COL: Otu Liiv ID: E, StK 26, 42/6 (30) INF_ELUL: 76 a. INF_NIMI: Anna Kopler LLIIK: Mardilaulud LOC: Tallinn < Harju-Madise khk., Kloostri v. ZANR: kombekirjeldus/regilaul TMP: 1924
Anna Kopler kõneleb järgmiselt Mardi-päevast, kuis teda peetud umb. 50-60 a. eest Harju-Madise kihelkonnas:
Mardipäev oli peaasjalikult sulaste ja talutüdrukute püha. Santimas käisid enamuses mehed. Mardisandi salgal oli oma isa, ema; kes naisterahva riides; hulk hulk lapsi. Nende seas on mitmesuguseid ametmehi, nagu kingsepaid, rätsepaid jne. Üks nende hulgast on sant. Kogu salk on kärarikas, kirjus riietes. Tulles mõne talu juurde, peatub salk esiteks akna all või ukse ees, kust laulu hästi kuulda oleks ja laulab:
5
Ega need mardid pole maasta tulnud,
6
Mardid on tulnud taeva'asta,
7
Mööda hõbetud õrsa,
8
Mööda paberist parsa,
9
Tinutatud teeda mööda.
Siis kolistakse ukse taga ja mürtsutatakse muidu, seni kui uks avatakse. Tuppa sisseastudes laulavad mardid:
12
Tere kui jumal teie tuppa,
13
Tere kui teie hoonetesse,
14
Sisse mina viskan viljaõnne,
15
Ette tuppa eideõnne,
16
Taha tuppa taadiõnne
17
Püharisti põrandalle.
(Nende laulusõnade juures viskavad sandid herneid põrandale lee ette jne. Lauldakse edasi:)
20
Turva ääres tüdrukute õnne
21
Lee auku laste õnne.
Siis palutakse peretütart tuld ülesvõtta kas kambri valgustamiseks, kui see pime, ning perenaisele aita minemiseks:
24
Peretütar neitsikene,
25
Talutütar taimekene,
26
Tõuse ülesse hüüdemata,
27
Karga ülesse karjumata,
28
Võta tulije ülesse,
29
Vaata üles varna poole,
30
Võta piirgu varna'asta,
31
Kui pole varnas piirgusida,
32
Siis võta seinast sammelida,
33
Kui pole seinas sammelida,
34
Siis võta taskust tikkusida,
Seepeale võetakse tuli üles. Nüüd paluvad sandid endal andeid tuua:
37
Peremees, peremehike
38
Perenaine, naisukene,
39
Kipsi minna kelderisse,
40
Kapsi minna kamerisse,
41
Üle õue aitadesse,
42
Otskem vorsti otsukesi,
43
Katskem käkki raasukesi.
44
Sandi-Mardi maugukesi
45
Pika-Mardi pingukesi.
Andede toomisel ning peale väljajagamist peavad mardid end väga lõbusalt, lärmitsevalt ja vabalt üleval. Nii näituseks on sandid pererahva, eriti piigade kallal ametis: kingsepad võtavad mõõtu jalgadelt, rätsepad jälle mõõdavad kasvupikkust ja laiust. Ametmehed lubavad pererahvale "seanahka tallad, karunahka kraed ja ülemere hüübusnahka saapad". Eriti vabaid ja vallatuid marte - lapsi karistab isa. Ema istub kusagil nurgas ja kujub kinnast või õmbleb midagi, sest olle "palju lapsi, tahavad riideid." Kui mõõdud võetud, algab tants kaasasoleva pillimehe saatel (pill - viiul, lõõtspill või torupill). Andeid jägatakse peaasjalikult mitmesuguste toiduainete näol neile: herneid, ube, liha, tangu, vorsti.
Nii käiakse enamuse küla taludest läbi. Kogutud andedega lähevad mardid nüüd tallu, mis nad oma pidutsemise asukohaks valinud või saanud. Talurahva poolt keedeti saadud toiduaineid, peremees andis tavaliselt veel sulastele linnaseid (ühe külimeti); 4-5 vakka tehti siis õluks, viina osteti oma rahaga juurde. Pidu kestis terve nädala. Peremehed lubasid selleks ajaks sulased ja tüdrukud kergemini vabaks töödest (eriti õhtuti).
Õhtuti tehtigi siis talu rehe all tantsu viiuli saatel. Pillimees oli vahest kutsutud selleks pidutsemiseks naabri vallast, vahest koguni naabri kihelkonnast. Tema omas erilist õigust - välja valida omale ilusamat plikat öösiseks magamiseks. Valida võis ta igapäev uut ja igat ühte plikat. Teistel martidel oli magamine tüdrukutega keelatud. Keda tabati, see sai hommikul suurel pingil peksta. Ka muid nalju tegid mardid. Näit. üks neist karu, ronib suure kuuse otsa. Et karu alla tuleks või langeks, toodud puu alla lapsevankriga kirn, mis tuhaga täidetud, ja anti talle hoop külge. Tuhk tõusis õhku ja pimestas karu silmad, kes siis podisedes kuusest maha ronis.
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.