| |
Vanaaegne mõisaherra
|
|
|
2 |
Vanaaegne mõisaherra
|
|
|
3 |
Rahvast piinas tuhat võrra
|
|
|
4 |
Enam kui nüid meie ajal
|
|
|
5 |
Kus jo rahu mõnel majal.
|
|
|
6 |
Rüitliselts kui seie tulid,
|
|
|
7 |
Ristiusu toojad olid,
|
|
|
8 |
Rissid maad ja tapsid rahvast
|
|
|
9 |
Risti nime all siin vahvast
|
|
|
10 |
Meie armsad isad, emad;
|
|
|
11 |
Orjapõlve pannud nemad;
|
|
|
12 |
Mitmed said ka surnuks löödud,
|
|
|
13 |
Kehad metsas koertest söödud,
|
|
|
14 |
Koerte viisil palju müidi,
|
|
|
15 |
Hirmsast nende peale käidi.
|
|
|
16 |
Kõiki seda hirmust lugu
|
|
|
17 |
Tõi meil püha rüitlisugu,
|
|
|
18 |
Keiser mitmed käsud andis
|
|
|
19 |
Kurjast tööst neid seisma sundis;
|
|
|
20 |
Aga tõest, nad meie vaevjad,
|
|
|
21 |
Keisri käsu välja naerjad
|
|
|
22 |
Tegid ikka kurja tegu.
|
|
|
23 |
Ööl ja päeval polnud magu.
|
|
| |
pag. 693
|
|
|
25 |
Kuidas tegid rüitlisugu
|
|
|
26 |
Oli nõnda nende lugu:
|
|
|
27 |
Võerast usku nemad olid
|
|
|
28 |
Rüitlid, papid, kui nad tulid
|
|
|
29 |
Meie maale rahvast petma,
|
|
|
30 |
Oma pärisorjaks võtma.
|
|
|
31 |
Maad nad enesele võtsid,
|
|
|
32 |
Vaesedlapsed nälga jätsid.
|
|
|
33 |
Kui siin surid mehed, naised,
|
|
|
34 |
Surnud vanemate vara,
|
|
|
35 |
Võtis mõisa härra ära,
|
|
|
36 |
Sest see oli herra jägu;
|
|
|
37 |
Lapsed vaesekslapseks jätis
|
|
|
38 |
Koti talle kaela pandis,
|
|
|
39 |
Et ta kerjama võiks minna
|
|
|
40 |
Küll see oli hale lugu
|
|
|
41 |
Mis siin tegi nende sugu
|
|
|
42 |
Oma uhkust nad siin näitsid.
|
|
|
43 |
Naersid ära mitu neitsid.
|
|
|
44 |
Seda eesti rahvas nägid
|
|
|
45 |
Nende järele ka tegid
|
|
|
46 |
Seda panid rüitlid pahaks
|
|
|
47 |
Sest et endid kiitsid pühaks.
|
|
|
48 |
Seal siis eesti rahvas hüidis
|
|
|
49 |
Nende küisist päästa püidis
|
|
|
50 |
Tulgu meile Vene sõda
|
|
|
51 |
Et siis lõpeks meie häda;
|
|
|
52 |
Vene vürstid siis ka tulid
|
|
|
53 |
Neile vaevaks piinaks olid,
|
|
|
54 |
Oh kui palju said nad häbi
|
|
|
55 |
Mitme alva teo läbi,
|
|
|
56 |
Palju said neist üles poodud
|
|
|
57 |
Palju linna torni toodud,
|
|
|
58 |
Tuhanded said vangirauda
|
|
|
59 |
Kunni näljasurm viis auda
|
|
|
60 |
Nõnda maad neist tühendati
|
|
|
61 |
Nende kurjust lõpetati,
|
|
|
62 |
Aga jälle varsti tärkas
|
|
|
63 |
Nende selts ka üles ärkas
|
|
|
64 |
Kõigi eesti rahva hirmuks
|
|
|
65 |
Vaestelaste vaevas valuks;
|
|
|
66 |
Vanemate, laste vara
|
|
|
67 |
Rüitliselts sõi jälle ära
|
|
|
68 |
Oh kui hirmus on see lugu
|
|
|
69 |
Mis tõi meile nende sugu!
|
|
|
70 |
Sest kui seda usku toodi
|
|
|
71 |
Seega palju rahvast poodi,
|
|
|
72 |
Tehti neid kõik pärisorjaks
|
|
|
73 |
Nende vahetuse varjaks;
|
|
|
74 |
Ehk küll usk on kaunis asi
|
|
|
75 |
Aga kuidas köitmest käsi?
|
|
|
76 |
Nende usuisa jõukas
|
|
|
77 |
Siiski raha meitelt nõutaks!
|
|
|
78 |
Ta ka surres meid ei mata
|
|
| |
pag. 694
|
|
|
80 |
Kui tal mitte raha anta.
|
|
|
81 |
Raha eest meid ristitakse,
|
|
|
82 |
Raha pärast roogitakse
|
|
|
83 |
Kõik mis saame ja mis teeme
|
|
|
84 |
Kõik me oma herral viime
|
|
|
85 |
KüIl me eesti rahvas teadvad
|
|
|
86 |
Kuidas saksad asjad saavad
|
|
|
87 |
Nende oma suureks kasuks
|
|
|
88 |
Rikuse ja raha lasuks
|
|
|
89 |
Nemad elavad siin isi
|
|
|
90 |
Nagu kuldses paradiisis,
|
|
|
91 |
Söövad head ja kandvad kallist
|
|
|
92 |
Mis kõik tuleb meite kül´lest
|
|
|
93 |
Eesti maa on sakste taevas
|
|
|
94 |
Meie siin kui põrguvaevas,
|
|
|
95 |
Eesti mees sa pärisori
|
|
|
96 |
See on sinu vaev ja veri
|
|
|
97 |
Eesti mees on oigamisel
|
|
|
98 |
Nende ike raskest litsub.
|
|
|
99 |
Eesti mees oh mõtle ära
|
|
|
100 |
Tööd sa teed küll öösel, vara,
|
|
|
101 |
Tööd sa teed kas hing sul väljas
|
|
|
102 |
Siiski kotiriie selgas
|
|
|
103 |
Aga sa ei saa jo aru
|
|
|
104 |
Et sul puudub targa toru
|
|
|
105 |
Rumaluses ikka oled
|
|
|
106 |
Kus sind nende käsi surub
|
|
|
107 |
Kui ei oleks tarkus kallis
|
|
|
108 |
Ei nad ise seda neelaks
|
|
|
109 |
Meile seda kangest keelaks,
|
|
|
110 |
Üteldes: "Kes tarkust nõuab,
|
|
|
111 |
Otsekohe põrgu sõuab. -"
|
|
|
112 |
Eesti Jumal õnne annab
|
|
|
113 |
Armust hoolt me eest ka kannab
|
|
|
114 |
Et see päev jo ükskord tõuseks
|
|
|
115 |
Kus me rumalusest pääseks.
|
|
|
116 |
Kaua on meid vangis peetud
|
|
|
117 |
Looma viisil ümber veetud
|
|
|
118 |
Üksi see kes targaks saanud
|
|
|
119 |
Kurjast kiusatusest peasend.
|
|
|
| |
|