| |
Naistõ "Paaba praasnik."
|
|
| |
Maaselitsa nättäl tuu tulõ naistõl kõõnõ suurõm ilo aig. Jutt käüse üte naase suust tõõsõ naase suuhtõ, kuis nakamõ pidämä ja koh nakamõ pidämä, pall´os miih õlut teemeh, pall´o viina pääle rahha korjamõh. Niimuudo kuulõd naise joh kõnõlõvad kats-kolm nädäled inne praasniki päivä. Murõh om tuu kost rahha saasõ, majast miis ei tahah anda, tuu läbi et massa om pall´o ja raha saake ei olõh, nii et mehe käest om raha saamise lootus väikene. A' kell kohe iso om külh tuu sinnäh valmistas vai' raha murõhtas. Raha puudus õks om vaestõl naisil, rikam naane tuu julgõhe sada marke vai' kats uma mehe käest saasõ. Kul´atada tahtva' vaesõh naaseh kah nigoh rika' naasegeh, noh siss vaenõ naanegõ hättä jää-ih, võetas ilma mehe tiidmäldah kas vaih valmist villast langa ja viiäs-müvväs asi "ülesostjalõ" (rikamballõ naaselõ) arh ja naane jälgeh raha "miis", hädä et kap't poolõlõ jääse, õgah praasnikke võih jättä pidämäldäh ja või-kih, tu om joh patt üts kõrd kah naisil aastakah juvvah ja kulatada, a' meheh saavah alate. Nii kaibasõh naaseh, ku näile keeletäs rahha anda praasnikist vai' niisama jutu pääl. A' ku praasniki päiv tulõ siss tuu läbi jälh pur´o pääga, miihe sallta-ih sukuge, ollk-uh ta uma miis vai' võõras, ta ku sääne viha naisil last miihe pääle paabapraasniki pääval, vaja kah meheh ommava joh kokõ suurõmba kiildjä! meeste peräst naane näku-ih valgõd päivägeh, istuh pääle tarõh. Säänest kaibamist kuulõd naistõ käest alate inne praasnikke. |
|
| |
|
|
| |
Kah vannotütrika es lubata praasniki tarrõ jalaga, nuure tütrika viil arh lubate õdago ja tütärlatse kah keeletäs suurõst, a' siske ku mõni naane söänd täüs oll siis ku röögaht "hand pääha", siss oll sõra klõpin latsil, kõik kaono tarõst. Meheh nuuh joh hindästmõista es lastah tarõ lähkoge, noh ku mõni kätte trehvas siss tuuga tette sada imet, mõnikõrd trehväs määne "mõtsik" (nii kutsva' naase' Võro miihe.) tiid küüsümä vai' kar´sed otsma tuu talo poolõ koh praasnik oll siss miis kai kuis ussõst vällä saasih rutõmbehe, võõridiga käüdäs ümbre nigoh ummi miihega-ke'. Kistas kaatsah jalast, mõni naane ai kogone umah rõibah mehele päähä ja kussevah arh', nii et miis pallõs õnnõ kuis arh päsese hääga vällä. Säntsed tükkä teeväh õks läsäh ja lastõlda naaseh inämbä, tuu peräst et noil olõ-ih kelge peräst tõrõlda, ku jutt vällä lätt, et niimuudo tette. A' noorik tuu istus nulgah ja kaes päält midä vanõmba naaseh teeväh. Sääl tulõ sõimamist üts tõõsõ vaihõl ja käe kaemist. Mäntsel naasel om toõsõ naase pääle söä vanna joh täüs siss siin tulõ pur´o' pääga tasomine ja arotamine, "üts-ke praasnik olõ-ih saanuh ilma tülüldä ja tapõlusõlda õga sooge ilma jää-ih', naardva meheh. Sõimamine tuu om lauluga' ja sõnnoga. Noh siss õdago poolõ pandas hobõnõ ette, (toolõ mehele andas armo ja tuu miis saasõ õdakuni juvvah ja sääl ollah.) ja sõidõtas kulätama vai' lähemäiste küllä umma õllõ võimo näütämä. Ku võõrah naaseh häste võtva vasta, siss lauldas ja oldas (ilodadas) ilosahe. A' ku võõra' külä naaseh panõ-ih tähelegeh ja viil võtva sõimamisega ja nekmisega vasta noh siss tulõ vasta sõimamist keä kui mõist ja arvas. Kaias ku inäb sõimamisega jakko saa-ih siss naatas kätt kaema, nii üldäh "hius nuuta" vidämä, siss ommava kergoh ja toolih, aholuvvah, aholavvah, ahokooguh, keä viil midä kätte saasõ, tu tuuga lätt andma kutsmaldah võõrellõ naisilõ. Säänest sõa pidämist om õnnõ vähä olno. Muido õks oldas inämbä ilosahe ja saias võõra külä naistõga kah parembehe läbi, andas umma kraamege' maitsa ja kitetäs noor´ked ja noor(i)kidi viina. Noh ku om joh old tükk aigo küläh ja laulõd, siss naatas tagase minema, siss ku saatja' naaseh säädvä ' hinnäst poissa rõivehe ja aetasõh kaskah karvapoolõga sälgä suu võietas nõõga' nigoh vanah kurade nägevä väll´ä, saadõtas laulõgah ja hähkämisega minemä. |
