaala, | |||
706 | Lammaste lahutismaala, | |||
707 | Kaup on tehtud isa toassa, | |||
708 | Isa toassa, ema toassa, | |||
709 | Kihlad venna kamberissa. | |||
710 | Neid on pappi pannud paari, | |||
711 | Kirguhärra kihlanud, | |||
712 | Suure rahvasumma seassa, | |||
713 | Paksu rahva pardaessa. | |||
714 | Neidu nüid nutab kamberissa, | |||
715 | Ekib oma ellikud südanta. | |||
716 | Mis sa nutad, mis sa nõrgud, | |||
717 | Nõrgud oma nõrku mõtteida? | |||
718 | Kes sind käskis kätta anda, | |||
pag. 233 | ||||
720 | Kui sind kuldas kosjati, | |||
721 | Hõbevoodis osteti? | |||
722 | Kes sind käskis kätta anda | |||
723 | Vara sõrmuksid vaheta, | |||
724 | Kui oleks õigus hakand hõlma, | |||
725 | Kui oleks kangus hakand kaela? | |||
Ruudipooltsed laulikud: | ||||
728 | Võtke siis, mis te võtate, | |||
729 | Viige siis, mis te viite, | |||
730 | Pange aga teed tähele | |||
731 | Lööge märki mättasse, | |||
732 | Tähte aateibasse: | |||
733 | Tulge aga jälle teista korda | |||
734 | Meil jäeb koose kolmi neidu, | |||
735 | Kolmi koostade pesijad, | |||
736 | Kaksi karjasaatejat, | |||
737 | Meil jäävad Kaied kasvama, | |||
738 | Tiiud taga tõusema. | |||
Nüid toodi ruut välja, kes senni aani ennast pulmarahvale es näita mette ja pandi ta kambri istme peale istuma. Siis pani ruudivend mõegaotsaga taale naistetanu piha. Ruut viskas tanu maha. Ruudivend pani teist korda. Ruut viskas jälle tanu maha. Nüid muljus ruudivend taale kolmat korda tanu piha ning ütles: "Unuta uni, mäleta tanu ja pea oma mees meeles!" Oo pandi nüid ka ruudile piha, must kuub ülle, teine üle õlade ja ruudipooltsed laulikud laulsid: | ||||
741 | Mis mure meile maksab? | |||
742 | Haledus nüid meile annab? | |||
743 | Neid nüid palub palvetega, | |||
744 | Lanib laugula sõnula, | |||
745 | Kässib petta peiu eesta, | |||
746 | Petta peiupoiste eesta, | |||
747 | Kässib saata sae sarjama, | |||
748 | Suure hulga huljuma, | |||
749 | Pulmarahva puhas punuma, | |||
750 | Kui te'p kingi kingaraha, | |||
751 | Anna haljasta hõbeda, | |||
752 | Mõnda aga kuldakukkurida, | |||
753 | Mõnda puhast poolta rupla. | |||
754 | Minge siis murreldes Muhuse, | |||
755 | Üle vete Hiiumaale, | |||
756 | Ehk saate Muhust muidu neiu, | |||
757 | Hiiumaalt ilma hinnata. | |||
Ruudi parama jala king võeti nüid jalast ää; ruudivend võttis kinga mõega otsa ning hakkas kinga raha aama. Esite pani peiimees kinga raha, siis teised pulmalised. | ||||
pag. 235 Selle peale laultsid ruudipooltsed laulikud: | ||||
762 | Pillipuhuja poisikene! | |||
763 | Puhu üles oma pilli heale, | |||
764 | Tõsta üles oma tõrve heale, | |||
765 | Pane oma viiulid vinguma, | |||
766 | Pane oma kannelid komama! | |||
767 | Kutsu mu kurba kamberista | |||
768 | Hale auistmelta! | |||
Ruut viidi nüid tuba renni taha istuma. Kõrvane istus ta kõrvas, peimees teilepool rendi ta vastas. Seal sõi ruut viimist korda oma sündimese kodu. Selle aa sihes laultsid ruudipooltsed laulikud: | ||||
771 | Peiukene noorukene, | |||
772 | Peiupoiss mu poolivenda! | |||
773 | Kas tõid ool hobuse, | |||
774 | Kas tõid sael sadula, | |||
775 | Millega te viite meie virve, | |||
776 | Talutate meie taime, | |||
777 | Meie õue õunukese, | |||
778 | Meie kambri kallikese, | |||
779 | Meie toa tuiukese, | |||
780 | Meie vendade vireli, | |||
781 | Meie emme ergu lapse, | |||
782 | Meie taadi targa lapse. | |||
pag. 236 Peiupooltsed laulikud: | ||||
785 | Jah on toonud meie venda: | |||
786 | Ool ta toonud hobuse, | |||
787 | Sael ta toonud sadula, | |||
788 | Toonud vaskevankrikesed, | |||
789 | Hõbeaisad eessa, | |||
790 | Et võib viia teie virve, | |||
791 | Talutada teie taime, | |||
792 | Teie õue õunukese, | |||
793 | Teie kambri kallikese, | |||
794 | Teie toa tuiukese, | |||
795 | Teie vendade vireli, | |||
796 | Teie emme ergu lapse, | |||
797 | Teie taadi targa lapse. | |||
Ruudipooltsed laulikud: | ||||
800 | Oh mu õde hellake! | |||
801 | Oh mu õde ilusike! | |||
802 | Mu õde murumadala! | |||
803 | Kasvis kui kanepike, | |||
804 | Idenes kui heinapea; | |||
805 | Kasvis kui kala meressa, | |||
806 | Lõhe laia lainetessa, | |||
807 | Haugi haljassa veessa; | |||
808 | Kasvis õunapuu õlula, | |||
809 | Maksa marjapuu vahela, | |||
810 | Sinitammede tagaje, | |||
811 | Saaresalgu keske'ella. | |||
pag. 237 | ||||
813 | Ära nüid lähed isa kodunt, | |||
814 | Isa kodunt, ema kodunt, | |||
815 | Veered vendade seasta. | |||
816 | Hakka nüid hellast emme kaela, | |||
817 | Hakka targast taadi kaela, | |||
818 | Kes sind kenast ehitanud, | |||
819 | Kasupõlve kasvatanud, | |||
820 | Kõige heale õpetanud! | |||
