Kuidas sui ja talve on saadud |
||||
|
Kui Vanajumal oli ilma valmis loonud, siis olnud soe suine aeg, ja sellest jäänud ikka alati suiks ja sojaks. Aga vaata vana õelus olla ei tea mida moodi seitse noord sündinud tütarlast kätte saanud; ja pannud teine kuriloom siis teised kesket Koigi järve1 [Koigi järv on Saaremaal Pöide kihelkondas.] ühe väikese maalapikese peale ühesse tühjasse majasse elama. |
||||
|
pag. 54 Noored neiud kassvanud väga karskeste seal üles, aga olnud vaesekesed väga üksinda seal elamas. - Noored poisid teadnud juba ammugi ära, missugune kallis varandus kesket järve paigal seisis; aga kuidagidmoodi ligi ei saa, tee mis sa tahad. Järve äär olnud nii väga pehme ja porine, et keegi hing ei olla läbi saanud. Vana õelus näinud ise ka väga heasti, et sinna keegi ligi ei peasnud, sellepärast läinud ta ise noori neiusid sinna oma kavalusega kiusama. Teinud ennast suureks uhkeks siniseks saksaks, ja küsinud, kas keegi neiu ei tahaks mitte temale naeseks tulla? Kurivaim arvanud küll parajast ühe vanakuu neljapäevase õhta, ja pealekauba veel üsna poolviduksel2 (ämarikuaega) , et siis keegi teda ei tunneks,- aga noored neiud saanud kohe aru, et see kellegi õige kosilane ei olla olnud; sest tagast kuuehänna alt paistnud karvane sabaots välja.- See pannud kohe noorde laste südames vere tarretama.- Peale selle näinud veel nad heasti tähele pannes, et mütsi all olnud teisel ka veel kaks sarve kõverasse maha surutud, ja käed hoidnud ta küll ka ruusikas koos, aga siiski paistnud pöost suured pitkad küüneotsad välja. Nüüd olnud kohe neil aru käes kes seesugune mees on! Suure pitka kaelaga puudjumal näinud kõik seda sündmust ära, mis kurja vanaõelus oli neidudele teinud, selle pärast saatnud ta kohe väikse lõulinnu Vanajumalale ütlema, et ta peaks katsuma neid karskisid neiusid sealt ära peasta. Vanajumal olnud ka just kodus ja võtnud asja joonega ette. Arvanud seda ja teist moodi, viimaks saanud ometegi otsa peale. Ta lasknud kange külma maa peale maha tulla, see teinud selle neiude ümber oleva vee kohe kivikõvaks.- Neiud võinud nüüd küllalte omast igavesest vangimajast välja tulla, aga mõtelnud, meie oleme alles karsid ja puhtad, see ei ole ilus, kui ise läheme ilma inimesi otsima, parem tulgu nemad meie juurde, varsi täitnud ka vanajumal seda soovi ja lasknud kena valge lume maha sadada ja teinud poistele kena saanitee, et sõida kas Soomest soola ehk Rotsist rauda tooma, kuidas Saaremaa vanasõna ütleb. Poisid olnud ka kavalad küllalte, sest neil on ju kohe hais ninas kui kusagil midagid paremat varjul on.- Nüüd olnud vanakuu neljapäeva õhtal kohe kõik kibinal ja kabinad välja lustisõidule minemas. Ühel olnud tarvis noort ruuna õpeta, teisel jälle saanitaldu kuluta, igal ühel olnud oma asi talita, aga mis asja peale südames oli mõteldud, seda polla keegi rääkinud. Aga imet, vanad inimesed vaatnud tagast kaua veel järele, kohu noored mehed seesuguse kiirusega lähevad? |
||||
| 6 | Sest mehed läinud metsa poole, | |||
| 7 | Otsekohe kuusiku poole, | |||
| 8 | Mäest üle männiku poole | |||
| 9 | Arust läbi haaviku poole, | |||
| 10 | Lennates lepiku poole | |||
| pag. 58 | ||||
| 12 | Karates kaasiku poole | |||
| 13 | Tallates tammiku poole. | |||