|
| |
|
|
| |
Kõnõlõmõh naistõ valmistamisest süükegah ja õllõtegemisest: nättäl inne praasnikke vahest kah varembehe käüväh joh naaseh, keä ommava rahakorjajah ja tiidäh andja' kunas ja koh praasnik saasõ, nuuh ommava siss nii üldäh "pää otsah" naistõl. Ku ostõtas viin siss kor´atas raha, a' ku tettäs õllut siss kor´atas vaih küdsävä' õgaüts pätsi leibä tuust pääväst kuna om näil õllõ tegemine, päämeheh ommavah kah õlutegijah, nuuh saavah muidoge säält saagi hää, tuuga et keä tiid pall´o nimäh suhkrod pandva vai' midäge', sääl naah teeväh hindälle rahast jao ja leevast. Õgah sinnäh päämehest muido tahetasikes, a' tiidvä' et ilma saagilda jää-ih. Noh "päämeheh" ommava kah kas igävätseh rõipo' vai' varga ja h......., õigõ inemine vai' naane lää-ih, tükih "nõnna" õkka paika, keä näidega tüllüskellemä vai' taplõma nakas, visatas käega. Nii kõnõlõsõh naaseh ku peräst tiidäh saavah et suhkrot oll varastõd ja olõ-s kõkkõ leibä ar' pand õlu sisse. A' keä naane kah tahtsõ "päämehest" ja saa-õs, siss tuu praasniki pääväl "hauk" suuhtõ ar', noh siss tulõgõ' tülü ja tõra naistõ vaihõl. A' keä om noorik - ei olõh viil paabapraasik'h olno, tuul tulõ ütsindä liitre viina osta ja viil õlujagajalõ puudõh anda, kergo külge puudõh ja lavva pääle puudõh vai' siss rikambah talo noorigõ pandva kindah, tuu saasõ pernaaselõ, (maja pernaaselõ koh praasnik om) sääl viil kuratadas noorik üles, pääle viinaandmist kolm kõrda pingi pääl. |
|
| |
|
|
| |
Söögest: Praasnikile toosõ viil õga naane eis söögi üteh, kel siss midä om, kel puudõr livvaga (kesväsuurmest, riisisuurmest, munaputro) kel kissel, kel keededõ kuivah latigõ, uguritsah, a' oll kel midä oll, a' ilma söögildä tulõ-ih keäke. Kõik kaesõ õks kuis parembehe ja ilosammba tõõsõst, siss om hää kittä et täl kõkkõ om tuvvah ja mingastke olõ-ih puudus, tu om majalõ suur au ja uhkus. |
|
| |
|
|
| |
Noh ku praasnikile minnäh siss pead ilosast kah hinnast tegemä, "kitä'ka-ih mõni mehele", nii ütleseh läsäh noorigõ keäh tahtva viil mehele saiah ja ello elläh. Õgah siss tõõsõh-ge' naaseh tulõ-ih keä kui saasõ, õgaüts tulõ nigoh piho illos, rinnah illos suur sõlg, hulga tsäposket kaalah, ja raholiseh, puhas kiroline põll iih, puhtam kitasnik säläh, ku kuningaprovva, nii tulõ vana naane paabapraasnikile. Ilonaisil ommava' sõlõ asõmõl suur tõõkva kuur, tsäposkidi asõmõl ommava pihlapuu mar´ah, pihlapuu mar´ah ommava viil tuu peräst kaalah et laskvat eih tõõsõ naase kadõhuist mano, umah kunstih õgal ütel. Pihlapuu oss vai' mari laskvat eih midäge halva mano. Meil üts naane käve õga päiv ütessä pihlapuu ossa tükku üteh, peläs niisama kadõhuist. Kadõhusõ kaitsjit asjo om palloge a' kes näid arh ütles, õgaüts keä tiid hoit salahuisi, meä joh rahvalõ tiidäh saavad siss tu asi kaotas võimu arh. Näi ku üts naane jõi edimätse topsi õllut tühäst ja perä mis klaase jäi koput uma pää pääl puhtast, keä tiid mis tu tähend? Üts naane jälh inne õlu juumist vali veidokõtsi umma üskä siss jõi klaasi tühäst. |
|
| |
|
|
| |
Määne naane om lastõ vaenõ vaih olõ-ih sukuge latse, siss tuu pandas kergo pääle pistö keset tarrõ ja tõõsõh naaseh kõik laskva põlvilõ maalõ ja pallõsõh Jumalad. Laulõtas nii muudo, ku ommava põlvilõ: |
|
| |
|
|
|
|
14 |
Jummal annan nelli jalga jalotsehe
|
|
|
|
15 |
kats pääd pähütsehe,
|
|
|
|
16 |
ahi avida, keres kergüdä...