Ruut hakkas nüid oma vanamid ja teisi oma pere inimesi nuttes jumalaga jätma. Selle aa sihes laultsid ruudipooltsed laulikud nutulaulu: | ||||
823 | Nutma jääb vana isada, | |||
824 | Nutma jääb vana emada, | |||
825 | Nutma jäävad sõlgised sõsared, | |||
826 | Nutma vennad rihmusrinnad. | |||
827 | Nutma jääb vana isada | |||
828 | Oma aga karja kaitsejada; | |||
829 | Nutma jääb vana emada | |||
830 | Oma aga riiete pesijat. | |||
831 | Nutma jäävad sõlgised sõsared | |||
832 | Oma aga endist ehitajat; | |||
833 | Nutma jäävad vennad rihmusrinnad | |||
834 | Oma aga kinnaste kudujat. | |||
835 | Hobused jäävad rihala hirnuma | |||
836 | Oma aga heada söötijada; | |||
pag. 238 | ||||
838 | Lehmad jäävad lauta ambuma | |||
839 | Oma aga heada lüpsijada; | |||
840 | Lambad jäävad lauta määgima | |||
841 |
Oma aga heada niitijada1 linnutee
|
|||
842 | Nutma jäävad põllud nurgelised | |||
843 | Seda aga heada õsujada, | |||
844 | Seda kergelt kündijada; | |||
845 | Ekkima jäävad heinaväljad | |||
846 | Seda aga nobet niitijada, | |||
847 | Lõbust loovõttijada. | |||
848 | Oh vaene pereisada! | |||
849 | Oh vaene pereemada! | |||
850 | Küll teid muljus raske mure, | |||
851 | Kui te tüdart kasvatasite, | |||
852 | Kasvatasite, kangutasite, | |||
853 | Hoidsid tulest, hoidsid veesta, | |||
854 | Mõtlesid omal abiksi, | |||
855 | Tugivat oma toeksi. | |||
856 | Abi oli nende, kes es arva, | |||
857 | Tugi oli nende, kes es tunne. | |||
Peiupooltsed laulikud tegid ruttu taha: | ||||
860 | Jõutke ruttu rahvuke! | |||
861 | Tehkem ruttu teele minna! | |||
pag. 239 | ||||
863 | Juba see sõela seisab sõrvi, | |||
864 | Juba see kuu on kummuliste, | |||
865 | Vankrid vaatvad valge poole, | |||
866 | Juba nüid komab koidutähte, | |||
867 | Juba nüid punab puhtetähte: | |||
868 | Varsti tuleb valge välja. | |||
869 | Jõutke ruttu! tehke ruttu! | |||
870 | Õues meid ootab äia ruuna, | |||
871 | Naksutab nadude halli, | |||
872 | Rabab peiu raudaspätsu, | |||
873 | Külmetab küi hobune. | |||
874 | Ära nemad sulatavad suitsed suusta, | |||
875 | Ära nemad valistavad valjad peasta. | |||
876 | Tehkem ruttu! saaks minema! | |||
877 | Tee on pitka ja pimeda, | |||
878 | Väli laia ja lageda, | |||
879 | Põllud pitkad ja kivised, | |||
880 | Sood on suured solpimised, | |||
881 | Arud suured astumised: | |||
882 | Millal jõuame koose? | |||
883 | Seal meid ammu oodetakse, | |||
884 | Väravis meid vaadetakse; | |||
885 | Emm on ammu ootamassa, | |||
886 | Taat see väljas vaatamassa: | |||
887 | Millal jõuab koose meie poega, | |||
888 | Sellel noorel noorikula, | |||
889 | Armsa abikaasaga? | |||
pag. 240 Nüid hakati peiukoose minema; enne seda lõhkusid vennad mõekadega ühe puu kausi ää. Ruut oma kõrvasega, saavanam oma naisega ja pillipuhuja olid viiekesta ühel rattal; peigmees, ruudivend ja peiupoiss sõitsid ratsa hobuste selgas; muud pulmarahvas olid ratastega ehk jala, kudas juhtus. Kui pulmarahvas peiukoduse ligidale jõudsid, kihutas ruudivend teistest ede, läks peiu tuba ning istus koldemüiriksele maha, mõek peos. Ta vahtis, et kedagid enne ruudi tuba toomist koldes tuld ja tuhka'p liigutaks mette; kui see sündide, siis olle ruudil seal peres vaene ja riiune elu oodata. - Nüid toodi ruut tuba ja pandi renni taha istuma. Saavanam pani oma mõega ta pea kohta parsile ehk seina vahele ning istus ise ta kõrva; teiss külges istus ruudi kõrvas kõrvane ja teilepool rendi ta vastas peigmees. Rennile lihavaana peale pani ruut öö; pereemm sai selle omale. Siis toodi peiupooltsest saest ruudi sülese üks poisslaps ning ööti: Toome sule ka ameti õppemeseks. Ruut pani lapsele sukad ja paelad rinna peale ning laps viidi ää. Siis laultsid ruudipooltsed laulikud: | ||||
892 | Hale mul nüid üteldessani, | |||
893 | Vaev aga vaida oldessani: | |||
894 | Üks ainus õde minula, | |||
895 | Seegid võeraste vahela, | |||
896 | Sõjamõekade seassa, | |||
897 | Vangimõekade vahela, | |||
898 | All tema istub halja mõega, | |||
899 | Peal tema istub peiupingi. | |||
900 | Ära ta õlad ju surevad, | |||
901 | Õlanukid õibuvad, | |||
902 | Käsivarred vaibuvad | |||
903 | Seda aga oju hoidessani, | |||
904 | Kahte kuube kandessani ..... | |||
905 | Peiukene noorukene! | |||
906 | Kas sina oled erku olnud, | |||
907 | Erku olnud, virku olnud? | |||
908 | Kas oled ostnud uie oki? | |||
909 | Me tõime kena ketraja, | |||
910 | Peeni lõnga pinnija. | |||
911 | Kas oled teinud uied tellid? | |||
912 | Me tõime kangaste kuduja, | |||
913 | Lõuendite lõksutaja, | |||
914 | Paaberite paugutaja. | |||
pag. 242 | ||||
916 | Peiukene noorukene! | |||
917 | Kas keisid pitka metsateeda? | |||
918 | Kas tõid männad männikusta? | |||
