| |
Jaanipäiv.
|
|
| |
1. Jaanipäävä puulpühä tuvvas jaanihainu õga inemisõ jaost üts ja pandas kas saina pillo vai seendsehe kot'sõhe kasuma. Kõkõ suurõb hain om vanõbalõ sis tõõs' kõik kõrrast van'husõ järgi kooni' noorõbani sis kaias kas läävä kasuma. Kua hain lätt häitsemä, tuu eläs tõõsõni jaanipääväni ja om hüä elo aestaga seeh ei kel lää-i häitsemä, tuul om kas halv elo vai koolõs tuu ineminõ ar'. |
|
| |
|
|
| |
2. Jaanipäävä puulpüha kor´ätas kõkõsugumatsi hainu ja pandas paika, nuu' saava' rohohaina. |
|
| |
|
|
| |
3. Jaani nädäli, inne jaanipäivä tuvvasõ ar' viha, sis saava' pareba viha, lüü-i haigust külge ku' sannah vihut. |
|
| |
|
|
| |
4. Jaani nädäli pandas kõõ haina kas või kats-kol' rukagi' sis' nuu' saava' rohohaina' eläjilõ. |
|
| |
|
|
| |
5. Jaanipäävä puulpühä tütrigu läävä kohe võõra niidü pääle ja kakva lilli kõkõsugumatsi. Lilli vaja oll olla (9) ütsäsugumatsi. Noist lillest koie vanigu sis tõi kodo, nigu kia näe-es, sis ku' õdagu magama hiitsi, panni' vanigu päähä, seerkali ja kreebeni pääala sis inäp ütle-es kellegi ütte sõnnagi ja jäi magama. Sis üüse näie umma kosilaist unõht. |
|
| |
|
|
| |
pag. 747 6. Jaanipäävä üüsest köüdetäse lehmile hobõsõ ravva' kaala sis lüü-i määnestki haigust külge ja näia saa-i nõidu. Jaaniüüse käve vanast pall´ö nõidu. |
|
| |
|
|
| |
7. Jaanipäävä hummogu om kusikuklasõ pesä pääl suur valgõ tsõõr, ku' tuu saa kel ar' võtta, sis tuust saa väiga hüä ruuh, tuud õnnõ näu-i pall´ö tuud om väiga veidökõsõ. |
|
| |
|
|
| |
8. Jaanipäävä käuti kõõ Jaanimäele. Jaanimägi om Luhamaal. Jaanimäele lätsi' nuu' kel oll määne haigus sis pallõldi Jaani ja sai tervest. Jaanilõ viidi andit, köüdeti midägi külge, kas vüü' vai nõnarätt, linik, kinda', kapuda. |
|
| |
|
|
| |
pag. 748 9. Jaaniüüse tetti jaanituld. Minti kohe korgõba kotusõ pääle, kost oll kavvõ nätä, sis tetti väiga suur tuli. Jaanituld teie kõkõ rohkõp kar´üsõ', tsura ja tütrigu. |
|
| |
|
|
| |
10. Jaanituld tetti selle, õt sis tohi-is nõia tulla kar´ä mano ja kodo ka nõidma. |
|
| |
|
|
| |
10a. Tetti ka viil selle õt sis' kasus hüä vili ja hüä lina'. |
|
| |
|
|
| |
11. Õgaüts kes jaanitulõlõ tull visas midägi tullõ, kia tõi kuu kuivi pedäjäossõ, kia olgi, kia üsäga hainu j.n.e. |
|
| |
|
|
| |
12. Kia taht, õt kasusi hüä lina' sis' tuu viskas kol' puu pakku tullõ ja ütles õkka pakku visatõh: "Tutra' tullõ, kastõhaina kavvõndõhe, lina mii põllu pääle." Tõõs' jal' laulva ümbre tulõ, õt õgaüts no kokko tulõ siiä, koh jaanituli palas |
|
| |
|
|
|
|
28 |
kia tulõ-õi jaanitulõlõ,
|
|
|
|
29 |
tuul kesvä uhäkatsõ,
|
|
|
|
30 |
kaara kastõhainadsõ.