|
|
| |
Noh ku om arh pallõld siss nõstõtas kergoga kolm kõrda üles ja naane tulõ maalõ, ja ost tõisilõ naisilõ liitre viina pallõmise iist. Naane muidoge võtt rõivah suurõmbalt säläst, inne kergo pääle minemist. |
|
| |
|
|
| |
Nii pallõldas "ahtrellõ" naisilõ latse. |
|
| |
|
|
| |
Praasniki talost kor´atas inämbä suurõmba' tarõh ja koh õks tii veereh om. Ku' om küläh läsk naane ja tuul suur tarõ siss om õga aastakka sääl inämbä praasnik vaih naistõ kirmask. Tarõ iist jälh jääväh kõik peräh sinnäh, sääl saasõ tsealõ ja hinudälle, nii et läsäl naasel sääsõ hää palk. A' meä noor(i)kidi käest saasõ, tuh om viil eis. Rohkõm puule süüke jääse õks söömäldä' ja tuu saasõ kõik tälle, keä sääl söögist kaes, ku õllut ja viina voolu. |
|
| |
|
|
| |
Noh mindäs siss varra kokko, õgal naasel midäge üsäh, kel pudruliud, kel saiapäts, a' õgal ütel om komps. Noh ku kõik kuuh siss süvväs ja naatas juuma, edimält aias mõistlikko jutto, a' ku pää joh saasõ täüs siss olõ-ih jutul kõrda sõnal "toolko". Laulõtas, tantsitas, a' nuuh laul' olõ-ih muuh ku hindä kitmiseh ja' tõõsõ irmiseh, a' tantsitas niisama suu perrä "Setokõist". Õdagost om kuts(u)t pillimiis, tulõ tuu siss tants(i)tas joh kõike tandsa, meä pillimiis mõist õnnõ mänge, jalah lävväh pilli perrä vai' lää-ih tuu puutu-ih as´ast. "Setokõist" tantsitas õks inämbä (tõistõ tandsa nimme ei tiiäh, ommava eis muudo, olõ-ih oigõh vanah tantsuh ka-eih, ütel üts noorõb naane kink käest mah küsse (V. A.) Setokõist tandsõva' naaseh niimoodi: (umbes) naaseh lääväh neläkeske tsõõri muudo ja nakasõ pääle, tandsu sammuh ommava' veigah lühkeseh, innem võit üldäh puul karguist, puul ringe läbi siss keerotas õgaüts uma kotusõ pääl ümbre kats kõrra, üts vuur ütele poolõ tõõnõ vuur tõõsõlõ poolõ, a' õnnõ kõik üteliiste ja siss lätt jälgeh kargus edese, jalah nõsõsõ ütstõõsõ takah üles, a' nuuh sammuh ommava lühkeseh ja madala', hälü perrä käüse tands niimuudo: tsühka, tsühka, tsühka... So tands om siin naistõ tands, tütrikuh vähä vaih sukuge ei tantsih "Setokõist". Naistõl rõivah ommava säläh kõigil umah rahvarõivah (seto rõiva'), a' ku purjo jäiäs siss tettäs kuningaprovvast, aherüst, aetasõh poisi rõiva' sälgä, ja keä viil mingast õnnõ mõist. Käüdäs külä vahet pitti ja laulõtas, tettäs viil igäväist toorõst nalja hindä vaihõl ja kah õnnõto om tuu miis keä vasta juhtos tulõma, olguh ta võõras vaih uma inemine, õgaüts võetas naisõ nal´a sisse, noh siss tiiäd eiske miä tettäs. Ku keä tulõ hobõsõgah siss peetäs kinni ja mindäs rekke ja mõni kogone roni hobõsõ sälgä, olõ-ih inäb siss hobõsõllo miis peremiis ku "paabah" joh rii pääl ommava, külh om näid saanuh haavada ja külmädä meeste käest, mõni om kogone uma elo andno. Mu vanaesä