| |
Ku mu mehe-essä siih Pööni küläh matõti, sõss ma nii iki, ku tarõst naati vällä viimä, (näil olõ-õs sõss veel vahtsõnõ elomaja ar' palanu). Sinnä saa vaest aastakka viis tagasi: |
|
| |
|
|
|
|
3 |
Omast naatas, tätäkene, no tarõst saatmahe,
|
|
|
|
4 |
Omast naatas, tätäkene, kül' viimä ussaiast
|
|
|
|
5 |
Jumalaga, Jumalaga, no kuku kodokõnõ!
|
|
|
|
6 |
Marijaga, Marijaga, no' oma majakõnõ!
|
|
|
|
7 |
Esi teie, kuku tätäkene, sa kulla kodokõsõ
|
|
|
|
8 |
Esi teie, kuku tätäkene, sa mar´a majakõsõ
|
|
|
|
9 |
Süä õks naas', tätäkene, jo' kutsma kornitsat
|
|
|
|
10 |
Meeli naas´ ku, tätäkene, jo häl´kmä härbenni
|
|
|
|
11 |
Esi veel, tätäkene, sa olli podr´atsik.
|
|
|
|
12 |
Poja' olli', tätäkene, sul kroonu kuningah,
|
|
|
|
13 |
Abimehe, tätäkene, ar' au-alõvah
|
|
| |
pag. 309
|
|
|
|
15 |
Esi panni, tätäkene, sa kivi kest muro
|
|
|
|
16 |
Peoga panni, tätäkene, sa palgi paiga pääle.
|
|
|
|
17 |
Ette teie, tätäkene, jo Riiagi repi,
|
|
|
|
18 |
Taadõ, kuku tätäkene, veel Tartu tänav,
|
|
|
|
19 |
No' õks lääde, tätäkene, sa iä keldrihe
|
|
|
|
20 |
Kallut, kulla tätäkene, ar koolu kambrihe
|
|
|
|
21 |
Pääd saa-i, tätäkene, sul pääväle paist
|
|
|
|
22 |
Hiust saa-i, tätäkene, joht tuulõlõ toet
|
|
|
|
23 |
Võeh ommõ, tätäkene, meil hallõ hauda pand
|
|
|
|
24 |
Kuri ommõ, tätäkene, kül' kalmu kalluta
|
|
|
|
25 |
Mitte või-i, tätäkene, ma midagi tet
|
|
|
|
26 |
Omal meelel, tätäkene, või-i kohegi minn
|
|
|
|
27 |
Tätäkene, mu kuku tätäkene!
|
|
|
| |
|