| |
Pulmad
|
|
| |
Pruut läks sügisel augustikuul villu kerjama, siis pöeti lambaid, oli villu. Siis oli keegi vanem naine sugulane vöi tuttav esikäibjaks, selle selgas oli kerjukott, tehti paremast riidest. Pruudil oli käevardes viinapudel, kosjapudelit tarvitati seks, loomade kujudega kaunistatud. Mitmes külas käidi. Vööras ka. Pruut pidi teel kuduma peigmehele valget sukka, ilma kudumata polnd käia kombeline. Pruudil olid vardud ja löngakott käsivardes. Inimesed matasid pruutide eest ära. Möni jooksnud riidekappi. Pruute käis palju: kes vöörast külast tulid, nende eest joosti ära, oma küla pruutide eest ei joostud. |
|
| |
|
|
| |
Pruudi kääs oli ninatubakas ("pruuditubakas"), esiti vöeti ninatubakat, siis viinapudelist viina ka. Ninatubakatoosid olid kirjud, see pandi tubakat täis, kui mindi. |
|
| |
|
|
| |
Teissane, neljasse ja laupää käidi kerjamas. Kolm päeva vöis käia kerjamas, üle selle es tohi olla. Käidi ka ainult päev vöi kaks päeva. |
|
| |
|
|
| |
Isased andsid pruutidele raha. Emased andsid villu, takkusid, sukke, kindid j.m. Kerjamise aegu löngakera ja nöela es tohi kinkida, see pidi paha tähendama. |
|
| |
|
|
| |
Pruudiviin toodi körtsist, siirupimett pandi sisse. See oli ikka meega viin, millega pruudid käisid kerjamas. Pärastpoole körveti suhkrut ja köömneid viinale seltsi. |
|
| |
|
|
| |
Pühapää öhta mindi pruudi pulma. Peiupulmalised ei läind veel, need peiu kodus ehitasid oma riidid selle vastu, et minna; lipud olid minekuks ja suured kirjud kannud. Ja pruudikodus olid pruudipulmalised koos ja valmistasid peiu tulemise vastu. |
|
| |
|
|
| |
Esmasse omiku läks saja pruuti ära tooma, keik peiupulmalised kes pulma olid kutsutud. |
|
| |
|
|
| |
Katsemehed läksid ennem, need olid vanad mehed. Need pidid katsuma, et said salaja pruudimajasse ilma, et neid keegi oleks märganud. Kui said laua taga ja öllekann käe, oli vöidumiis, laulis: |
|
| |
|
|
|
|
18 |
"Keik vöit meite käe,
|
|
|
|
19 |
tühipaljas teite käe!"
|
|
| |
Ukselappes olid ikka mehed ja naised vahi pääl. Peiu katsemiis naljalt sisse es saa, viidi ikka sialauta kinni, kui ära nähti ja siis lasti lahti, kui teised pulmalised siin olid. Korra olnd pulmades üks rootslane ka katsemeheks ühes teisega ja pandud sealauta kinni. See oli vihastand ära. Viimati kui talle ära seletatud see nali, lasknud ta oma naise ka sealauta veidi kinni viia. |
|
| |
|
|
| |
Pruudi katsemiis sai kergelt sisse, pruut seletas peiuskodu söites katsemehele ära, et tema jätab rehala ukse lahti ja katsemiis tuli säält sisse. |
|
| |
|
|
| |
Kui peiupulmalised tulid, siis üks ketras ülal katuse äärel, üks tegi kündmist, öue pääl. Üks oli puu otsas ja ajas pasunat. Värav oli kinni pandud ja "koer" aukus läbi rattarummu. Pulmakoer, üks kasuk oli karupidi püksteks jalas ja teine oli karupidi selgas. Obuse look oli teist otsa pidi pius ja teine ots oli sabaks, see oli ölgedega ümber vörutud. See siis näris ja aukus pulmaliste pääle. Mönel oli viht sabaks pandud. Koeraks ei tahtnud keegi akata, vallatumad pulmapoisid akkasid. Peiupulmalised seisid niikaua värava taga ja laulsid ja teised said teisel pool väravat oma vigurit näita. Peiupoiss ja peigmees jäid veel kodusse, kui sajarahvas ära tuli. Ennem ei tehtud väravat lahti, kui peiud tulid s.o. peigmees oma poisiga. Peiupoisiks oli oma sugulane, poissmees. Pruudipulmalised laulsid teinepool väravat: |
|
| |
|
|
|
|
26 |
Vöiu, vöiu vööras rahvas,
|
|
|
|
27 |
mis te meile otsite,
|
|
|
|
28 |
kavalasti katsute.
