1 | Mis seal meie õue alla? | |||
2 | Meri seal meie õue alla! | |||
3 | Mis seal mere keske'ella? | |||
4 | Laevad seal mere keske'ella! | |||
5 | Mis seal laevade lae peala? | |||
6 | Venelased vennakeised! | |||
pag. 13 | ||||
8 | Kes seal laevade külje peala? | |||
9 | Poola virgud poisikeised! | |||
10 | Mis seal laevas masti peala? | |||
11 | Köied seal laevas masti peala! | |||
12 | Mis seal köide külje peala? | |||
13 | Purjud seal köide külje peala! | |||
14 | - Nii see Ann seal küsimaie | |||
15 | Nõnda heala kostemaie. | |||
16 | Kust see häela kostemaie, | |||
17 | Mis seda Anne õpetama? | |||
18 | See häel tuli meremühasta, | |||
19 | See häel tuli metsakohasta. | |||
20 | Meremühasta, metsakohasta | |||
21 | Kõigest neljast tuule'esta! | |||
22 | - Ann siis seisis mõtte'essa | |||
23 | Asja järel arvatessa. | |||
24 | Lähen ehin ilusaste, | |||
25 | Panen riide kaunieste. | |||
26 | Siis lähen ligi vaatan laevu, | |||
27 | Vaatan laevu väljaspoolta, | |||
28 | Silmitselen seestapoolta, | |||
29 | Vaatan Vene vendasida, | |||
30 | Silmitselen Poola poissa, | |||
31 | - Siis tulen koju ja kõnelen: | |||
32 | Kuula ema, kulla ema, | |||
33 | Näe taati, kallis taati, | |||
34 |
Mõista sõsse1 (sõsar) ilus sõsse,
|
|||
35 | Arva venda armas venda. | |||
36 | Kus olen mina käinuda? | |||
37 | Mis olen mina näinuda? | |||
pag. 14 | ||||
39 | Olen käinud õue alla, | |||
40 | Õue alla, mere'ella, | |||
41 | Mere'ella laevadella. | |||
42 | Olen näinud uhked laevad, | |||
43 | Ühked laevad Vene vennad | |||
44 | Vene vennad, Poola poisid. | |||
45 | - Ann läks aita ehtimaie, | |||
46 | Ennast riide panemaie, | |||
47 | Võttis riided kirstu seesta | |||
48 | Mis old udu-uiakeised, | |||
49 | Peenikeised kaunikeised, | |||
50 | Oma kedrat lõngakeised, | |||
51 | Oma kootud kangakeised, | |||
52 | Oma tehtud riidekeised. | |||
53 | Võttis räted vaka seesta, | |||
54 | Mis olid vaka valmistused, | |||
55 | Kõik olid valged ruudulised, | |||
56 | Oma näpu palistused, | |||
57 | Oma hoitud asjakeised, | |||
58 | Oma pestud peened ehted. | |||
59 | - Aas ülle ümbrikuida, | |||
60 | Nii kui suuri tõrdesida, | |||
61 | Pani siis vööda vööle, | |||
62 | Nii kui suurta tõrrevitsa | |||
63 | Aas siis aga vati ülle, | |||
64 | Nii kui suurta pilvepanka | |||
65 | Ehtis helmed kaela alla, | |||
66 | Nii kui tähed taeva alla, | |||
67 | Pani siis suurta pärga päha, | |||
pag. 15 | ||||
69 | Nii kui vihma vikerkaarta. | |||
70 | Tõmbas valged sukad jälga, | |||
71 | Nii kui vahtu mere'ella. | |||
72 | Pistis mustad kingad otsa | |||
73 | Nii kui musta sepa sütta. | |||
74 | Pani siis suurta sõlge rinda | |||
75 | Nii kui suurta kuuda taeva. | |||
76 | - Nüüd oli Ann seal ehituda, | |||
77 | Valges särkis vaalituda, | |||
78 | Kaelarahas kaunistuda, | |||
79 | - Ann hakkas kiisut palumaie: | |||
80 | Kiisukene kassikene, | |||
81 | Istu minu kirstu peale | |||