919 | Kas tõid tammed tammikusta? | |||
920 | Kas tõid kuused kuusikusta? | |||
921 | Kas olid nobe noale? | |||
922 | Kärme kervevarrele? | |||
923 | Kas olid erku ööveldama? | |||
924 | Kas tegid uied oetekesed? | |||
925 | Parajast panid parraslauad? | |||
926 | Peiukene noorukene! | |||
927 | Kas olid erku heinaaega? | |||
928 | Kas olla virge viljaaega? | |||
929 | Rutakas rugide aega? | |||
930 | Karke kaeralooma aega? | |||
931 | Kas tõid põllalt puneje? | |||
932 | Peendra pealta pehmekesi? | |||
933 | Karge pealta kasteheinu? | |||
934 | Kas tegid õue õlekuhjad? | |||
935 | Ede õue heinakuhjad? | |||
936 | Toa taha tarnakuhjad? | |||
937 | Rihaltse peale aganavirnad? | |||
938 | Kas peaks teilta põhku saama | |||
939 | Noore aga noorikule magada | |||
940 | Uie kaasa uinutleda? | |||
Peiupooltsed laulikud: | ||||
943 | Küll minu vend on erku olnud, | |||
944 | Erku olnud, virku olnud! | |||
945 | Ta ostis ise uie oki, | |||
pag. 243 | ||||
947 | Meil on kenad kangasjalad, | |||
948 | Meil on tehtud uied tellid, | |||
949 | Et võib kangast kududa, | |||
950 | Lõuendita lõksutada, | |||
951 | Paaberita paugutada. | |||
952 | Ta keis pitka metsateeda, | |||
953 | Ta tõi männad männikusta, | |||
954 | Ta tõi tammed tammikusta, | |||
955 | Ta tõi kuused kuusikusta. | |||
956 | Ta oli nobe noale, | |||
957 | Kärme kervevarrele, | |||
958 | Ta oli erku ööveldama, | |||
959 | Ta tegi uied oetekesed, | |||
960 | Parasast pani parraslauad. | |||
961 | Küll minu vend on erku olnud, | |||
962 | Erku olnud, virku olnud! | |||
963 | Ta oli erku heinaaega, | |||
964 | Ta oli virge viljaaega, | |||
965 | Rutakas rugide aega, | |||
966 | Karke kaeralooma aega: | |||
967 | Ta tõi põllalt puneje, | |||
968 | Peendra pealt tõi pehmekesi, | |||
969 | Karge pealt tõi kasteheinu. | |||
970 | Tal on õues õlekuhjad, | |||
971 | Ede õues heinakuhjad, | |||
972 | Toa taga tarnakuhjad, | |||
973 | Kambri peal tal kasteheinad, | |||
pag. 244 | ||||
975 | Toa peal tudreheinad, | |||
976 | Rihaltse peal aganavirnad. | |||
Ruudipooltsed laulikud: | ||||
979 | Ruudivend mu vennikene! | |||
980 | Peiupoiss mu poolivenda! | |||
981 | Olge siis ergud, olge virgud, | |||
982 | Olge virgud hüppama! | |||
983 | Olge kärmed kargama! | |||
984 | Ergud põhku otsima! | |||
985 | Tooge sülel, tooge seljal, | |||
986 | Kandke kahel haljal mõegal! | |||
987 | Tooge senna uude oedestesse | |||
988 | Noore noorikule magada, | |||
989 | Uie kaasa uinutleda! | |||
Ruudivend ja peiupoiss tõid nüid kambri neiu oetele heinu. Selle aa sihes küsisid peiupooltsed laulikud: | ||||
992 | Kas teie sõss on kerge olnud, | |||
993 | Kerge olnud, virge olnud, | |||
994 | Kerge olnud keima aega, | |||
995 | Virge villu venitama, | |||
996 | Hoolas aga okki sõtkuma? | |||
997 | Kas tegi liiguje linuje? | |||
998 | Kas tegi sinisõbuje? | |||
999 | Kas tegi tekid tedrekirja? | |||
1000 | Kas tegi padjad pardikirja | |||
1001 | Noore aga peiule magada | |||
1002 | Uie kaasa uinutleda? | |||
Ruudipooltsed laulikud: | ||||
1005 | Ruudivend mu vennikene! | |||
1006 | Võta nüid võti tasusta. | |||
1007 | Keera aga lahti kerstukaanta! | |||
1008 | Seal on liiguje linuje | |||
1009 | Seal on sinisõbuje | |||
1010 | Seal on tekid tedrekirja, | |||
1011 | Seal on padjad pardikirja. | |||
1012 | Tooge sealt liiguje linuje! | |||
1013 | Tooge tekid tedrekirja! | |||
1014 | Tooge padjad pardikirja! | |||
1015 | Tehke siis ase ilusa, | |||
1016 | Pekske padjad pehme'eksi, | |||
1017 | Laotage laiuje linuje, | |||
1018 | Sirutage sinisõbuje, | |||
1019 | Et neil hea hingada, | |||
1020 | Et neil magus magada | |||
1021 | Koivalula, kuu kumala, | |||
1022 | Taevatähtede ilula. | |||
pag. 245 Ruudivend, kesse käe senni kerstuvõti oli, keeris siis kerstukaane lahti ning võttis asemeriided välja. Siia tegid nad aseme ää. Peimees läks ise oetele, aga ruudi tõstis saavanam. Oma mõega pani saavanam nendele jälle pea kohta seina vahele. Ruut oli ikka senni aani oo all, kaks musta kuube üll. Saanadu ehk kõrvane läks võttis ta oetel neist riietest lahti. Ruut viskas taale oo, nende sõnadega: Ole sina oort esimene minu järge! (see on, ruudiks saamas). Ruut läks siis laua juure ning sõi. Sealjuures oli tal peimehe üll peas. Pärast hüiti selle laua juure ka teised ruudipooltsed naised sööma. See laud hüiti aulauaks. | ||||
Teine pulmapäev. | ||||
Teise päeva homingu kui ruut üles tõusis, pani ta enesele jälle peimehe ülli piha. Kui ta siis õues keis, võttis ruudiema seina vahelt saavanama mõega ning keis taaga seltsis. Saanadu tõi noorepaarile pesivett. Pärast pesemist viskasid ruut ja peimees pesivee sisse raha, selle sai saanadu omale. Siis hakkasid ruudipooltsed laulikud taas laulma: | ||||
