ERA II 190, 59/68

era219000590000
Setumaa
Duplevski, S.
1938

Metadata

COL: S. Duplevski
ID: ERA II 190, 59/68
INF_NIMI: Vasila Taarka
LLIIK: Improvisatsioonid
LOC: Setumaa, Petseri v., Tailova k.
TMP: 1938

Vasila Taarka laul.
     2  Oll ta Seenka Simaskista
     3  Üle õks valla prisko poiss.
     4  Oli ta hoolõh hummokulla
     5  Vaiva tal inne valgõda.
     6  Õga läpe-s ta ööt maata.
     7  Läpe-s ta pita pikka unda.
     8  Kõõ õks ta kolga kokko ai
     9  Veere õks kokko veeräteli.
     10  Lätsi õks mi alla hansõhõ
     11  Keeri õks mi alla kivestühe
     12  Lätsi õks mi mano massinalõ
     13  Kotalõ kroonu hobõsõlõ.
     14  Hopõn õks olõ-s ivaga hoiet,
     15  Olõ-s ta kaarol kasvatät.
     16  Hopõn oli tossuga toidõt
     17  Oll ta õks hütsiga hoiõt,
pag. 60
     19  Istõ õks mi neile istmilõ
     20  Nuidõ õks paigalõ paotoli.
     21  Sääl õks vilksõ verstatulba'
     22  Raaditulba tuld leivä.
     23  Heit´ õks jala sai hidsa,
     24  Visas õks jala sai verst.
     25  Müüda õks Võro võrdõli
     26  Müüda õks Valga vaidõli
     27  Tartot müüda tantsutõli
     28  Sai õks mi sis Tallinnahe.
     29  Tallinnah õks olli targa poisi'
     30  Kulla õks häste koolitedu
     31  Nuu õks as´äst arro saiva
     32  Titse õks kõrra kõõst kotsõst
     33  Armas tuli vasta auga,
     34  Kulla tuli linna kuts´mahe.
     35  Kulla õks kutsi koolimajja,
     36  Kinnä õks viidi kir´ämajja.
     37  Panti sääl lammas lavva pääle
     38  Tõbras õks tõõsõ otsa pääle.
pag. 61
     40  Ommi õks sääl liudu lahendõdi,
     41  Livva- õks -kuhju kohendõdi.
     42  Oh õks seda suurt summa,
     43  Oh sääl parki parembada.
     44  Peetigi õks meid, loetigi
     45  Arvati õks meid, austõdi
     46  Oh õks naid tarku Tallinnid
     47  Eesti õks miihi ilosid.
     48  Sääl õks oodimi ja viidimi,
     49  Oodi õks laatmist laiva pääle.
     50  Päiv õks läts mar´ä madalahe
     51  Päiv jö joosi jumalihe.
     52  Mano õks tulli meil laivalats
     53  Jö joosi õks mano purjepoiss.
     54  Laaditi õks meid laiva pääle
     55  Soovõ õks suurõ mere pääle.
     56  Sääl õks mi lasi laivaga,
     57  Kaldu õks üle kalajärve.
     58  Miil õks oll haigõ mere pääl,
     59  Süä õks meil lahes laiva pääl.
pag. 62
     61  Tahtse õks mi laulda laiva pääl,
     62  Veerätelä õks mi vee pääl.
     63  Õga-s meil lainõ perra laulas,
     64  Vesi õks perrä veeräteles.
     65  Sõvvi õks mi kulla kavvõndõhe
     66  Tõõsõ õks mere veere pääle.
     67  Lätsi õks hüvvä Helsingehe,
     68  Suurdõ õks mi Soomõ pääliina.
     69  Tull´ õks illos hummokukõnõ,
     70  Päält paistõ pääso päävakene.
     71  Soomõ õks näio suurõ näio,
     72  Piusa õks näio pika näio.
     73  Viiskümmend õks tull´ liina viijid
     74  Kuuskümmend õks liina kutsjid.
     75  Jala õks meil maad maidsa-s,
     76  Jala- õks -kundsa kullast maad.
     77  Vasta õks astõ autodõga,
     78  Suurtõ õks säksu tõlduga.
pag. 63
     80  Sõidi õks mi sinna, sõidi tännä,
     81  Teie nää hurra huulitsahe.
     82  Iih õks olli kullakarvalinõ,
     83  Perah õks pardsiputsajanõ.
     84  Kulla õks söödi umma kodo
     85  Kääni õks kinnä kir´ämajja.
     86  Sääl oll´ koti kumagidsõ,
     87  Padä rõivas prantsuskirja.
     88  Omma õks kulladsõ kotusõ',
     89  Omma õks ilosa elämise'.
     90  Jaani- õks -pääva jalotõdi
     91  Piitre kerikust pidämahe.
     92  Siis õks astõ mano automiis,
     93  Tulli õks mano soomõ säks.
     94  Veie õks sinna, veie tännä
     95  veie õks suurõ saarõ pääle
     96  Keere õks mi suurõ kivi pääle
     97  Märge õks suurõ mäe pääle
     98  Lätsi õks mi sinna latsõkõsõ
     99  Oidu õks sinna oma hulgaga.
pag. 64
