h21003820110
Virumaa — Lüganuse
Ustallo, Jüri
1889
1 | Jaanikene, kaanikene | |||
2 | Tee mull' saksa saanikene | |||
3 | Kalaluine karbikene | |||
4 | Miska mina teele lähen | |||
5 | Ma lään venda vaatamaie | |||
6 | Kas on venda karjapoissi | |||
7 | Vai orus obusepoissi | |||
8 | Vend nägi minu tulema | |||
9 |
Aiu1 Tähendab vist: ajas karja kalda'aie. - karja kalda'aie
|
|||
10 |
Akkas peada2 Ennemalt räägiti genetivuses: peada, isada, emada j.n.e. nüüd: pead, isa, ema. - Ainult mõned vanad inimesed räägivad veel nii. Koolipõlves on mõndagi torkavat ütelust osatamiseks selleks kuulda olnud, mis siin ei sünni tähendada, et pisut musta, jämeda lõpuga on. - Arjamine, tähendab siin pea sugemist, uuemal ajal juba kamm ja seega: kammimine; arjamine tähendab nüüd katusse harjamist (kui katukselle hari valmis tehakse, seega töö lõpetud on.) - arjamaie
|
|||
11 |
Suga3 Suga pole siin palju ehk sugugi mitte kuulda, sellel mõtel mis laulus ette tuleb, - vaid peahari, harjastest tehtud, kellega peast valgeid isandaid, täisi, maha suetakse. kuldane käässa
|
|||
12 |
Õbedane täielauda4 Täilaud (siin pealaud) on üks siledaks hööveldud lauaotsakene, auk otsas, kust sõrm ehk kaks läbi võib pista, et lauda teise kohta hõlpsam viia. Selle peale ajas pisike Tibu-Toomas omad sead, kust lihunik neid oma kervega ära tappis. Mõlemad niihästi peahari kui ka täilaud elavad oma viimaseid tunnikesi, sest kamm on neid nurka, kolikambrisse ajanud; ainult mõned vanad inimesed tarvitavad veel neid, uuema aja lapsed neid enam ei tunne. - Peasuga küll kuulda ei ole, küll aga hobusesuga. -
|
|||
13 |
Läksin Peedri5 Peeter, laulja aga: Peeder. Mis peaks aga "paavelon" tähendama? Pawillon ei või see küll olla! Võib ehk rikka mehe palguline olla? palve'ele
|
|||
14 |
Pai Peeder6 (Laulja: Ai Peeder) , püha sulane
|
|||
15 | Paaveloni palguline | |||
16 | Peeder ei võttand palveid kuulda | |||
17 | Läksin süüline sügava | |||
18 |
Elmine7 Elmeni, elmedeni - emavedeje
|
|||
19 | Kaulani kalakuduni: | |||
20 | Mis mull' puutus põlvijeni? | |||
21 | Elasteni elmijani? | |||
22 | Kelasteni keedejani? | |||
pag. 383 | ||||
24 | Mõõka puutus põlvijeni | |||
25 | Elasteni elmijani | |||
26 | Kelasteni keedejani. - | |||
1
Tähendab vist: ajas karja kalda'aie. - 2 Ennemalt räägiti genetivuses: peada, isada, emada j.n.e. nüüd: pead, isa, ema. - Ainult mõned vanad inimesed räägivad veel nii. Koolipõlves on mõndagi torkavat ütelust osatamiseks selleks kuulda olnud, mis siin ei sünni tähendada, et pisut musta, jämeda lõpuga on. - Arjamine, tähendab siin pea sugemist, uuemal ajal juba kamm ja seega: kammimine; arjamine tähendab nüüd katusse harjamist (kui katukselle hari valmis tehakse, seega töö lõpetud on.) - 3 Suga pole siin palju ehk sugugi mitte kuulda, sellel mõtel mis laulus ette tuleb, - vaid peahari, harjastest tehtud, kellega peast valgeid isandaid, täisi, maha suetakse. 4 Täilaud (siin pealaud) on üks siledaks hööveldud lauaotsakene, auk otsas, kust sõrm ehk kaks läbi võib pista, et lauda teise kohta hõlpsam viia. Selle peale ajas pisike Tibu-Toomas omad sead, kust lihunik neid oma kervega ära tappis. Mõlemad niihästi peahari kui ka täilaud elavad oma viimaseid tunnikesi, sest kamm on neid nurka, kolikambrisse ajanud; ainult mõned vanad inimesed tarvitavad veel neid, uuema aja lapsed neid enam ei tunne. - Peasuga küll kuulda ei ole, küll aga hobusesuga. - 5 Peeter, laulja aga: Peeder. Mis peaks aga "paavelon" tähendama? Pawillon ei või see küll olla! Võib ehk rikka mehe palguline olla? 6 (Laulja: Ai Peeder) 7 Elmeni, elmedeni - |
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.