1029 | Tuba nüid täisa tuttavida, | |||
1030 | Lauad täisa langusida, | |||
1031 | Pingid täisa piiratpäida, - | |||
1032 | Seda põle siia hulga seassa, | |||
1033 | Seda põle siia seltsi seassa, | |||
1034 | Mis meie eile teile tõime. | |||
1035 | Ehk ta ulub teie uste taga? | |||
1036 | Karjub teie kamberissa? | |||
1037 | Ehk on ta neila söömisila, | |||
1038 | Mis ta sõi eile isa kodu? | |||
1039 | Ehk on ta neila joomisila, | |||
1040 | Mis ta jõi eile isa kodu? | |||
1041 | Ehk on ta neila ehtisila, | |||
1042 | Mis ta ehtis eile emme kodu? | |||
1043 | Ehk on ta neila kingisila, | |||
1044 | Mis vend kodu kinnitas? | |||
1045 | Ehk on ta neila sõlgisila | |||
1046 | Mis sõsar kodu sõlitas? - | |||
1047 | Lähme, lähme sõssekene! | |||
1048 | Lähme nüid oma otsima, | |||
pag. 247 | ||||
1050 | Kuulame kullerpea kanada, | |||
1051 | Otsime hõbelinnukesta. | |||
1052 | Aa nüid uksi üksi naine! | |||
1053 | Tõsta telgi teine naine! | |||
1054 | Kui sa'p aa, ma'p palugid, | |||
1055 | Kui sa'p tõsta, ma'p tahagid: | |||
1056 | Eks ma karga katuksile, | |||
1057 | Hakkan harjast arutama, | |||
1058 | Leeplatist leigan vitsad, | |||
1059 | Pillan malgad pilla-palla, | |||
1060 | Lõhun latid lipa-lapa, | |||
1061 | Murrispuud ma murran katti - | |||
1062 | Sisse peab saama seegidpärast! | |||
1063 | Lähme lähme sõssekene! | |||
1064 | Lähme oma otsima, | |||
1065 | Kuulame kullerpea kanada, | |||
1066 | Otsime hõbelinnukesta! | |||
1067 | Aa nüid uksi üksi naine! | |||
1068 | Tõsta telgi teine naine! | |||
1069 | Kui sa'p aa ma'p palugid! | |||
1070 | Kui sa'p tõsta ma'p tahagid! | |||
1071 | Eks ma rubi ruusikuila, | |||
1072 | Eks ma põtku põlvesila, - | |||
1073 | Sisse peab saama seegidpärast! | |||
Nüid tehti kambri uks lahti ja laulikud luitasid edesi: | ||||
pag. 248 | ||||
1077 | Lähme, lähme sõssekene! | |||
1078 | Lähme siia uie ukse poole! | |||
1079 | Tere nüid uusi langu uksi! | |||
1080 | Tere uksi uurikirja! | |||
1081 | Tere postid peelekirja! | |||
1082 | Tere sarised sagarad! | |||
1083 | Tere põõnad põdraluised! | |||
1084 | Tere lingid litterised! | |||
1085 | Tere lääved libedad! | |||
1086 | Tere kamber nelja nurka! | |||
1087 | Tere parand paasine! | |||
1088 | Tere lagi laasine! | |||
1089 | Tere seinad siidikirja! | |||
1090 | Tere siis haljad aknukesed! | |||
1091 | Tere aknad harjukirja! | |||
1092 | Tere raamid roosikirja! | |||
1093 | Tere uied oetekesed! | |||
1094 | Tere teie nooripaari! | |||
1095 | Tere liiguje linuje! | |||
1096 | Tere padjad pardikirja! | |||
1097 | Tere tekid tedrekirja! | |||
1098 | Tere sinisõbuje! | |||
1099 | Üles maast mu sõssekene! | |||
1100 | Tõuse siit uudest oetesista, | |||
1101 | Tedrekirja tekkisista, | |||
1102 | Uie kaasa kainelusta! | |||
pag. 249 | ||||
1104 | Tõuse üles, tõsta peada! | |||
1105 | Näita oma nägu minule! | |||
1106 | Ehk on su põsed punased? | |||
1107 | Ehk on su sapsud sinised? | |||
1108 | Kui sind toodi ööse kodunt, | |||
1109 | Ehk sind pillasid peiu pätsud? | |||
1110 | Rabasid äia ratsud? | |||
1111 | Kibasid küi hobused? | |||
1112 | Oh minu noori sõssekene! | |||
1113 | Kui mõistad täna Jumalat! | |||
1114 | Pehmest sind toodi peiu kambri, | |||
1115 | Peiu uude põrmandisse. | |||
1116 | Tõuse üles, tõsta peada! | |||
1117 | Teise käli käskimata, | |||
1118 | Teise nao napsimata! | |||
1119 | Üles maast, mu sõssekene! | |||
1120 | Tõuse siit uudest oetesista, | |||
1121 | Tedrekirja tekkisista | |||
1122 | Karga kaasa kainelusta! | |||
Nüid ehitati ruut noorikuks; naisteriided pandi taale ülle ja kirjutsi piha. Ruudipooltsed (nüid noorikupooltsed) laulikud laultsid jälle: | ||||
1125 | Nüid on mu õde ehitud, | |||
1126 | Ehitud ome tinula. | |||
1127 | Nüid on kibu kingisissa, | |||
1128 | Ätse heassa ehte'essa, | |||
pag. 250 | ||||
1130 | Napsik naisteriide'essa. | |||
1131 | Mis meil veel vajakad? | |||
1132 | Saavanamat vajakad. | |||
1133 | Pillipuhuja poisikene! | |||
1134 | Puhu nüid üles oma pilliheale, | |||
1135 | Tõsta üles oma tõrveheale, | |||
1136 | Pane oma viiulid vinguma, | |||
1137 | Pane oma kannelid komama, | |||
1138 | Kutsu meie kulda kamberista, | |||
1139 | Hõbelindu voodiesta! | |||
1140 | Saavanam vanamikene! | |||
1141 | Saa-aga-vanem siidisärki, | |||
1142 | Siidisärki, kuldakuube, | |||
1143 | Hõbemanteli madala, | |||
1144 | Ametmees aukübara! | |||
1145 | Too teda tuba laua taha! | |||
ruudi tuba viimise juures: | ||||
1148 | Oh minu noori sõssekene! | |||
1149 | Kui tuled siia tubaje: | |||
1150 | Ära heida silmi akendele, | |||