tiidse kõnõlda järgmäist: Ütskõrd oll niimuudo asi, sõidi läbi Polmodsa külä rannast ja sääl olt tii veereh suur paabol praasnik, näiväh siss minno ja' joosiva' vällä, võtiva mul vanal mehel uhah käest ja eis ku pall´o näid oll ronõva kõik pääle, üts "kurat" kogone oll ronõ hobõsõ sälgä ja võtno loogastke kinni. Suurõ tüügä' ja pallõmisega sai uhan hindä kätte ja noh siss alost viil eloh sõit, paar versta maad küläst vällä siss oll tuu tii kõik naise täüs. Muidoge nakse mah virotama hobõst ja targõma naaseh kaivah kuis maalõ saavah viil hüppädä', a' määne naane oll hobõsõ sälgä lännö, tuu naane näkk viil pääväh. Rohkõm ku kolm versta maad, hobõnõ tull nigoh vähästke võtt ja karatõh, naane õks säläh, noh nakkas siss tõõnõ naenõ ikma ja pallõma', õt lasõh ar' maalõ, ma' pannes pallõmist tähelegeh, a' pelgse et ar' sääne juudas pasandas hobõsõ, jätti siss aigopitti hobõsõ sõitma et, kinni pittäh hobõst, a' ooda'ke-s tuud kunas mah kinni hobõsõ peäku hüppäs säläst, õkva palja eä pääle muudko madsahte õnnõ, siss sääl eä pääl lesät vaest puul tunne julgõhe, siss viil läts minemä, a' mah anni hobõsõlõ takkast ja naari kodone. Tuu naane joh mälehtäs s´ood paabapraasnikko uma elo aig, taha-ih vaest inäb tõõsõl aastakkal minnäh hobõsõlõ sälgä. Vot mändse ommava naaseh ku naah hindä täüs lakva'. Tõõnõ sääne tükk oll jälh ildaaigo, asi oll niimuudo. Üteh rikah vineläseh veiväh Mikitamäe küläst vanna tarrõ ja trehvsevväh õkva tuul pääväl jälgeh perrä minema tarõlõ ku küläh säälsamah oll "paabapraasnik". Vineläseh muidoge tiia-s varrih-ge', et naase näid putu-ih, lääväd suurt tiid pitti suurõ vooriga ja eis astusõ kõik takkah. Iih vooril oll peremehe uma nuur ja illos hobõnõ, a' naaseh tiiäd joh mis naah pur´oh ommava, joosiva kõik tarõst vällä suurõ mänguga' üts pess aholauda nuiaga ja juusk hobõsõ suu viirde, aõ tuu hobõnõ joh ko tulõh oll, meheh keelivä' külh et ei toih hobõst kinni pittäh, a' naaseh viil hullõmbene ja üts naane nakas edimätsel hobõsõl suu veerest kinni võtma, a' nuur hobõsõgõnõ peläs ja ku karas, õkva loogaküüdsega naaselõ rindo ja muidoge naane satto maalõ ja hobõsõlõ jalgo säält suurõ tüüga saivah ar' viil eloh vällä haartah, a' inäb elä-s pall´ond aigo ku' kuule ar', vot sullõ praasnik, mis said uma ulli pää peräst, - praasnikke oll kõigilõ viland. |
|
| |
|
|
| |