|
|
|
|
29 |
Meie neiud noored alles.
|
|
|
|
30 |
Tulge meile teise aasta,
|
|
|
|
31 |
siis ti saate saanitäie,
|
|
|
|
32 |
saanitäie sängitäie,
|
|
|
|
33 |
suure pitka pingitäie,
|
|
|
|
34 |
suure laia laevatäie.
|
|
| |
Peiupulmalised laulsid "Omikul kui vötsin senna, pulma maja poole menna." Sajavaene, kes töi peiu pulmalised, andis kirja pruudiisa käde, kus seletati, et otsiti kadunud mullikat ja paluti luba siia öömajale jääda. Sajavaene pidi miis olema ja peiu sugulane. Peiupulmalistel olid igal oma kannud kääs. Tiil inimesi juudeti, inimesi olid tiiääred täis, keik tulid pulmaölut tahtma. |
|
| |
|
|
| |
Toa uksel peeti peiupulmalisi veel kinni, siis lasti sisse. Läksid laua taha. Laud oli keiksugu rama täis, süümaasja sääl polnd. Senna olid pandud pihlamarjad puutaldrekute pääle. Kaapsarunkidest olid tehtud koerad ja inimesed ja pandud puutikkudest jalad alla. Ärjad olid leigetest paaris laual ja muud rama. |
|
| |
|
|
| |
Mereärg (kala) toodi sügisel merest ja pandi pulmadeks paigale. Selle pandi pulkadest jalad alla, kaapsarungist vöi leigetest (kaalikast) tehti alus alla, senna pandi piiritus sisse ja pandi pölema tirr-tirr-tirr rr! tirises laua peel. Terve laud pidi keiksugu rama täis olema, seda sai terve öö ennem tehtud. Peiupulmalised ajasid need laual keik ümber ja läksid oone (aita). Pruudid olid oones peitus. Oma pulmalised ei tahtnud neid sisse lasta. Peiupulmalised laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
41 |
Laske mind siit languoone,
|
|
|
|
42 |
kui tii'p lase languoone,
|
|
|
|
43 |
siis ma karga katusele
|
|
|
|
44 |
Akan arjalt arutama,
|
|
|
|
45 |
malku maha rookima,
|
|
| |
pag. 564
|
|
|
|
47 |
arutan niid arjakorad,
|
|
|
|
48 |
öled ma pillun pilla-palla,
|
|
|
|
49 |
murispuud ma murran katti,
|
|
|
|
50 |
latid laun lasuse,
|
|
|
|
51 |
lagipuud ma peelt lasen sisse
|
|
|
|
52 |
Minu aga isa ingesseppa,
|
|
|
|
53 |
kes tiib uied uksekesed,
|
|
|
|
54 |
uied ukselukukesed.
|
|
|
|
55 |
Undiluisest lukid ede,
|
|
|
|
56 |
rebasekäpast vöti ede.
|
|
| |
Teised öhutasid neid taga: "Laulage nüid valjust, tihti, küll siis ema tiib ukse lahti!" Siis tuli pruudi ema, kui ema oli surnd, siis vöörasema, keeras ukse lahti ja siis läksid pulmalised sisse. Mindi pruuti teretama. Pruudipoiss ja pruudikörvane (pruuttüdruk) olid pruudi körval pruudilaua taga. Senna lauda peigu ei viidud. Senna ei istunud kedagit peiupulmalistest. Kui aita sisse läksid, siis pidid peiupulmalised pruudilaua peelt toidu ära süüma. Kes säält süüma vöttis, see andis raha. Oma pulmarahvas ei süünd säält. |
|
| |
|
|
| |
Enne laulsid, kui sisse läksid: |
|
| |
|
|
|
|
61 |
Tooge ruuti rutust näha,
|
|
|
|
62 |
peigu keige pere näha,
|
|
|
|
63 |
ehk on ruuti ruugitud
|
|
|
|
64 |
ja peiupölves petetud.
|
|
| |
Pruudipulmalised laulsid vastu: |
|
| |
|
|
|
|
67 |
Meite (p)ruut on (p)ruukimata,
|
|
|
|
68 |
peiupölves pettemata;
|
|
|
|
69 |
ehk teite ruut on ruugitud,
|
|
|
|
70 |
peiupölves petetud!