1151 | Aknal on haledad silmad; | |||
1152 | Ära heida silmi seindele, | |||
1153 | Seinal on segased silmad. | |||
1154 | Lahuta silmad laele | |||
1155 | Lael on lahked silmad; | |||
1156 | Tõsta silmad tulele, | |||
1157 | Tulel on tulusad silmad. | |||
Selle õpetuse järele pidi noorik silmad laele ja tulele tõstma, et tal seal peres siis edespidi lahke elu oleks ning selle järele ka lahked silmad, aga mette haledad ja nutused. | ||||
Renni juure minnes pani noorik renni otsa peale kindad, need sai pereisa omale, ja õllekannu peale, need sai pereema omale. Siis pandi ta renni taha peimehe ja kõrvase vahele istuma. Saavanam pani oma mõega tale jälle pea kohta. Renni peal põlesid kaks küünalt, siidipaelad ümber; üks peimehe, teine ruudi nimel. Kumma küünal ennemine ära põles, see pidi ennemine ka ära surema. Aga kumb's kummagi küünal oli, see oli küünaldepanija, enamiste pereemme saladus. Noorikupooltsed laulikud laultsid nüüd: | ||||
1162 | Küll on ilus vaadataie, | |||
1163 | Küll on kena kõigil näha: | |||
1164 | Üks ainus õde minula, | |||
1165 | Seegid istub võeraste vahela, | |||
1166 | Sõjamõekade seassa, | |||
1167 | Vainumõekade vahela, | |||
1168 | All tema istub halja mõega | |||
1169 | Peal tema istub peiupingi. | |||
1170 | Pea tal valgila linula, | |||
1171 | Ots see kiiskab kirjutsissa, | |||
pag. 252 | ||||
1173 | Kulmud tal kuldas komavad, | |||
1174 | Silmad siidilippudessa | |||
1175 | Pale Pärnu paeladessa, | |||
1176 | Õlad hõberuplisissa, | |||
1177 | Kurk tal kuldakudrusdessa, | |||
1178 | Kael see kallis pärdlitessa, | |||
1179 | Rinnad hõbereesidessa, | |||
1180 | Põlved peiu põlledessa, | |||
1181 | Selg tal sinab siidipaelus. | |||
1182 | Ära ta õlad ju surevad, | |||
1183 | Õlanukid õibuvad, | |||
1184 | Käsivarred vaibuvad | |||
1185 | Pidades neid peenid linu, | |||
1186 | Kandes kallid narmusida, | |||
1187 | Kandes kahte uute kuube. | |||
Peiupooltsed laulikud kiitsivad jälle peigu: | ||||
1190 | Kõik aga kiitvad kirgespäida, | |||
1191 | Austavad tanualuseid, | |||
1192 | Mina aga kiidan kübarpäida, | |||
1193 | Austan üllialuseid ..... | |||
Nüid kutsuti pulmarahvas sööma. Sööma juures es puudu ka soe õlut. Pärast sööma tänasid noorikupooltsed laulikud nendesammade sõnadega, nagu peiupooltsed nooriku kodugid: | ||||
1196 | Aitimal pere isada! | |||
1197 | Aitimal pereemada! | |||
pag. 253 | ||||
1199 | Aitimal süia andemasta! | |||
1200 | Kahte lauda kattemasta! | |||
etc. etc. | ||||
1203 | Aitimal auvanama! | |||
1204 | Aitimal au andemasta! | |||
1205 | Palju au pakkumasta! | |||
1206 | Sooja õlut soovimasta! | |||
etc. etc. | ||||
1209 | Mis meie veel palume? | |||
1210 | Palume pereisada, | |||
1211 | Palume pereemada, | |||
1212 | Palume perepoegasida, | |||
1213 | Palume peretütterida: | |||
1214 | Andke see tuba meie tülita, | |||
1215 | Kamber korra keerutada, | |||
1216 | Õue poiste õisata, | |||
1217 | Rialune rinki joosta. | |||
1218 | Me tahme tammed tantsimista, | |||
1219 | Ümmargused öörimista, | |||
1220 | Kudruskuued kukkumista, | |||
1221 | Lõuendid lõhisemista, | |||
1222 | Kalevid kahisemista, | |||
1223 | Siniännad siugamista. | |||
1224 | Peretüdar neitsikene! | |||
1225 | Kui oled luuale lubatud, | |||
1226 | Luuavarrele varutud, | |||
1227 | Otsi siis luuda uulitsalta, | |||
1228 | Kaba luuda kamberist! | |||
1229 | Tee see tantsimaa tasaseks, | |||
1230 | Jalalaskemaa ladusaks, | |||
pag. 254 | ||||
1232 | Pühi parand puhtaeksi, | |||
1233 | Et on lintrid laotud, | |||
1234 | Et on liiva liidetud. | |||
1235 | Me viime tahi tantsima, | |||
1236 | Lipperjala lippama: | |||
1237 | Tahame neidu nähja saaja, | |||
1238 | Kas on tantsile tasane, | |||
1239 | Jalga laskema ladusa, | |||
1240 | Kannaveermel kaunikene? | |||
1241 | Pillipuhuja poisikene! | |||
1242 | Puhu nüüd üles oma pilliheale, | |||
1243 | Tõsta üles oma tõrveheale, | |||
1244 | Pane oma viiulid vinguma, | |||
1245 | Pane sõrmed noppima, | |||
1246 | Löö kannelt käsi kabeda! | |||
1247 | Siis viime tahi tantsima, | |||
1248 | Lipperjala lippama. | |||
1249 | Tantsime siis et tara väriseb, | |||
1250 | Parand paasine põriseb, | |||
1251 | Parred mändised müravad, | |||
1252 | Lagi lõksub lõhmuspuine! | |||
1253 | Seda minu kingad ju kidusid, | |||
1254 | Härjanahkised ägasid. | |||
1255 | Kõige sui, kõige sügise, | |||
1256 | Kõige selle armsa aastukese, | |||
1257 | Venna pulmi juuessagid, | |||
1258 | Sõsse pulmi saajessagid. | |||
