| |
Mets ja maa kõik hing'vad unerahus.
|
|
|
|
2 |
Mets ja maa kõik hingab unerahus,
|
|
|
|
3 |
Ja maailma katab pime öö
|
|
|
|
4 |
Kuu see tõuseb taeva servalt üles
|
|
|
|
5 |
Lõpetud on kõigil päevatöö.
|
|
|
|
6 |
Metsa poole kena neiu ruttab
|
|
|
|
7 |
Süles kannab väikest lapsukest
|
|
|
|
8 |
Aga ise ärdaste ta nutab...
|
|
|
|
9 |
Ütleb kallistades lapsele:
|
|
|
|
10 |
"Maga laps veel viimast kord mu süles
|
|
|
|
11 |
Sest et kallistada või ma sind.
|
|
|
|
12 |
Enne, kui sa ärkad unest üles
|
|
| |
pag. 901
|
|
|
|
14 |
Ei sind kanna enam ema rind!"
|
|
|
|
15 |
"Sest sa oled armu keeldud vili,
|
|
|
|
16 |
Vanemate patud kannad sa!
|
|
|
|
17 |
Lenda üksi elust, ilmast läbi
|
|
|
|
18 |
Oled kõigist maha jäetud lind!"
|
|
|
|
19 |
"Mul on palgaks sinu pärast häbi,
|
|
|
|
20 |
Mis pean kannatama eluteel.
|
|
|
|
21 |
Oh mu kallim, kas sa mõtled seda,
|
|
|
|
22 |
Mis nüüd tunneb minu süda sees?"
|
|
|
|
23 |
"Võerad toidust sulle ei saa andma,
|
|
|
|
24 |
Ütlevad: "Sa oled võeras mees!"
|
|
|
|
25 |
Ei saa enam oma ema rinnal
|
|
|
|
26 |
Ei sa enam ema armu näe!" -
|
|
|
|
27 |
Üksi taevaisa saab sull' andma
|
|
|
|
28 |
Ei ta ilmas maha jäta sind
|
|
|
|
29 |
Elutee peal, käte peal sind kandma
|
|
|
|
30 |
Nii kui õnnetuma ema rind - " -
|
|
|
|
31 |
Nõnda mõttes kena neiu seisis,
|
|
|
|
32 |
Pani lapse ukselävele
|
|
|
|
33 |
Aga ise kärmesti ta ruttab
|
|
|
|
34 |
Vahutava jõe laentesse -
|
|
|
|
35 |
Enne veel, kui laentesse tema astub
|
|
| |
pag. 902
|
|
|
|
37 |
Ütleb kaldalt ärda healega
|
|
|
|
38 |
Noormees, noormees sinu pärast pean
|
|
|
|
39 |
Oma noore elu jätma ma -
|
|
|
|
40 |
Hommiku kui majaemand ärkab
|
|
|
|
41 |
Leiab lapse ukseläve pealt
|
|
|
|
42 |
Aga lapse rinnal leiab kirja
|
|
|
|
43 |
"Isaks ole tal elu otsani." -
|
|
|
| |
vt. v. 59
|