| |
Muinasjutt
|
|
| |
Üte kuningatütrel kuule miis ar, ja kuningas tahtsõ vahtsõist miist võtta tütrele, kes om häste tark ja võimsa riike val´ltsõma. Siss kuningas kasvat kirbu ja täi nii suurõst, et sai tütrele tsuvva tettä'. |
|
| |
|
|
| |
Ütel pääval kuult kuningas tervele ilmalõ et, kes tiid mis nahast mul tütrel tsuvva jala' ommava siss tuu saasõ mu tütre hinndäle naasest ja poolõ riike ka' pääle mu surma. Kõigist ilmast tull nuure miihe kokko keäke es tiiä' mis eläjä nahast ommava. Aga siss tull siug, siug ütel ar et üteh jala' ommava kirbu nahast tõõsõ' jala' ommava täi nahast. Õga midäge, hallõ oll kül' kuningal tütärd annda siulõ, lubat om peät andma, midäge es saa kuningas tettä' , eis oll lubano kes ütles ar mis nahast ommava tuu saasõ naasest tütre ja suurõ kaasavara. Hää kül' saja' peetevä ja siug oll õks kuningatütre tõõnõ miis. |
|
| |
|
|
| |
Tuu kuningatütär oli läsk ja timäl oli ka kolm tütärd mehest maalõ jäänü'. Ütskõrd kuningatütre tütre (siu naase latsõ') tahtsõva uno poolõ kostma minnä' üle jõõ. Imä siss oppas kuis unolõ' üldä' kui uno küüs määnes teil esä om, siss tii' ütelge et, säänego muuke ristirahvas ommava. Tuud tohij' üldä' määnes ta om. Siss kuningatütär küsse mehe käest, kuis na' üle saava' kui tagase tulõva, siss siug ütel, (miis) kui viirde tulõd siss minge tuu ja tuu kotusõ pääle ja ütelge niimuudo: |
|
| |
|
|
|
|
8 |
Siilo, miilo,
|
|
|
|
9 |
tuu purdõ
|
|
|
|
10 |
lasõ' laiva',
|
|
|
|
11 |
siilo, miilo.
|
|
| |
Siss ma tulõ ja võta teid üle. Aga kui tulõva veritse lainõ siss olõ ma' hukka saanu' ja siss kaegõ eis kuis üle saad. Hää kül', lätsivä uno poolõ, uno küüs siss lastõ käest, määnes teil esä ka om, Vanõmb tütär ütel, "Säänegu muu ristirahvaske om." Küsse keskmätse käest, "määnes teil esä om", Keskmäne ütel nii sama, "säänegu tõõsõke ristirahva ommava". Küsse siss noorõmba käest "määnes teil esä ka om", nooromb es ütlege nii kui imä oppas, ütel niimuudo, "esä om kui siug kui siug, süvväs siss käuse livva viire pitti, kui heidetäs süüke, siss käüse paa viire pitti". "A kuis tii' üle saad", küsse kavval uno. Noorõmb ütel "esä käsk nii muudo üldä' tuu' kotusõ pääl õnnõ siss esä tulõ ja võtt üle." Unolõ sai tiidä' ja läts rehke tuu kotusõ pääl siu ar. Uno niimuudo ütel õnnõ kui noorõmb tütär oppas ja siug tull ja sai surma. |
|
| |
|
|
| |
Latsõ' läävä' kodo minemä, jõõ veereh hõikva - hõikva, ei tulõ kedäge, tulõva õnnõ veridse lainõ, latsõ kaesõ, et ar om esä hukka saanu'. |
|
| |
|
|
| |
Lätsivä kodo, imä küsse latsõ käest, kes ol tuu lats kes ütel ar unolõ et esä om säänegu siug. Vanõmb ütel et, ma es ütle, keskmäne ka' ütel et, ma es ütle, ma ütle niimuudo kui' sa' oppsõt. Noorõmb pidi üles tunnistama et ma' ütle, uno küsse ja mul olõke-s meele' salada. Õga' midäge tettä' lats ütel. Imä siss ikse hindä kõivost, vanõmba tütre haljast koorõst hinnäst likki, keskmätse siss ikse valgõst tohost ja noorõmba tütre siss ikse kõivolehest, trahvist et ar ütel, liuglõma, lauglõma, tuulõ kätte, vihma kätte, sügüse maalõ minemä keväjä üles tulõma. |
|
| |
|
|
| |
ots. |
|
| |
|
|
| |
Selleperäst vanarahvas uskvage et patt om kõivo mahla juvva', tuuperäst et, kõivo mahl olõvat inemise veri. |
|
| |
|
|
|
| |
|