Nüid viis saavanam nooriku rihala tantsima ning tantsis taaga esite. Pärast selle tantsisid taaga veel teised ametmehed: esite kõrvane, siis nooriku vend, siis peiupoiss ning viimaks peimees ise. See tants hüiti nooriku-tantsiks. - Tüki aa pärast tuli noorik jälle tantsi latsile ja nüid hakkas rahatants. Iga pulmaline tantsis noorikuga (kes es oska tantsida mette, keis taaga parandal korra rinki) ning pani valge rätiku sisse mässitud taldriku peale raha. Taldrikut hoidis noorikuvend kääs. | ||||
Pärast rahatantsi võttis noorik kirjutsi peast ää ning pani naistetanu piha. Seal tuli aga kedagit peimehe noorematest vendadest ja viskas tal tanu peast ää. Noorik võttis tanu jälle üles, aga viskajale kinkis ta paelad. Pärast seda läks noorik oma ämmaga elajalautadesse karja vaatama. Seal pani ta lehmale ja lambale jälle paelad sarvi, need sai elajate talitseja omale. Kui aeg õhtaks hakkas minema, siis keedeti limbisuppi. Supi keetjale kinkis noorik sukad. Enne limbisupi söömist laulti üks jumalasõna laul; pärast sööma pandi renni raha, ning noorikupooltsed laulikud tänasid nõndasamma supi eest, nagu nooriku pereski tänati. Siis tuli annete jägamine. Nooriku vend tõi annetevaka pea peal välja ning hakkas andid jägama, neid mõega otsas riputades. Kõige esite sai pereisa sukad, paelad ja kindad, ühes kimpus; siis pereema sukad, paelad ja öö; peale selle sai saavanam sukad ja paelad ja saavanama naine - sukad, paelad ja öö. Nooriku venna anded - sukad, paelad ja kindad ning saa nao anded - sukad paelad ja öö jähid vaka sisse, sealt võtsid nad neid pärast ää. Saanadu viis annetevaka rennilt ää, ja selle vaevapalgaks viskas noorik tale mõne kopika renni peale. Noorikupooltsed laulikud laultsid nüid: | ||||
1263 | Oh minu uied omaksed, | |||
1264 | Ladusamad langukesed, | |||
1265 | Suist saadik sugulased! | |||
1266 | Ärge nüid pange pahaksi, | |||
1267 | Ärge nüid võtke vihaksi, | |||
1268 | Et te'p põle kõik ju andid saanud. | |||
1269 | Meie sõssel es ole aega, | |||
pag. 257 | ||||
1271 | Et ta oleks andid teinud. | |||
1272 | Ta aga vaene välja vaimu, | |||
1273 | Öö ja päeva pärisorja. | |||
1274 | Muil aga raksus raudasokki, | |||
1275 | Taal aga raksus raudaskinga; | |||
1276 | Muil aga vilkus villakaari, | |||
1277 | Taal aga vilkus vikati; | |||
1278 | Muil aga kiiksus kirstukaasi, | |||
1279 | Taal aga kiikus kirvesvarsi. | |||
1280 | Vidusel ta ketras villad, | |||
1281 | Suitsuaega kudus sukad, | |||
1282 | Kindad ta kudus teoteela, | |||
1283 | Paelad pühabe õhtati. | |||
1284 | Põle ta keinud kõrtsiteeda, | |||
1285 | Kõrtsiteeda, kõrtsimaada, | |||
1286 | Ta aga keis teoteeda | |||
1287 | Keis aga pitka metsateeda. | |||
Kui noorik emata ehk koguni vaenelaps oli, siis laulti nõnda: | ||||
1290 | Oh minu uied omaksed, | |||
1291 | Ladusamad langukesed, | |||
1292 | Suist saadik sugulased! | |||
1293 | Ärge nüid pange pahaksi, | |||
1294 | Ärge nüid võtke vihaksi: | |||
1295 | Ma räägin neista annetesta, | |||
1296 | Vaeselapse vakkusista. | |||
1297 | Kes teda aitas andid tehja? | |||
1298 | Taal es ole ema ehitamas, | |||
1299 | oag. 258 Au-aga-vakka valmistamas. | |||
1300 | Isa teda kihutas kivile, | |||
1301 | Vennad teda sundisid suure töhe, | |||
1302 | Mõisteti teda mõisa paiku. | |||
1303 | Küll teda aitasid külaneiud, | |||
1304 | Vahel teda aitasid vallalapsed. | |||
1305 | Pinu piirgu ta põletas, | |||
1306 | Sada aga saksa küüneluda | |||
1307 | Oma andid tehjaneksi. | |||
1308 | Vidusel ta ketras villad, | |||
1309 | Kindad ta tegi teoteela, | |||
1310 | Sukad suure suitsu aega, | |||
1311 | Paelad pühabe õhtati. | |||
Nende emb-kumma laulu peale kostsid siis peiupooltsed laulikud: | ||||
1314 | Oh minu hellad naised noored, | |||
1315 | Täname teid südamesta! | |||
1316 | Ma olin pulmas ju mõnessa, | |||
1317 | Seisin seitsmessa saessa: | |||
1318 | Mullu mina olin Muhus pulmas, | |||
1319 | Enne seda Hiiumaala, | |||
1320 | Sagedast olin saksa pulmas, | |||
1321 | Mõned korrad mõisa pulmas, - | |||
1322 | Ei saand neida andisida, | |||
1323 | Mis ma sain aga siita pulmalt, | |||
1324 | Mis sain uielta omalta, | |||
1325 | Oma venna noorikulta. | |||
1326 | Sukad on suured, suus neil kirjad, | |||
pag. 259 | ||||
1328 | Pöiad paksud ja parasad. | |||
1329 | Kindad tipetäpelised, | |||
1330 | Paelad ümber seda paramad. | |||
1331 | Need põle tehtud nitakuist, | |||
1332 | Nitakuist ja notakuist, | |||
1333 | Need on sula suivillust, | |||
1334 | Otse oinaste ajudest. | |||
Õhtast poolt ööd, kui nooriku saadikud koose hakkasid minema, laultsid noorikupooltsed laulikud peimehele ja siis noorikule: | ||||
1337 | Peiukene noorukene! | |||
1338 | Võtsid mu õe omale. | |||
1339 | Tunne võtta, tunne hoida: | |||
1340 | Et sa's võta teda pere tüliksi, | |||
1341 | Et sa's võta teda küla kõneksi, | |||
1342 | Vennanaiste nalgutleda, | |||