|
|
| |
Siis pruudipoiss ütles: "Austage pruuti!" Pulmarahvas söi ja pani lauale raha. Niikaua olid pulmarahvas oones, kui vanad naised olid supiga jöudnud, siis tulid tuba ja istusid laua taha. Esikäibja käis iis, siis pruut, körvane ja siis pruudipoiss. Pruudipoiss tegi pruudile suure kirikannu, see oli pruudil kääs. Kessel sellest kästi juua, see pidi "pruuti austama" ja raha andma. |
|
| |
|
|
| |
Siis pruut, körvane j.t. istusid esilaua taha, see oli akna pool. Peig oma poisiga istus tagalauda, see oli tagaseinas. |
|
| |
|
|
| |
Kummagil pidi üks tüdruk "pulmanaga" olema. Kes palju laulusid möistis ja julge tüdruk oli, see valiti nagaks. Nagal pidi valge särk selgas ja valge rätik pääs olema. Pühapää öhta, kui pulmalised koos olid, siis valiti naga. Naga pidi pulmalipu tegema. Ömmeldi kogu neli rätikut, kaks valget nurkapidi kogu ja kaks punast ja lipp oligi valmis. Pühapää öösel tehti enne päris pulma lipp valmis. Poisid otsisid pitka ridva ja viisid üles katusele. |
|
| |
|
|
| |
Üks naine oli pulma peekäli, kes laulu üles ajas, söömalugul ütles sönad ees. Sel oli saiakakk, selle andis pereema seltsi, pani laua pääle oma ede ("peekäli kakk"), selle pidi viima teise perese ja panema laua peele. |
|
| |
|
|
| |
Lauataga, akna juures istusid esikäibja, pruut, körvane, pruudipoiss ja sedajärge teised pulmalised. Teisel pool külges sääl kuhal istusid teineteise körvas naga ja peekäli ja pidid laulma. Saand söimatud üksteist vastamisi, kumbki naga ei tahtnud alla jääda, kes vöidu sai, see kutsuti jälle teise pulma laulma. Need olid vöiduajamise laulud, tüdrukud ka aitasid. |
|
| |
|
|
|
|
81 |
"Mis sa augud, all rants,
|
|
|
|
82 |
mis sa pureled, punane lits,
|
|
|
|
83 |
eile ma nägin sind ramba kallal,
|
|
|
|
84 |
ambad sul alles verised,
|
|
|
|
85 |
löuad lihalahjused!"
|
|
| |
Teine vasta: |
|
| |
|
|
|
|
88 |
Mis sa sitik sirised
|
|
|
|
89 |
ja porikärbes porised
|
|
|
|
90 |
sa oled sitiku sulane
|
|
|
|
91 |
ja porikärbse poisike!
|
|
| |
Vöi jälle: |
|
| |
|
|
|
|
94 |
Inä teite neidusid,
|
|
|
|
95 |
käivad kerkus kehitamas,
|
|
|
|
96 |
körtsipingis ehitamas,
|
|
| |
pag. 569
|
|
|
|
98 |
tulevad koju kui kurjad vaimud!
|
|
|
|
99 |
Koju kolde nad kusevad,
|
|
|
|
100 |
soolakotti soristavad.
|
|
| |
Vastu lauldi: |
|
| |
|
|
|
|
103 |
Mis sa vana vabised,
|
|
|
|
104 |
kolmejalgne kobised!
|
|
|
|
105 |
Mine koju nöölu kotti
|
|
|
|
106 |
/:paika vanad palagad:/
|
|
|
|
107 |
Mis sa ääletu ägised
|
|
|
|
108 |
ja sa rinnutu rögised,
|
|
|
|
109 |
sul pole äälta ägiseda,
|
|
|
|
110 |
ega rinda rögiseda,
|
|
|
|
111 |
/:ega kurku karjuda:/
|
|
|
|
112 |
Pane äge ääleseks,
|
|
|
|
113 |
vaga regi rindadeks,
|
|
|
|
114 |
siis sul äälta on ägiseda
|
|
|
|
115 |
ja ka rinda rögiseda
|
|
|
|
116 |
/:ja ka kurku karjuda:/
|
|
| |
Saand söönuks, siis tuli keegi lauda pühkima, siis kui pühkis lauda käis vahelt läbi ja laulis: |
|
| |
|
|
|
|
119 |
Aitüma, aitüma andke raha,
|
|
|
|
120 |
ega ma'p taha muidu raha,
|
|
|
|
121 |
ma taha oma vaevaraha,
|
|
|
|
122 |
ma taha uie supi tiha,
|
|
|
|
123 |
sisse panna sialiha,
|
|
|
|
124 |
silmakirjaks sibulaid!