     101  Sääl õks mi teie tedre muudu,
     102  Pardsi õks muudu pajatõli.
     103  Sääl õks meid kaeti kavõndõst,
     104  Vahiti õks meid vao takast.
     105  Umma seltsi sääl Seenka kiild.
     106  Tema õks kaitsõ umal kaalul.
     107  Ar õks ti pardsi pall´ö laulku-i,
     108  Linnu õks ti liiga kõnõlku-i.
     109  Ar õks teil viias häälekene
     110  Kutsutas õks teil kurgukõnõ.
     111  Kui õks astõ mi altarehe,
     112  Kaldu õks mi kantslihi.
     113  Ilo õks tarõ ehitedu,
     114  Lusti õks tarõ lubjatõdu.
     115  Oli õks katõt kalavitõl,
     116  Oli õks pantu pabõritõl.
     117  Kui õks sääl hulk kokko tulli,
     118  Ausa õks mehi kokko astõ.
     119  Sina õks liiku liinamehe,
     120  Kaldu õks liina kaubamehe.
pag. 65
     122  Sääl õks oll liina linn'kõsi,
     123  Sääl õks oll turu tuv'kõsi.
     124  Olli õks tulnu toomõharemil,
     125  Liiknu õks oli lillirõivil,
     126  Ilosahe õks vällä ehtnu.
     127  Kallihe õks vällä kapstätu
     128  Kaldu õks meida kaemahe,
     129  Mi õks hulka austama,
     130  Kõik õks sääl puukõsõ punõdi
     131  Võsu veerekese veredi.
     132  Siis õks lilli kimpu köudedi,
     133  Au õks sääl värju ehitedi.
     134  Tull´ õks näide riigi ülemb,
     135  Pää õks sääl Soomõ president.
     136  Naksi õks sääl illo pidamahe,
     137  Umma õks laulu laulõmahe.
     138  Astsõ õks mi maalõ altarist,
     139  Kaldu õks mi maalõ kantslist.
     140  Kutsuti õks õllõkambõrõhõ,
     141  Viidi õks kinnä kelderehe.
pag. 66
     143  Sääl õks oll näil Riia viina,
     144  Pihkvast õks olli sääl piiretüse.
     145  Sääl õks mi jei mar´äviina,
     146  Olt õks mi jei ubinast.
     147  Klaasi õks olli kullatsõ käen,
     148  Peoh õks pikri hõbõhõtsõ.
     149  Klaasi õks kulladsõ kulutõli,
     150  Hõõri õks pikri hõbõhõtsõ
     151  Meid õks sääl häste hoietigi,
     152  Peremehe õks meid peetigi.
     153  Lak´ö õks laudu katõtigi,
     154  Pikki õks sääl pinke pantigi.
     155  Puuda õks sei mi pulgajahu,
     156  Koti õks kulatskijahu.
     157  Ahju oll pandu paperdõga,
     158  Vällä õks võti västerdega.
     159  Mehe õks olli kokast kor´ädu,
     160  Noorõ õks mehe virtinast.
     161  Näü õks mõistsõ süüki säädä,
     162  Mõistsõ õks laudu laaditõla.
pag. 67
     164  Söögi õks olli mi süänd pite,
     165  Joogi öks olli mi miilt pite.
     166  Olgõ ti terve noorõ vele,
     167  Kava ti kalli kullõma.
     168  Arä õks mi võij võismõliiva,
     169  Hõõri õks mi hõpõtaldriku,
     170  Mingu-i õks merde mõskõmahe,
     171  Mingu-i õks ujja huhtemahe.
     172  Mõskma õks minge tuhu majja,
     173  Huhtma minge tuhu huunõhe,
     174  Koh õks imanda eläse,
     175  Preili õks ilo pidavä.
     176  Mõtõlgu-i õks ti meid mõskõh,
     177  Ull´taku-i õks ti meid huhtõh.
     178  Mi õks lää teid kodo kitteh,
     179  Tiid õks pite teid tennäteh.
     180  Hüä õks olli pereh hüä pido.
     181  Hüä rahvas õks siin hüä rahvas,
     182  Oidu õks mi kodo hulgahna,
     183  Panni õks mi kodo porgihna.
pag. 68
     185  Külänaase kõik küsüteli,
     186  Valla- õks -naase' meid voidli.
     187  Kas õks teid sääl häste hoieti,
     188  Hoieti ja vasta võõdõti.
     189  Mi õks tahtsõ vasta laulda,
     190  Kulla õks vasta kostutõla.
     191  Kõkkõ jovva-i korda kõnõlda,
     192  Jovva-i õks mi asja arota.
     193  Kui õks saadõ sis ti näed,
     194  Kui õks kaldud sis ti kaed.
     195  Tõõnõ sääl viir - tõõnõ sääl viis
     196  Tõõnõ õks sääl kolk - tõõnõ kumu.
     197  Kuuta õks muudu kul´ätõli,
     198  Viita õks viisi veerätõli.
Vasila Taarka oma laululoome Setu laulupeole sõidust 1922.
Märkus on lisatud masinakirjakoopiale.