|
|
| |
13. Jaanipäävä laulõtas ja mäng'täs. Noorigõmängu ja jaanimängu. |
|
| |
|
|
| |
14. Jaanipäävä laul. |
|
| |
|
|
|
|
35 |
Jaanikõnõ saanikõnõ
|
|
|
|
36 |
Kunas Jaani saani saie
|
|
|
|
37 |
Jaan tekk´ saani salumõtsah
|
|
|
|
38 |
Kinä kirju kõomõtsah
|
|
|
|
39 |
Õga päivi leie lastu
|
|
|
|
40 |
Õga kuu pand kõdara,
|
|
|
|
41 |
Nädälilla needi nagla
|
|
|
|
42 |
Õgal aestal lasi mulgu
|
|
|
|
43 |
Saal aestal saie saani
|
|
|
|
44 |
Kutsi esse kaemahe
|
|
|
|
45 |
Ese ütel, õt om hüä
|
|
| |
pag. 750
|
|
|
|
47 |
Kutsi imme kaemahe
|
|
|
|
48 |
Ime ütel, õt om kaunis
|
|
|
|
49 |
Kutsi velja kaemahe
|
|
|
|
50 |
Veli ütel viil om puudus
|
|
|
|
51 |
Mis om saanilla vigada
|
|
|
|
52 |
Sedä saanilla vigada
|
|
|
|
53 |
Ette hüvvä hobõsta
|
|
|
|
54 |
Kulla pääle kuutsärita
|
|
|
|
55 |
Sisse näiot noorõkõista
|
|
|
|
56 |
Kallist imekanakõista
|
|
|
|
57 |
Vehmerita vislapuitsit
|
|
|
|
58 |
Toosit kaala tammõpuusta
|
|
|
|
59 |
Ja luuka pääle lodjapuusta
|
|
|
|
60 |
Jaanikõista poisikõista
|
|
|
|
61 |
Otsõ läbi uma mõtsa
|
|
|
|
62 |
Käve läbi Kääru mõtsa
|
|
|
|
63 |
Sis tull ütsi väiko võsu
|
|
|
|
64 |
Saie ütsi mõtsasalka
|
|
|
|
65 |
Kohe pääle päivä päästa-as
|
|
|
|
66 |
Kohe kuu õi kumõndanu
|
|
| |
pag. 751
|
|
|
|
68 |
Tsirku linda-as ossa pääla
|
|
|
|
69 |
Hussi maka-as maa alla
|
|
|
|
70 |
Säält mu vehmri veerätedi
|
|
|
|
71 |
Linnu luuka lõigatigi
|
|
|
|
72 |
Ja nuu' taosõ raotigi
|
|
|
|
73 |
Kost saa hiiro vehmerilõ
|
|
|
|
74 |
Ese tallih halli täkku
|
|
|
|
75 |
Säält saa hiiro vehmerillõ
|
|
|
|
76 |
Kost saa kulla kuutsärita
|
|
|
|
77 |
Jaani esi kuutsärista
|
|
|
|
78 |
Kalõvanõ poisikõnõ
|
|
|
|
79 |
Kost saa saanih sõidõtavat
|
|
|
|
80 |
Küläh pall´ö näiokõisi
|
|
|
|
81 |
Katsikümmend kabokõista
|
|
|
|
82 |
Noist saa saanil sõidõtavaid
|
|
|
|
83 |
Saa kallis kaasakõnõ
|
|
|
|
84 |
Ilosita ja ilmahüvvi
|
|
|
|
85 |
Veeselita virvekeisi
|
|
|
|
86 |
Jaanikõnõ poisikõnõ
|
|
|
|
87 |
Panni ette ese täku
|
|
| |
pag. 752
|
|
|
|
89 |
Lätsi Jaani sõitõmahe
|
|
|
|
90 |
Kalõvanõ poisikõnõ
|
|
|
|
