|
|
1 |
Ilm oli ilus, päev oli pitka
|
|
|
|
2 |
Mina olin kodus koppelissa,
|
|
|
|
3 |
Särgiriiet säedemaies,
|
|
|
|
4 |
Palakaida kolkimaies,
|
|
|
|
5 |
Isa oli võrku võttemaies.
|
|
|
|
6 |
Ema oli kalu nopimaies,
|
|
|
|
7 |
- Mina kuulsin kiigel kiigutavad,
|
|
|
|
8 |
Kiige õrrel õisetavad.
|
|
|
|
9 |
Hakasin kiisut palumaie;
|
|
|
|
10 |
"Kiisukene, kassikene,
|
|
|
|
11 |
Istu minu kanga juurde
|
|
|
|
12 |
Vaata mo särkide järele,
|
|
|
|
13 |
Pane palakaid tähele.
|
|
|
|
14 |
Ma lähen korra kiige alla;
|
|
|
|
15 |
Kiige all on kenad poisid:
|
|
|
|
16 |
Vesihallid vestid selgas,
|
|
|
|
17 |
Tinanööpis vatid peala,
|
|
|
|
18 |
Lumivalged sukad jälgas,
|
|
|
|
19 |
Süsimustad kingad otsas.
|
|
|
|
20 |
Kolmest siilust tehtud mütsid
|
|
|
|
21 |
Põlvesilmast saadik püksid."
|
|
| |
pag. 28
|
|
|
|
23 |
Kiissu oli hea, kiissu oli kärmas,
|
|
|
|
24 |
Kiissu istus kenast kanga juurde
|
|
|
|
25 |
Vaatas mo särkide järele,
|
|
|
|
26 |
Pani minu palakad tähele.
|
|
|
|
27 |
- Mina läksin korraks kiige alla.
|
|
|
|
28 |
Kiige alla, küla vahella.
|
|
|
|
29 |
Seal siis kiigel kiikusina,
|
|
|
|
30 |
Kiige õrrel õiskasina.
|
|
|
|
31 |
- Laulsin, laulsin mina laulu kaksi
|
|
|
|
32 |
Veeretasin viisi-kuusi,
|
|
|
|
33 |
Ei tohtind laulda nii et laksus,
|
|
|
|
34 |
Ei tohtind hüida nii et helkis,
|
|
|
|
35 |
Kartsin koju kuulevada
|
|
|
|
36 |
Ula alla helkivada,
|
|
|
|
37 |
Paade peale paukuvada,
|
|
|
|
38 |
Laane äere laksuvada,
|
|
|
|
39 |
Meie peale helkivada.
|
|
|
|
40 |
- See võib isal ilmutada,
|
|
|
|
41 |
Emal õiget aru anda,
|
|
|
|
42 |
Vennal metsas meele tulla,
|
|
|
|
43 |
Sõssel sõllest seget teatust.
|
|
|
|
44 |
Et mina jälle kiigel käinud,
|
|
|
|
45 |
Kiige õrrel õiskanuda.
|
|
|
|
46 |
Ütlevad kõik ühest suusta:
|
|
|
|
47 |
"Laula peale laulusida,
|
|
|
|
48 |
Ära vaata külapoissisida,
|
|
|
|
49 |
Lauludest põle palju pattu,
|
|
|
|
50 |
Laulud loodud lootuseksa,
|
|
|
|
51 |
Arvast ajaviite'eksa."
|
|
|
| |
|