|
|
| |
Oma pulmalised laulsid lagel. Need ei tulnud enne süüma, kui vöörad olid süünd, siis tulid nemad. Laulsid lagelt: |
|
| |
|
|
|
|
127 |
Süüge vöörad, juuge vöörad,
|
|
|
|
128 |
ärge juppi juure aige.
|
|
|
|
129 |
Ma olen kaval katsuma
|
|
|
|
130 |
ja oolas läbi otsima,
|
|
|
|
131 |
otsin läbi ummigupöued
|
|
|
|
132 |
ja katsun läbi kassugapöued.
|
|
| |
Teised laua taga laulsid vastu: |
|
| |
|
|
|
|
135 |
Mi paneme tassud nönda täis,
|
|
|
|
136 |
et reisi mööda jooseb köis,
|
|
| |
pag. 571
|
|
|
|
138 |
mis on vedel, sii lääb maha,
|
|
|
|
139 |
mis on paks, jääb tassu taha.
|
|
|
|
140 |
Inä teite limpisid,
|
|
|
|
141 |
limpidel on augud sees
|
|
|
|
142 |
ja aukudel on pulgad ees
|
|
|
|
143 |
ja pulkadel on nupid otsas!
|
|
| |
Saand süünd, tulid laua tagant ära. Siis tuudi pruut tantsima. Torupill kukkus angama ja löötspill laulis. Siis tehti rong. Mölemad pulmalised olid rongis. Esikäibja oli keige esiotsas, siis pruut, siis körvane ja siis tulid teised pulmalised. Pruudipoiss oli rongi keskpaikas, oma müts oli kääs, karjus: "Austage ruuti!" Tantsiti ruudile raha. Kui pruudipulmaline pani, siis oli pruudi vöit ja kui peiupulmalised panid, siis oli peiu vöit. Rahad olid tehtud kopikalisteks ja pandi. Tund vöi paar läks sedati ära. |
|
| |
|
|
| |
Laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
148 |
Austage pruuti, andke raha,
|
|
|
|
149 |
peiupoolsed, pange raha,
|
|
|
|
150 |
andid saate ammugi!
|
|
| |
Pruudipoiss pidi ühtepuhku panema. Kui omal es ole nii palju, vöt- tis teise käega mütsist, jälle viskas pruudi vöitu. Sedasi iristas peiu pulmaliste kääst raha, kes ei tahtnud pruudile vöitu jätta. |
|
| |
|
|
| |
Peig oli pruudipulmas pruudist lahus. Oma kodus, teisel päeval, oli ta pruudiga seltsis. |
|
| |
|
|
| |
Noored inimesed tantsisid keige aja ja panid raha. Vanemad inimesed tulid ka lagelt ja panid raha. See raha sai pruudile. Pruudipoiss viis oonese, sääl loeti raha üle. |
|
| |
|
|
| |
Päeva tantsiti ja ralliti, öhta viidi pruut ära. Pruut läks oonesse ehtima enne seda. Siis kui pruut ehtis, peiupulmalised laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
159 |
Ehi neidu, eks sa'p jöua,
|
|
|
|
160 |
saada neidu, et saaks minema.
|
|
|
|
161 |
Meil on nelja metsa käia,
|
|
| |
pag. 574
|
|
|
|
163 |
esite on tammemets,
|
|
|
|
164 |
see on meite meeste mets.
|
|
|
|
165 |
Teiseks on kuusemets,
|
|
|
|
166 |
see on meite poiste mets;
|
|
|
|
167 |
kolmandaks on männamets,
|
|
|
|
168 |
see on meite naiste mets;
|
|
|
|
169 |
neljandaks on kasemets,
|
|
|
|
170 |
see on meite neiu mets.
|
|
|
|
171 |
Ehi neidu, eks sa'p jöua,
|
|
|
|
172 |
saada neidu, et saaks minema,
|
|
|
|
173 |
meil on nelja pöldu käia:
|
|
|
|
174 |
esiteks on rukkipöld,
|
|
|
|
175 |
see on meite miiste pöld;
|
|
|
|
176 |
teiseks on ödrepöld,
|
|
|
|
177 |
see on meite naiste pöld;
|
|
|
|
178 |
kolmandaks on kaerapöld,
|
|
|
|
179 |
see on meite poiste pöld;
|
|
|
|
180 |
neljandaks on nisupöld,
|
|
|
|
181 |
see on meite neiu pöld!