1343 | Perepoja põimida - | |||
1344 | Sa võtsid ta omale abiksi. | |||
1345 | Ühte sööge, ühte jooge, | |||
1346 | Olge ikka üksinõua! | |||
1347 | Anna tale ainikusta osasta, | |||
1348 | Söödavast suutäie. | |||
1349 | Kui kuuled kurja öötavat. | |||
1350 | Halbu sõnu annetavat, | |||
1351 | Seisa seinaksa eessa, | |||
1352 | Mööna müiriksa vahele! | |||
1353 | Kui tuleb põllukünni aega, | |||
pag. 260 | ||||
1355 | Kui lähed põldu kündema, | |||
1356 | Anna tale ergud härjad, | |||
1357 | Pane adr parasa laugu; | |||
1358 | Siis ta piirab su pitkad põllud | |||
1359 | Ja aab vaod ajani. | |||
1360 | Kui tuleb heinaniidu aega, | |||
1361 | Kui lähed metsa heinamaale, | |||
1362 | Valitse tale vahe vikati, | |||
1363 | Käia kärmese terasse; | |||
1364 | Siis ta on nobe niitema, | |||
1365 | Laia kaarta laksutama. | |||
1366 | Kui tuleb rugileigu aega, | |||
1367 | Kui lähed põllale õsuma, | |||
1368 | Tee tale terane sirpi, | |||
1369 | Pane tale paras löökene. | |||
1370 | Ää sundig' teda sulaste kõrva, | |||
1371 | Ää vaevag' teda vanade kõrva, | |||
1372 | Undag' ümmardajate kõrva, | |||
1373 | Võta iseenese kõrva. | |||
1374 | Peiukene noorukene, | |||
1375 | Siis ta piirab su pitkad põllud | |||
1376 | Ja aab eed ajani. --- | |||
1377 | Oh minu noori sõssekene! | |||
1378 | Sina läed siia peresse, | |||
1379 | Võnnu võeraste vahele. | |||
1380 | Kui tahad talul elada, | |||
1381 | Pereviisisisse viluda, | |||
pag. 261 | ||||
1383 | Pere asjusse asuda, | |||
1384 | Ärkvel pead sina magama, | |||
1385 | Usinast pead uinuma, | |||
1386 | Vara ju ikka valvama. | |||
1387 | Ole siis homingu usina, | |||
1388 | Enne valgeta varane, | |||
1389 | Enne kukke kuulamassa, | |||
1390 | Enne valget vaatamassa! | |||
1391 | Lenna läbi lehmalaudad, | |||
1392 | Tantsi läbi tallelaudad! | |||
1393 | Leiad siis lehmalt vassikuida, | |||
1394 | Lambalt lauki tallesida, | |||
1395 | Sealt aga seitse põrsukesta, | |||
1396 | Mässi siis põrsad põlle sisse, | |||
1397 | Mässi hästi änna sisse, | |||
1398 | Vii siis tuba äia ede, | |||
1399 | Äia ede, ämma ede, | |||
1400 | Nao aga noore nähtavasse ..... | |||
1401 | Oh minu noori sõssekene! | |||
1402 | Kudas saad heaks oma äia meele? | |||
1403 | Pese äia peenid särgid, | |||
1404 | Laksuta linad labased, | |||
1405 | Tulles too tuled külasta, | |||
1406 | Kauda käies veed kaosta. | |||
1407 | Siis saad heaks oma äia meele. | |||
1408 | Kuidas saad heaks oma ämma meele? | |||
1409 | Kui tuleb supikeedu aega, | |||
pag. 262 | ||||
1411 | Pese pada puhtaeksi, | |||
1412 | Äiga äila haljaeksi, | |||
1413 | Veereta vesi pajasse, | |||
1414 | Kutsu teda kokaks kolde ede, | |||
1415 | Siis saad heaks oma ämma meele. | |||
1416 | Kudas saad heaks oma nadude meele? | |||
1417 | Kui tuleb karjasaadi aega, | |||
1418 | Kui lähed karja saatema, | |||
1419 | Võta vakast nao vardad, | |||
1420 | Omad viska uulitsele, | |||
1421 | Koju korda, koju kaksi, | |||
1422 | Veereta viisi, koju kuusi, | |||
1423 | Siis saad heaks oma nadude meele. | |||
1424 | Kudas saad heaks oma mehe meele? | |||
1425 | Kui tuleb väljasta koose, | |||
1426 | Kui kuuled koera haukuvada, | |||
1427 | Ole siis erku, ole siis virku, | |||
1428 | Ole virku vaatama, | |||
1429 | Ja ole kärme kargama! | |||
1430 | Peasta halli aisadesta, | |||
1431 | Peasta ruuna rakkedesta, | |||
1432 | Hüia ta siis tubaje. | |||
1433 | Kui ta siis juhtund jooma kimpu, | |||
1434 | Kui ta sattund saama kimpu, | |||
1435 | Ää joose rinnu riidlema, | |||
1436 | Ega targu taplema, - | |||
1437 | Võta ta vöö vöölta, | |||
pag. 263 | ||||
1439 | Võta kindad käesta, | |||
1440 | Võta ta märjust riidist lahti, | |||
1441 | Tee tale ase ilusa, | |||
1442 | Pane ta patjusse magama, | |||
1443 | Siis saad heaks oma mehe meele. | |||
1444 | Kudas saad heaks kõige pere meele? | |||
1445 | Ole ladus laste vasta, | |||
1446 | Ole sula sulaste vasta, | |||
1447 | Pehme perepoja vasta! | |||
1448 | Siis saad heaks kõige pere meele. | |||
1449 | Kui siis äi sull' hästi räägib, | |||
1450 | Ja see ämm sull' hästi räägib, | |||
1451 | Nadu sind ei palju napsi, | |||
1452 | Küi sull' kenaste kõneleb: | |||
1453 | Siis oled äia ätsekene, | |||
1454 | Ja oled ämma ätsekene, | |||
1455 | Nao aga kuldanarmukene, | |||
1456 | Abikaasa armukene. | |||
1457 | Kui aga äi sull' õelast räägib, | |||
1458 | Ja see ämm sull' õelast räägib, | |||
1459 | Küi sull' kurjaste kõneleb, | |||
1460 | Nadu sind aga palju napsib: | |||
1461 | Pane siis sõnad tähele, | |||
1462 | Keri need sõnad kerasse, | |||
1463 | Pane see kera kerstu nurka. | |||
1464 | Kui lähed vara väljale, | |||