91 |
Külänäio jäi vahtimahe
|
|
|
|
92 |
Külakabo kaemahe
|
|
|
|
93 |
Kae koh sõidab Jaanikõnõ
|
|
|
|
94 |
Hobu eessa kui taa osja
|
|
|
|
95 |
Täku eessa kui taa tähte
|
|
|
|
96 |
Ruuna iih kui illos roosi
|
|
|
|
97 |
Külänäiot noorõkõisi
|
|
|
|
98 |
Kallit imekanakõisi
|
|
|
|
99 |
Joosi vällä ütte kokko
|
|
|
|
100 |
Kullakõsõ ütte kokko
|
|
|
|
101 |
Naksi Jaani oppamahe
|
|
|
|
102 |
Imekanna kalõvaista
|
|
|
|
103 |
Jaanikõnõ poisikõnõ
|
|
|
|
104 |
Kui sa lääde kossõvalõ
|
|
|
|
105 |
Küläh om ütsi sannakõnõ
|
|
|
|
106 |
Sannah ütsi sängükene
|
|
|
|
107 |
Sääl nelli näiokõista
|
|
|
|
108 |
Üts õks kuda kuldakangast
|
|
| |
pag. 753
|
|
|
|
110 |
Tõõnõ hiit hõpõlanga
|
|
|
|
111 |
Kolmas kuda kardavan'kita
|
|
|
|
112 |
Neläs nutab noorta miista
|
|
|
|
113 |
Tuu mis kuda kuldakangast
|
|
|
|
114 |
Ommõ uhkõ, ommõ laiska
|
|
|
|
115 |
Tuu mis hiit õks hõpõlanga
|
|
|
|
116 |
Ommõ näküs ja nurädu
|
|
|
|
117 |
Tuu mis kuda kardavan'kõt
|
|
|
|
118 |
Ommõ kuri ja kullõmalda
|
|
|
|
119 |
Tuu kes nutab noorta meesta
|
|
|
|
120 |
Tuu om selge siidinäio
|
|
|
|
121 |
Ommõ kuldakanakõnõ
|
|
|
|
122 |
Ommõ sölkadsõ süämega
|
|
|
|
123 |
Vislapuu mar´ä viiega
|
|
|
|
124 |
Tuust saa kallis kaasakõnõ
|
|
|
|
125 |
Hõbõhõnõ imekana
|
|
|
|
126 |
Jaanikõnõ poisikõnõ
|
|
|
|
127 |
Kalõvanõ kosilanõ
|
|
|
|
128 |
Tuust saa sullõ kinä naane
|
|
|
|
129 |
Imele käpe käskujalga
|
|
|
|
130 |
Hõbõhõnõ pojanaane
|
|
| |
pag. 754 15. Jaanitulõlõ viiäs rattarumm vana ja sinnä sisse pandas paklit üts tropp. Tuu rattarumm nõstõtas üles sis pandas palama, tuu palas kavva ja ilosahe. Jaaniüüse kaetas kõigi pooli koh' tetäs jaanituld sis loetas ar' mitu tuld om näta' ja ku' kel' om meeleh mitu tuld minevä aestaga oll sis kaetas kua aestaga oll inäbä tulli. Kua aestaga om inäbä tulli näta, tuud aestakka loetas parebast. |
|
| |
|
|
| |
16. Ku' jaaniüüse kia näge unõht, õt koh om raha sis' ku lätt võtma ja saa kätte korraga, õnnõ tohi-i kiaki minnä võtma, üldäs sis vanakur´ä ajava kõik hargi vasta ja nakkat pelgämä ni saaki-i rahha. |
|
| |
|
|
|
| |
|