Noh vanast nimäh olliva ullih, keä kätte saivah tuud naad murriva' a' noh ommava' naaseh kah joh pall´o' tõistõ. Inäb ei tettäh sändset tükkä väläh õgah tarõh, noh või õks ristiinemine liikuda' ku naistõl om "paabapraasnik". Hää et näil üts kõrd om aastakkah, a' ku olõsõ mito kõrd siss tiiä-ih midä nimäh ar olõse tennöge', sisske noh monõh paigah pidävä' kats vai' kogone kolm päivä praasnikke. Edimätsel pääväl joovah tõõsõl pääväl lääväh pääd parandama, noh parandasõh pääd nikavani' ku jäävah jälgeh purjo, tuu päiv jälgeh läbi, kolmandal pääväl pääjoodigõ lääväh eis siss mõni oll söön(ü)h rapa luidsagah, päiv lätt muidoge jälgeh ar', ne' kolm päivä olge praasnik. Mõnõl naasel elajäh, meä täl viil om rüükvä' kotoh, nälä peräst, pernaane pistö vaadi otsah, a' peremiis kaes õt naane om juumise pääl "tavai" hindäl kah vaja minnäh, tulõ paast siss inäb saa-ih, peräkõrd võtta siss võtta, ja lätke kaema, a' inne maaselitsa" om pall´o' "kaupmiihe" keä hangõrdasõh küläh viinaga. Õgah küläh kats-kolm tallo kel om viina ja liikvat, viina "liitre" mant saava' katskümmend viis marka "asuniki" mant kümme marka, liikva "sotka" mant saavah pea poolõ mano, viga siss müvväh vai ollah, a' inne maaselitsa juujed om. Ne nii lätke mõni talo edese, naane pidä umma praasnikke a' miis tuu kah valmistas pikkäst paastust ette. Paast'h siss ei juvvah tsilka kah, oldas kurvah ja' ei laulõda', üte sõnaga üldäh, kõik ilmalik ilo jättetäs maalõ. |
|
| |
|
|
| |
Paabapraasniki laulu tekst. (Vannol naistõl.) |
|
| |
|
|
|
|
29 |
Kui tulõ paabapraasnik
|
|
|
|
30 |
Ja teeda tennispäiv,
|
|
|
|
31 |
siss lasi õks latsõh ja keeläs meheh,
|
|
|
|
32 |
lätsi' miih vanah minemä
|
|
|
|
33 |
ja elätennüh ehtimä.
|
|
| |
pag. 312
|
|
|
|
35 |
pani miih õks rinda suurõ sõlõ
|
|
|
|
36 |
lasi miih kaala laja lehe,
|
|
|
|
37 |
teemeh miih paaba parkikõsõ,
|
|
|
|
38 |
tii õks oll meil pikk minnäh
|
|
|
|
39 |
koh õks uigas ollõvaati'
|
|
|
|
40 |
lasi õks villu veinivaati',
|
|
|
|
41 |
pani õks miih puuho munaputro
|
|
|
|
42 |
karmanehe kamajauhõ,
|
|
|
|
43 |
Lätsi õks lätsi tükü tiid,
|
|
|
|
44 |
tükü tiid - pala maad
|
|
|
|
45 |
saimõ' õks miih veigah väsünü
|
|
|
|
46 |
raasikõist rammõdo,
|
|
|
|
47 |
istõ õks maalõ kannu pääle
|
|
|
|
48 |
ja puhmu pääle puhkama,
|
|
|
|
49 |
säält miih õks kulse kolmi poodi
|
|
|
|
50 |
ja kal'ligi katsi poodi,
|
|
|
|
51 |
kuuli õks suuh sobina
|
|
|
|
52 |
ja ruuh robina,
|
|
|
|
53 |
miil õks mõtõl mõttusõsta -
|
|
|
|
54 |
söä jauh jänesest.
|
|
| |
pag. 313
|
|
|
|
56 |
koa õks oll noorõmb tuu kullõl,
|
|
|
|
57 |
kuulih õks kõivot kõnõlõvat
|
|
|
|
58 |
illos mõtsa imehtelli,
|
|
|
|
59 |
kohe tii' ehtno elätönüh
|
|
|
|
60 |
ja vanah valmistanuh,
|
|
|
|
61 |
Sääl miih õks mõtsalõ mõistude
|
|
|
|
62 |
Ja kõivolõ vasta kõnõle,
|
|
|
|
63 |
Täämbä õks om paabapraasnik
|
|
|
|
64 |
ja teeda tennüspäiv;
|
|
|
|
65 |
Läät tii õks ette tandsjellõ
|
|
|
|
66 |
ette ilo pidäjelle,
|
|
|
|
67 |
taha miih õks vanah vallatõllõ
|
|
|
|
68 |
elätennü ilotada,
|
|
|
|
69 |
Üts õks armas aokõnõ
|
|
|
|
70 |
pääso pääväkene.
|
|
|
| |
|