| |
Märdipääväst.
|
|
| |
Märdisandist käüti vanast märdipäävä puulpühä üüse vai õdagu. Aeti karvupooli kasuga sälgä, naase' ai kaadsa' jalga, tei näo mustest nigu tunnõsi-i ar'. Sis' taheta-as tuud kui kia ar' tund. Kõnõldi ka tõõsõsugudsõ äälega. Märdisandist lätsi julgõba inemisõ, oli ka latsi üteh võõdõt. Üts oll´ märdi imä ja tõõnõ oll´ esä, perä olli' kõik latsõ. Esä imäga olli kõkõ suurõba säedü ja tugõvaba. Märdi imäl ja esäl oll´ kott puusa pääl, kohe korssi kõikõ mis anti: rüki, võidu, lihha, villu, hernit ja rahha ka viil muni and. Märdisandi läävä lauluga ja kargusõga om lõõtspill ka üteh. Ku läävä kavvõbahe tõistõ külla sis' pandva' hobõsõ ette kohe kraami panda ja esi ka istusõ pääl, sis väsü-üi nii ar' om hüä karada, koh tarõh ja laulta. Märdisanditele andas mia küsüse õnnõ, ku anna-i sis vannusõ ja sõimasõ. Inemise ususõ ka viil õt vaja selle anda õt sis tuu vil´äõnnõ ja kar´äõnnõ ku' annat. Mardisandist olla naat selleperäst käüma õt vanast oll´ üts päämulk olnu' nimega Märdinov. Tuul aol olle olnu kuningal pido ja oll´ kutsut tuu Märdinov ka pidolõ sis kuningas käsk tuul päämulgul viinapikrit tälle kätte anda. Tuu päämulk tiine kuningat häste mis kuningalõ väiga miildü ja kuningas lask tuvva' sulasil päämulgu aust pall´ö viina, üts mitu tuhat pudelit ja ai kõõ' tutva ja sugulas juuma ja ütel: täämbä joogõ Märdinovi aust selle õt timä minno eelä häste tiine. Tä oll´ inne käsknü ütel kindralil pikrit kätte anda a' tuu kinneraal õs anna vai and väiga halvastõ, timä tuud õs salli sis käsk anda tuul vagal päämulgul. Kuningas ütel õt unõhagu-i kunagi täämbäist päivä ja mii naas rahvas tuust aost tuul pääväl juuma ja kul´ätama ja naati kutsuma tuud päivä Märdipääväst. Selle kor´ätäs kõikõ kokko, õt üts taha-i kuluta hinnäst ni' pall´ö ja ku' kõik käävä sis saa kõigilõ ja kia käu-ui santmah toova jal' õnnõ majja. Selle õt tuu päämulk oll´ pühä miis, sis tuu pidi avitama. Märdi esäl om võõdõt ka kell üteh, tuud til'stäs akna all ja pallõsõ sisse laska: |
|
| |
|
|
|
|
4 |
Tere tere perekene, märti, märti
|
|
|
|
5 |
Tere perenaasekõnõ " "
|
|
|
|
6 |
Laskõ märdi sisse tulla
|
|
|
|
7 |
Märdi omma kavvõst tulnu
|
|
|
|
8 |
Üle suu sumba samba
|
|
|
|
9 |
Üle vii vimba vamba
|
|
|
|
10 |
Märdi küüdse külmähäse
|
|
|
|
11 |
Märdi varba valutasõ
|
|
|
|
12 |
Sõrmõ otsa sõitõlõsõ
|
|
|
|
13 |
Kullõ peeni peremeessi
|
|
|
|
14 |
Pääle peenü pernaane
|
|
|
|
15 |
Teel´e-ks ütle-es õigõhe
|
|
|
|
16 |
Olõ-õi tulnu üle suu
|
|
|
|
17 |
Üle vii vimba vamba
|
|
|
|
18 |
Pag. 524 Märdi omma tulnu taivasta
|
|
|
|
19 |
Tinast tettü teedä piteh
|
|
|
|
20 |
Hõbõhõsta orta piteh
|
|
|
|
21 |
Müüdä kuldahuulitsita
|
|
|
|
22 |
Müüdä vaskivanijita
|
|
|
|
23 |
Kullõ-ks sa peeni perenäio
|
|
|
|
24 |
Kullõ kallis kabokõnõ
|
|
|
|
25 |
Puhu tuli sa tarõlõ
|
|
|
|
26 |
Lõõtsu tuli lae alla
|
|
|
|
27 |
Ku olõ-õi perreh pirrukõista
|
|
|
|
28 |
Sis võta laest laastukõista
|
|
|
|
29 |
Ku olõ-õi laeh laastukõista
|
|
|
|
30 |
Sis võta raagas rästästä
|
|
|
|
31 |
Kui olõ-õi raagast rästässä
|
|
|
|
32 |