1465 | Oma karja kaitsema, | |||
pag. 264 | ||||
1467 | Vii see kera vedeje. | |||
1468 | Kera siis veereb vendadele. | |||
1469 | Siga see läheb randa jooma, | |||
1470 | Viib see kera kojuje. | |||
1471 | Vennad siis tulad vestisila, | |||
1472 | Pooled vennad poolil mõegul, | |||
1473 | Kui siis äiala süida, | |||
1474 | Kui siis ämmala süida, | |||
1475 | Äia ända raiutakse, | |||
1476 | Ämma ända raiutakse; | |||
1477 | Kui siis küdila süida, | |||
1478 | Küi küljed mõedatakse; | |||
1479 | Kui siis nadula süida, | |||
1480 | Nao sõrmed napsitakse; | |||
1481 | Kui siis oma mehela süida, | |||
1482 | Mehel' meelta pandakse | |||
1483 | Naisel ohtu otsitakse. | |||
1484 | Äi siis kui ännati vares, | |||
1485 | Ämm siis kui ännati vares, | |||
1486 | Küi kui külmand kiitsakas | |||
1487 | Nadu kui Nautsi11 kirju litsi12 | |||
Kolmas pulmapäev. | ||||
Kolmanda päeva viitsid pulmalised veel juttu aades, mängides ja keelt kastes ää. Seaduslisi pulmalaulusi siis enam es ole mette; laulti küll ka, aga see oli, mis käde juhtus. Õhta läksid pulmalised koose, aga nooriku isa ja ema toodi peiukoose "langusi jooma." | ||||
Lisa. | ||||
Need, kes pulmale kutsutud es ole mette, aga siiskid pulmalõbu läksid vaatama, hüiti "norgulisteks". Kui norguline kõrgema seisuse ehk suurema au osaline es ole mette, siis tehti tale seda häbi, et teda heina-kessiga (mõrsiga) rihaltse lage üles riputati ning siis tale senna juua anti. - | ||||
Laul, mis sulase noorikule sai laultud: | ||||
1498 | Mis sina nutad, mis sina nõrgud, | |||
1499 | Ekid oma ellikut südanta? | |||
1500 | Et su peig põle perepoega, | |||
1501 | Et sa said sulasele ... | |||
1502 | Sulasel on sulgu peas, | |||
1503 | Perepojal võlgu peal. | |||
1504 | Sulasel on suured koatsad | |||
1505 | Perepojal põle püksa jalgas. | |||
1506 | Sulasel on saapad jalgas, | |||
pag. 266 | ||||
1508 | Perepojal põle pastlid jalgas. | |||
1509 | Sulane keib kerguteeda: | |||
1510 | Hobu ees kui see haugi, | |||
1511 | Ise peal kui see peigu, | |||
1512 | Naine süles kui see nukku; | |||
1513 | Saan on taga kuldakorju, | |||
1514 | Hõbepiitsuke peossa. | |||
1515 | Perepoeg keib kerguteeda: | |||
1516 | Hobu ees kui aairsi | |||
1517 | Regi taga ripakile | |||
1518 | Ise peal kui pehletis, | |||
1519 | Naine süles narmakane. | |||
Koduhoidja laul. | ||||
1522 | Puhas aga pulma kutsuti, | |||
1523 | Mind aga jääti üksi koose. | |||
1524 | Anti moole aned hoida | |||
1525 | Aned hoida pardid püida. | |||
1526 | Ise ma läksin määle mängima, | |||
1527 | Mää aga taha tantsima. | |||
1528 | Tuli siis kotkas kurja lindu, | |||
1529 | Aas mu aned aavikusta | |||
1530 | Lestajalad lepikusta, | |||
1531 | Varvasjalad väljalta ..... | |||
Teisel lauliknaisel:
Ambuma jäävad isa härjad,
Isa härjad, ema lehmad
Hirnuma venna hobused
Seda aga heada söötijada
Heada heinaheitijada
Kõlgaste kõsistajada,
Läbi lati laskijada. 1 linnutee 2 Kura vahe, see on vist Kura kurk, väin Kuramaa ja Saaremaa vahel. - 3 Selle salmi kohta on ennevana vist üks pruuk olnud, millest aga vanarahvas enam midagid ei tea. 4 katsemees - kes ruudikodu väravas kirjad vasta võtab 5 Saanaoks oli peigmehe lihane õde. 6 Pöidel ei ole metsa, puud väätakse pitkalt teelt. 7 Teisel lauliknaisel keis see salm nõnda: "Kui meie teile tulime, Teel tulid tihed sõnumid Vahel keisid valekõnesid Pidand peasma parema linna Pidand saama Salatsi linna Oma venna uude linna. 8 Sõnad: "Saa-aga-vanam siidisärki, Siidisärki, kuldakuube, Hõbemanteli madala, Ametmees aukübara," ööldi igakord saavanama nime juures. 9 Veere, see on üks küla Oti valdas. |
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
E 42970/82 (5) | 11 % |
|
H II 18, 455/62 | 10 % |
|
TEM 2, 45 (35) | 87 % |
|
H I 3, 80/1 (7) | 87 % |
|
H III 18, 446 (2) | 85 % |
|
H I 3, 80 (6) | 84 % |
|
H II 35, 781 (454) | 84 % |
|
E, StK 42, 61 (3) | 84 % |
|
H III 4, 213/4 (3) | 82 % |
|
ERA II 213, 637/8 (1) | 80 % |
|
ERA II 254, 107 (7) | 80 % |
|
E, StK 42, 227 (5) | 74 % |
|
H II 35, 819/20 (469) | 73 % |
|
H I 4, 589 (3) | 73 % |
|
E 8130 (2) | 72 % |
|
H III 12, 710 (3) | 71 % |
|
E 42595 (22) | 68 % |
|
TEM 2, 32/4 (20) | 66 % |
|
TEM 2, 45 (34) | 65 % |
|
ERA II 254, 104/5 (4) | 63 % |
|
H I 4, 280 (20) | 61 % |
|
ERA II 254, 104 (3) | 60 % |
|
E, StK 42, 226 (4) | 59 % |
|
ERA II 39, 367/8 (10) | 56 % |
|
EÜS VI 626 (11) | 55 % |
|
H III 13, 747 (11) | 54 % |
|
EÜS VI 625 (9) | 53 % |
|
EÜS IX 425 (38) | 52 % |
|
H III 12, 710 (4) | 52 % |
|
E, StK 42, 17/9 (21) | 51 % |
|
H II 35, 789/90 (458) | 51 % |
|
H II 35, 813/6 (467) | 51 % |
|
H I 4, 589 (4) | 51 % |
|
H I 4, 589/90 (8) | 50 % |
|
H II 35, 630/2 (402) | 50 % |
|