h11003360006
Setumaa
Sandra, Jaan
1896

Metadata

COL: Jaan Sandra
ID: H I 10, 336 (6)
INF_ELUL: 38 a
INF_NIMI: Meeksi Semmen
LOC: Setu, Panikovitsa v., Meeksi k.
ZANR: jutt/regilaul
TMP: 1896

Tütrik surma-vootel.

Setukestel om see pruuk, et kui haige koolma nakkas, sis nõstetas tema maha kibota (Jumala sees hoietav karp) ala, et sääl ta rahulikult ja õndsaste võis koolda, Jumala, ehk Kristuse, püha Maarja, p. Anna, ehk muide pühi kojode all. Nii naas ka üts tütrik henda tiidmise perra ärä koolma, käsk hendale kibota ala aseme säädä, ja külärahva kokko kutsu. Olli ta kibota all maan, külarahvas koon, - karas ta asemel istukile, haard esa ümbre kaala kinni, naas ikken sõnuma:
    4  "Oh mu hüvva jesäkeist,
    5  Tätäkeist, tähekeist,
    6  Hoia sa hüvvi hobosit,
    7  Kallit kaarasüüjit,
    8  Minka marja maalõ viia,
    9  Linikpääd liiva kanda!"
Nüüd lask ta esa ümbre kaalast henda asemele, ja oot õnnist lahkumist, - ent surm es tule. Külarahvas oodiva veel mõne kõrra aiga, ja kui näiva, et neiu rahulikult oma tõbe-voote pääle puhkama jäi - lätsiva nema egaüts omale poole.
Ent tütrik, kes sel kõrral küll rasse haige olli - parasi ärä, ja rahvale jäi pilkav jutt perrä, minka mõntgi kerget tõbist tiugatas, kes ommi tundmiste, ja arvamiste perrä koolda mõtles.