eys0205310033
välismaa;
Harjumaa — Kuusalu
Penna, Peeter;
Luud, Karl
1905
Kullimäng |
||||
| Selle mängu juures seisivad mängijad nõnda samuti, nagu nõelamängu juures. Mängiti harilikult jõulupühade ajal. | ||||
| 3 | Kuus kuus kullikene | |||
| 4 | Kuus kulli küünekene | |||
| 5 | Kudas kulli pääkene | |||
| 6 | Kudas kulli silmakene | |||
| 7 | Kudas kulli nokakene | |||
| 8 | Nenda'p kulli pääkene | |||
| 9 |
Kui see meeste meeduvakka1 (mõõdu)
|
|||
| 10 | Oma meeste ohravakka | |||
| 11 | Kasupoiste kaeravakka | |||
| 12 | Nenda'p kulli silmakesed | |||
| 13 | Kui need kullatud karikud | |||
| pag. 532 | ||||
| 15 |
Nenda'p kulli nokakene2 nokukene
|
|||
| 16 | Kui see kaevukoogukene | |||
| 17 | Nenda'p kulli küünekesed | |||
| 18 | Kui need kuumad vikastined | |||
| NB. Kui laulmine lõpetatud, tuleb keegi esimeses reas seisja juurde ja hakkab kepiga maad torkima. Kõne: | ||||
| Esimene reas: | ||||
| Tere mees tere | ||||
| Tuleja: | ||||
| Tere Jumaleme | ||||
| Esimene reas: | ||||
| Mis teed? | ||||
| Tuleja: | ||||
| Kaevan auk | ||||
| Esimene reas: | ||||
| Mis auguga teed? | ||||
| Tuleja: | ||||
| Teen tuld | ||||
| Esimene reas: | ||||
| Mis tulega teed? - | ||||
| Tuleja: | ||||
| Soendan vett | ||||
| Esimene reas: | ||||
| Mis veega teed? | ||||
| Tuleja: | ||||
|
Võtan kugu3 kuke, ööldi: kuko seljast sulgi ja kana seljast karvu |
||||
| Esimene reas: | ||||
| Mis kukk ja kana kurja teid? | ||||
| Tuleja: | ||||
| Sõid isanda herned ja emanda läätsed | ||||
| Pärast kaksikõnet hakkas augukaevaja põleva õlenuustikuga meesterahvaste jalgevahet suitutama ja neid muidu peksma. Sedasama tehti ka naestega. Üleüldse olla siis kole mäss alganud. | ||||
|
*1 vt. pag. 526 1 (mõõdu) 2 nokukene 3 kuke, ööldi: kuko | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| EÜS IV 1796 (296) | 30 % |
|
| H II 26, 582/3 (4) | 26 % |
|
| H IV 3, 559/63 (1) | 22 % |
|
| EÜS VIII 1590 (90) | 22 % |
|
| EÜS II 663/4 (158) | 21 % |
|
| E 7701/2 (14) | 21 % |
|
| H I 2, 287 (20) | 21 % |
|
| E, StK 18, 110 (84) | 20 % |
|
| H II 49, 625/7 (3) | 20 % |
|
| EKmS 4° 2, 36 (15) | 19 % |
|
| E 85951 (2) | 18 % |
|
| EÜS IV 1795 (295) | 18 % |
|
| ERM 144, 49/50 (60) | 18 % |
|
| EÜS V 646/7 (74) | 17 % |
|
| ERA II 123, 288/9 (55) | 17 % |
|
| H III 3, 582 (4) | 15 % |
|
| E 85280/1 (4) | 15 % |
|
| Leoke 1, 286/7 | 15 % |
|
| EKmS 4° 4, 463/4 (20) | 15 % |
|
| H IV 3, 742/3 (7) | 14 % |
|
| H II 43, 780 (10) | 14 % |
|
| E 80967/8 | 12 % |
|
| H II 23, 309 (8) | 12 % |
|
| H II 66, 593/6 (112) | 12 % |
|
| ERA II 83, 113/7 (1) | 11 % |
|
| EÜS VI 328/9 (11) | 11 % |
|
| EÜS IV 326 (622) | 11 % |
|
| H III 3, 70/1 (3) | 11 % |
|
| Leoke 5, 90/2 (22) | 11 % |
|
| H II 16, 166/7 (212) | 11 % |
|
| EKmS 8° 2, 416/7 (7) | 11 % |
|
| H IV 3, 287/8 (8) | 11 % |
|
| ERA II 24, 577/82 (21) | 11 % |
|
| ERA II 214, 710 (7) | 10 % |
|
| ERA I 3, 273 (32) | 10 % |
|
| H III 23, 115/6 (87) | 10 % |
|
| H III 14, 113/4 (2) | 10 % |
|