Sis võta varrõst pinnukõnõ
|
|
|
|
33 |
Sis puhu tuli sa tarõlõ
|
|
|
|
34 |
Lõõtsu tuli lae alla
|
|
|
|
35 |
Oo-ks peenü peremeessi
|
|
|
|
36 |
Pääle-ks peenü pernaane
|
|
|
|
37 |
Võta võtmõ vaja otsast
|
|
| |
pag. 525
|
|
|
|
39 |
Kipsi kapsi kambõrõhe
|
|
|
|
40 |
Astu alla kelderihe
|
|
|
|
41 |
Otsi säälta Märdil osa
|
|
|
|
42 |
Kae Märdil kalakõista
|
|
|
|
43 |
Vana vell´ö vorstikõista
|
|
|
|
44 |
Märdisandi maitsõmahe
|
|
|
|
45 |
Oh sa peenü peremeessi
|
|
|
|
46 |
Pääle peenü pernaane
|
|
|
|
47 |
Tsia tuu liha siilakuta
|
|
|
|
48 |
Põrsa pääda poolikuta
|
|
| |
Sis ku' lastas uss vallalõ sis tulõva märdi tarrõ, üts astus kõkõ iih ja külb hernit põrmaduhe, tuu tähendäs õnnõ. Tuu kes külb sis tuu laul: |
|
| |
|
|
|
|
51 |
Märt viskas sisse vil´äõnnõ
|
|
|
|
52 |
Sisse kand õks kaaraõnnõ
|
|
|
|
53 |
Vahtsõ kesvä keeru kesvä'
|
|
|
|
54 |
Sisse tuu õks tsiaõnnõ
|
|
|
|
55 |
Lauta tuu lammastõ õnnõ
|
|
| |
pag. 526
|
|
|
|
57 |
Kirivä kink kar´ä õnnõ
|
|
| |
No' nakkas pillimiiss mängmä, tõõs' laulva läbisegi ja tandsva kua kui mõist, trampva ni' kõvastõ et tarõ mürrä käeh. |
|
| |
|
|
|
|
60 |
Märdikõsõ mar´äkõsõ
|
|
|
|
61 |
Laulkõ siih mii talo tarõh
|
|
|
|
62 |
Karakõ alla katusidõ
|
|
|
|
63 |
Ammu-ks mii lauli akna alla
|
|
|
|
64 |
Pardsi sääla paja alla
|
|
|
|
65 |
Aitümma olkõ terveh
|
|
|
|
66 |
Õt õks meidä tarrõ lasi
|
|
|
|
67 |
Tarrõ tandsu lüümähe
|
|
|
|
68 |
Kallis siiä kargamaie
|
|
|
|
69 |
Tarõh om hüä tandsu lüvvä
|
|
|
|
70 |
Kaunis siih ka karada
|
|
|
|
71 |
Ammu-ks oodi setä aigu
|
|
|
|
72 |
Setä tunni tulõvata
|
|
|
|
73 |
Säie kõõ sääntsit särgikeisi
|
|
|
|
74 |
Umbli ummi keetuisi
|
|
| |
pag. 527 Ku' märdisandõlõ om ar' ant king'tüse sis läävä vällä suurõ mürinäga ja lauluga: |
|
| |
|
|
|
|
77 |
Aitümma olkõ terveh
|
|
|
|
78 |
Kallis kavva elämähe
|
|
|
|
79 |
Meele-ks anni mitu ossa
|
|
|
|
80 |
Kallutõli katsi kolmi
|
|
|
|
81 |
Ütsi saagu lauta lambita
|
|
|
|
82 |
Katsi saagu koräsita
|
|
|
|
83 |
Kolmi lauta kullõsita
|
|
|
|
84 |
Üleni nä saagu musta
|
|
|
|
85 |
Tsia õks siuhkõ sigänegu
|
|
|
|
86 |
Ilmä hüä imise
|
|
|
|
87 |
Rüä teil saagu roosilitsõ
|
|
|
|
88 |
Nisu nel´äkandilitsõ
|
|
|
|
89 |
Herne üsnä ümärgusõ
|
|
|
|
90 |
Kesvä saagu keerulitsõ
|
|
|
|
91 |
Kaara katõharolitsõ
|
|
|
|
92 |
Lina lillinäolitsõ
|
|
|
|
93 |
Ua saagu ulli suurõ!
|
|
| |
pag. 528 Seeni laulva' kooni' saava' tõõsõ talo poolõ sis jal' laulva kas noid sammu sõnnu, muni sõna hots saa ka tõistmuudu. Määne talo nii laulõtas, ku' om rikas sis laulõtas õt sul om pall´ö kost anda, ku' vaenõ sis laulõtas õt anna hots leeväpalakõnõgõ. Ku' rikas and veitkese sis sõimasõ. Korjasõ kõik talo' ar' sis veevä kohegi üte talo poolõ ja sis pidävä üte pido, kohe lasõ-õi muid ku' muu' esi kia käve' korjamah. Sääl joova' ja söövä, tandsva ja laulva' kõik üteh ja tegevä kõiksugu nalja. Ku' om pall´ö kor´ät ja jääs üle sis jagava esihindä vaihhõl ar ja möövä' kelle ar'. Sis toova kostõ ja söövä, tsura' andva ummi tütrigalõ ja tüdrigu' lubahasõ suud anda. |
|
| |
|
|
|
| |
|