82 | Vaata minu vaka järel | |||
83 | Ma lähen korra õue alla, | |||
84 | Õue alla mere'ella. | |||
85 | - Ann läks käies õue alla | |||
86 | Vaatis laevu mere'ella. | |||
87 | Vaatis laevu väljaspoolta, | |||
88 | Silmitseles seestapoolta. | |||
89 | Vaatas Vene vennakeisi, | |||
90 | Kaugelt Poola poisikeisi. | |||
91 | Et võiks räeki emal uudist, | |||
92 | Emal uudist, taadil tarkust. | |||
93 | Taadil tarkust vennal virkust, | |||
94 | Vennal virkust, sõssel erkust. | |||
95 | - Hakas siis Vene veerimaie, | |||
96 | Poolakas hakas pööremaie, | |||
97 | Hakasid Anne püidemaie. | |||
pag. 16 | ||||
99 | Ergud olid Vene vennakeised, | |||
100 | Virgud olid Poola poisikeised; | |||
101 | Püidsid selle armsa Anne kinni | |||
102 | Viisid selle Anne laeva peale. | |||
103 | - Ei olnd Annel aitajada, | |||
104 | Ellal eesta seistajada, | |||
105 | Isa kodus kolmes aitas, | |||
106 | Ema oli lehmi lüpsemaies | |||
107 | Sõsar oli ennast ehitamas, | |||
108 | Vend oli ratsut rakendamas. | |||
109 | - Sinisirku linnukene, | |||
110 | Sinisirku valget kaela, | |||
111 | Lendas Anne ligidalle | |||
112 | Ann aga lindu palumaie: | |||
113 | Sinisirku linnukeine, | |||
114 | Sinisirku valget kaela, | |||
115 | Vii koju neid sõnumida: | |||
116 | Vii aga koju taadi kätte. | |||
117 | Taadil jäi koju kolmi aita: | |||
118 | Üks on valju vaskeaita, | |||
119 | Teine õerut hõbeaita, | |||
120 | Kolmas kulund kuldaaita. | |||
121 | Andku selle hõbe Anne eesta, | |||
122 | Vaske vaestelaste eesta | |||
123 | Kulda jäägu koju pidada. | |||
124 | - Isa mõistis kostis vastu: | |||
125 | Ann mul ürikseks aiaksa, | |||
126 | Aita mul eluksa-aiaksa. | |||
pag. 17 | ||||
128 | Hakasis Vene veeremaie, | |||
129 | Poolakas hakkas pööremaie, | |||
130 | Ann hakas lindu palumaie: | |||
131 | Sinisirku linnukeine | |||
132 | Sinisirku valget kaela, | |||
133 | Vii koju neid sõnumida | |||
134 | Vii aga koju ema kätte. | |||
135 | Emal jäi koju kolmi lehma | |||
136 | Üks oli valju vaskelehma, | |||
137 | Teine õerut hõbelehma, | |||
138 | Kolmas kulund kuldalehma; | |||
139 | Andku sede hõbe Anne eesta, | |||
140 | Vaske vaestelaste eesta, | |||
141 | Kulda jäegu koju pidada. | |||
142 | Ema seal mõistis kostis vastu: | |||
143 | Ann mul ürikseks aiaksa, | |||
144 | Lehm minul eluksa-aiaksa, | |||
145 | - Hakasis Vene veeremaie, | |||
146 | Poolakas hakkas pöeremaie, | |||
147 | Ann hakkas lindu palumaie: | |||
148 | Sinisirku linnukeine, | |||
149 | Sinisirku, valget kaela, | |||
150 | Vii koju neid sõnumida, | |||
151 | Vii aga koju sõsse kätte. | |||
152 | Sõssel jäi koju kolmi sõlgi, | |||
153 | Üks on valju vaskesõlge, | |||
154 | Teine õerut hõbesõlge, | |||
155 | Kolmas kulund kuldasõlgi, | |||
156 | Andku selle hõbe Anne eesta, | |||
pag. 18 | ||||
158 | Vaske vaestelaste eesta, | |||
159 | Kulda jäägu koju pidada. | |||
160 | Sõsse seal mõistis kostis vastu: | |||
