h21403930000
JärvamaaAmbla
Freimann, Joosep
1889

Metadata

COL: Joosep Freimann
ID: H II 14, 393/8
LOC: Ambla khk.
ZANR: kiri
TMP: 1889

Austatud Dr. J. Hurt.
Mina sain Teie kirja, mis Teie 1. märtsil olete kirjutanud, 12mal märtsil kätte. Ma tänan Teid selle lahkuse eest, mis Teie sellega mulle üles olete näitanud. Teie küsite: kas on minu matrejaal ka täieste nõnda üles kirjutatud, kuda rahvas teda siin räägivad? Ma kostan selle peale; minu matrejaal on võimalikult oma loomu poolest seda viisi üles kirjutatud, kuda rahvas teda siin räägivad; hoopis teine lugu on minu kirjadel, keele=murde poolest. Minu esimises kirjas ei olnud muud siinsest keelemurdest, kui ainult mõned näitused kirja lõpul; kõik teised tükid olivad selles keelemurdes, mis mitmed ajalehed ja raamatud räägivad. Minu teises kirjas oli jutt: "Leitud rahahauk" ja laul "Soov", Siinses: Ambla kih. keelemurdes, jutt: "Usside kun. ees", oli selles keeles, mis esimene kiri.
Teie ütlete: et Teile näitab, kui oleks minu kirjadele mõnes tükis raamatu taskust juurde lisatud; see arvamine on ka minu esimises kirjas oleva jutu, "Kudas vikerkaar sai" kohta üsna õige, sest et ma ta M. J. Eisen'i laulu: "Kõu ja Pikker'i" järele kõnekeelde kirjutasin. Palun seda andeks! Siis küsite Teie: kas on Ilmarise nimi meie kihelkonnas tõeste elamas? See on küll üsna pisut, mis siinne rahvas Ilmarisest teavad; aga just tummad ei ole nemad temast ka, sest mõnigi vanakene tunneb teda nimepidi, aga temast pikemad juttu rääkida ei tea vist siin keegi.
Hoopis teine lugu on aga Vanemuisega: teda tuntakse hoopis rohkem siin kui Ilmarist; ka ei ole see tundmine mitte uuema aja raamatute sünnitus. Mina kirjutasin oma esimeses kirjas oleva juttu, "Vanemuise lahkumine" ühe vana eide: M. A. käest ülesse. Seekord ei küsind mina küll ühtigi, kust tema seda juttu tundma on saand; niipea aga kui mina teie käest kirja sain, läksin ma pea tema juurde ja küsisin: kust tema selle jutu on saanud; seal kostis aga tema: et tema seda juttu juba oma vanemate käest on õppinud ja sagedaste vaimuks käies mõisa väilal tema lahkumise laulu siis ka laulnud. Nii ei ole tema nimi siis vist siin mitte uuema aja sünnitus, vaid veel vanast muistsest ajast tuttav. Minu teised jutud on ka kõik siin kihelkonnas rahva käes elamas. Nüüd olen mina Teie küsimise peale tõelikult vastanud. Palun siis Teid mitte minu vastukse üle kahklema hakata! Ta on tõelik. Seekord ei too ma Teile mitte üksi vastu kirja; mul oli jälle vanavara korjatud, korjasin veel juurde, pistsin postitasku ja saadan nüüd Teie kätte. Olge siis nõnda lahke ja võtke ka see kimbukene lahkeste vastu. Palun, tarvitage aga temast julgeste, mis kõlbeline on.
Selles kirjas olevad laulud ja juttud on kõik siin meie kihelkonnas rahva suus elamas. Esiteks on siin kirjas 11nd rahvalaulu; need laulud on selles keeles, mis mitmed raamatud räägivad. Siis selle järel tulevad kaks juttu ja veel mõned rahvalaulud; need on kõik siinses meie kihelkonna keelemurdes.
Siin meie kihelkonnas on veel vanavara rahva käest saada; aga mina ei tea, kas on seda keegi teine juba enne mind üles kirjutanud, nii et mina siis veel ilmaegist tööd teen. Minu soov on siis see: et Teie mulle teataksite, kui palju ja kust vallast meie kihelkonnast Teile vanavara on saadetud. Mina olen "Valguse" lugeja, siis palun ma Teid ka: oma aruannet vanavara korjamisest "Valguses" ilmutada.
Möödaläinud aastal olin mina kadunud "Virulase" lugeja, sealt sain mina siis Teie soovi teada.
Palun siis Teid, kui Teil see võimalik on, minu soovi täita.
Sinna suurde pealinna
tervitab Teid
Teile kirja läbi, tuttav ja sõber Joosep Freimann.
Ambla kihelkonnas,
Põriki vallas,
Äpliku talus.