|
Ehk küll õigupärast esimene kosjasõit oleks pidanud ratsul sündima, nii kui see päris pruuk Saaremaal on, - aga noh poistel olnud ju ammugi aru käes, kuidas lugu neidudega oli, neil ei olnud ju ei isa eiga ema ei venda eiga õde sõsart3 Sõsar on Saaremaa sõna ja tähendab sedasamma, mis õdegi tähendab. eiga sugulast, kes oleks keelnud ehk käskinud. Sest see olnud ju vanajumala enese tahtmine et neiud peavad vangist lahti saama, sellepärast iseäranis ollagi ju talve jumalast saadetud, et külm pidi Koigi järve vee kõvaks tarretama, et otse võib üle käia, ja selle tarvis jälle lume saatnud, et noored mehed võivad saaniga sõita ja kallikeisi koju kanda kes igatsusega peigusi ootasid. Poisid läinud just kui tuulekeere ikka tuisates kohe Koigi järve, järvest jälle üle ikka edasi kohe elumaja. Vanapaganas näinud seda, et tee mis selle aja kõigil lihalikuil inimestel võimata olnud pehme raba pärast ja teiseks jälle suur sügav järv, kõik pidanud tema vargust varjul hoidma. Olid aga lihalikude inimeste jalad üle järvejäe saarele saanud, löönud kurivaim veel korra käega ja läinud ise kohe põhi(põhja)tuult, sest ta kodus peaje ju ikka kaugel põhja all olema, kus suured seitsmepennikoormased punased tulemäed peaje põlema.- Vana isa olnud aga nii targaste teinud, et ka just seitse poissi olid kosja läinud. Seal tunnistanud iga poiss kohe ühe neiu omale armukeiseks. Nii kui juba ütlesime, on esimene kosjasõit saaniga Saaremaal seaduse vastu, sest esimene kord peab ratsu olema, aga teine kord kui juba asi selge on, et nii kui praegune pruuk on kirikule kihlusele minna, siis alles minnakse saaniga. Neidudel ei olnud aga midagid vasturääkimist, vaid tulnud kohe ligi. Sellega olnud poisid üsna õnnelikud, ja viinud õiged tublid noored käed koju emale villaketramise juure abisse. Emadel olnud jälle omalt poolt see meele järele ja rääkinud seda asja kõigile järeletulevale sugule. Nii et iljaaega Saaremaal see pruuk oli, et pruudid pidid oma tulevasse mehe kodusse minema kõige vähemaks üheks nädalaks villu ketrama, ja kui suine aeg on, siis jälle pruut-õsumist õsuma, rukkisid ja otri, teist vilja teist kaks päeva Veelgi räägib üks vana jutt, Saaremaal olla ennemuiste vanal ajal kõik vili põlveli maas olles ära õsutud4(lõigatud) , nii kui karduhvidki praegus saab mõnes kohtas põlveli maas olles mulla seest üles otsitud.- Aga üks suur uhke pruut läinud oma mehevanemate juurde pruut-õsumist õsuma, pannud aga kohe "helmed helkima ja taalrid tilkuma" ning hakkanud püsti õsuma; teised noorikud teinud ka niisammuti ja nende järele viimaks terve maa.- Vaata mis tore (noorik) pruut võis teha! Noh olgu peale eks ta ole palju suurem tööjõud. - Aga see väikene saar seal kesket Koigi järve on vanajumala tahtmise järele kohe peale neiude äraminekud teisel suvel ära vaibunud, kõige selle elu- majaga kus sees need neiud olid elanud. Ja tänase päevani võib igal suil (suvel), kui kena vaga ilm on, Koigi järve põhjas elumajasid näha, neid on katsutud sealt välja saada, aga ei ole ilmas sügava vee pärast võimalik. |
||||
| Saaremaa jutt. | ||||
|
1
[Koigi järv on Saaremaal Pöide kihelkondas.] 2 (ämarikuaega) 3 Sõsar on Saaremaa sõna ja tähendab sedasamma, mis õdegi tähendab. 4 (lõigatud) | ||||