161 | Ann mul ürikeseks aiaksa, | |||
162 | Sõlg mul eluksa-aiaksa. | |||
163 | - Hakas siis Vene veerimaie, | |||
164 | Poolakas hakas pööremaie, | |||
165 | Ann hakas lindu palumaie: | |||
166 | Sinisirku linnukeine, | |||
167 | Sinisirku valget kaela, | |||
168 | Vii koju neid sõnumida, | |||
169 | Vii aga koju venna kätte, | |||
170 | Vennal jäi koju kolmi ruuna, | |||
171 | Üks on valju vaskelakka, | |||
172 | Teine õerut hõbelakka, | |||
173 | Kolmas kulund kuldalakka. | |||
174 | Andku selle hõbe Anne eesta, | |||
175 | Vaske vaestelaste eesta, | |||
176 | Kulda jäegu koju pidada. | |||
177 | Vend seal mõistis kostis vastu: | |||
178 | Ann mul ürikseks aiaksa | |||
179 | Ruuna mul eluksa-aiaksa. | |||
180 | - Hakas siis Vene veeremaie, | |||
181 | Poolakas hakas pööremaie, | |||
182 | Ann hakas saiatamaie: | |||
183 | Isa aidad lagunegu, | |||
184 | Köige parajamal vilja-aial, | |||
185 | Ema lehmad kindi jäegu, | |||
186 | Kõige parajamal piima-aial, | |||
pag. 19 | ||||
188 | Sõsse sõleda sulagu | |||
189 | Kõige parajamal tantsu-aial. | |||
190 | Venna ratsuda raugegu | |||
191 | Kõige parajamal kosja-aiala. | |||
192 | - Hakas siis Vene veeremaie, | |||
193 | Poolakas hakkas pööremaie, | |||
194 | Ann hakas lindu palumaie, | |||
195 | Sinisirku linnukeine, | |||
196 | Sinisirku valget kaela, | |||
197 | Vii aga veela sõnumida, | |||
198 | Vii aga keskelt kihelkonda. | |||
199 | Kus mul kallis kasvamaies, | |||
200 | Kus mul armu audumaies. | |||
201 | Vii aga senna selle kätte, | |||
202 | Kellel kodus kolmi mõeka, | |||
203 | Üks on valju vaskemõeta, | |||
204 | Teine õerut hõbemõeka, | |||
205 | Kolmas kulund kuldamõeka, | |||
206 | Andku selle hõbe Anne eesta, | |||
207 | Vaske vaestelaste eesta, | |||
208 | Kulda jäegu koju pidada. | |||
209 | - Kui see kallis seda kuulis, | |||
210 | Ja see armas aru sai, | |||
211 | Et oli armsam ahastuses, | |||
212 | Et oli kaunim kanges hädas. | |||
213 | Võttis kätte kostis vastu: | |||
214 | Oota armas armukene | |||
215 | Kannata kaunim kallikene | |||
216 | Küll tulen tuulekeerula | |||
217 | Ruttan rutust rutatessa. | |||
pag. 20 | ||||
219 | Panen kohe ratsud rakke'essa, | |||
220 | Pistan mõegad tuppe'essa, | |||
221 | - Olid siis ratsud rakke'essa, | |||
222 | Olid siis mõegad tuppe'essa, | |||
223 | Tuli see noormees õue alla, | |||
224 | Õue alla mere'ella, | |||
225 | Vene laevade vahela | |||
226 | Poola paatide keske'ella. | |||
227 | Hakas armast päestemaie | |||
228 | Hakas Anne nõudamaie. | |||
229 | Maksis mõega Anne eesta, | |||
230 | Teise vaestelaste eesta, | |||
231 | Kolmas jäi koju pidada, | |||
232 | Siis kanti välja kaunikene | |||
233 | Anti kätte Annekeine, | |||
234 | - Ann sai välja ahastusest | |||
235 | Vaesedlapsed viletsusest, | |||
236 | Ann sai oma armsamalle | |||
237 | Armsamalle kallimalle, | |||
238 | Kallimalle kaendelusa. | |||
239 | - Vaesed lapsed said vallali. | |||
1
(sõsar) |