|
|
| |
Vanad naised panid oones pruu- dile tanu päha ja pölle ette. "Pöll pöliseks ja tanu igiseks!" öeldi sellised sönad. Sugulane pani tanu pähe, see pidi naine olema, aga lesknaine es tohi olla. See luges Isameie palve ära, kui pani tanu päha. Kui tanu pandi, siis vanad naised nuttasid, teadsid mis pruudil ees tulemas. Noored need naersid, ei teadnud midagit. |
|
| |
|
|
| |
Kurrutati pisike valge lapp ja pruudipoiss pani selle juuste peele. Pruut viskas maha. Nii tehti kolm korda, siis jäi pähe. |
|
| |
|
|
| |
Siis pruudipoiss vöttis pruudi kinga kepiga jalast ja läks tuba kinga ajama. King oli rihmaga kepi külge kinni siutud, kell oli ka sääl külges, see kölises. Pruudipoiss käis iga nina eest läbi ja ütles: "Austage ruuti!" Siis pandi senna raha ja raha viidi pruudile. Kes ei tahtnud, ei pannud ka raha kinga. |
|
| |
|
|
| |
Pruut istus selle aja oones, jättis omastega jumalaga ja nuttis. Pruudipoiss töi kinga ja pruut pani kinga jalga ja akas tuba minema. Jättis nuttes omastega jumalaga. Peiupulmalised laulsid seda laulu: |
|
| |
|
|
|
|
190 |
Nuta, nuta neiukene,
|
|
|
|
191 |
nuta nutud kojuse,
|
|
|
|
192 |
isa ukselävedesse,
|
|
|
|
193 |
ema sängisambadesse.
|
|
| |
Pruudipulmalised laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
196 |
Kasige välja, vööras rahvas,
|
|
|
|
197 |
jätke tuba meitele
|
|
|
|
198 |
tuba meitele tümada,
|
|
|
|
199 |
kamber meitele karada
|
|
|
|
200 |
ja rehealune rinki lüia!
|
|
| |
pag. 577 Esikäibja pani obused tuule. Pruut istus esikäibja körva, körvane ja pruudipoiss istusid ka ja läksid minema. Peiupulmalised laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
203 |
Tühja mi tulime, tüki viime,
|
|
|
|
204 |
arba käime, augu jätame.
|
|
|
|
205 |
Tuba jääb tühjaks tüdrukust,
|
|
|
|
206 |
laut jääb tühjaks lammastest,
|
|
|
|
207 |
ooneörred riietest.
|
|
| |
Söitsid peiukoduse. Pruudikirst oli juba ennem viidud senna. See viidi neljaspää öhta vöi laupää öhta ennem ära, kui pühapää laulatusele mindi. Peig läks peiupoisiga tooma. Pruudiema pani kerstu sisse terve leiva, ju leib sellepärast pandi, et viib leivatulu seltsis. Perenaine pani ümmardajale ka leiva, kui see pulmad tegi. Seda leiba es tuua pulma ajal välja. Pärast pulme toodi ja söödi. Pruut andis kerstuvötme peiu kätte. Peig pani rubla senna kohta, kus kerst oli. Ja läksid kerstuga minema. |
|
| |
|
|
| |
Peiukodus viidi pruut tuba läbi riha alt. Peigmees pidi sülega pruudi vankrilt maha töstma. Siis läksid laua taha, peig pruudiga seltsis ja pole änam esikäibjal pruudiga tegemist. |
|
| |
|
|
| |
Peiuema pani kohe pruudile ja peiule lihavaana ette. Pruut pidi senna sukad vöi vüü pääle panema. Isa tuli öllelüpsikuga, senna tori kaela pidi pruut kindad viskama. Siis toodi lagelt "sülepoiss", omakeste seest, see oli ammu enne tääda, kes sülepoisiks sai, ja pandi pruudi sülle. Sülepoisile pidi körvane sukad panema. "Sülepoisi sukad" pidi körvane enne valmis tegema. |
|
| |
|
|
| |
pag. 579 Omiku viis peigmehe ema pesuvee pruudile ja peiule. Enne kui pesema akati pani peigmees öberaha vette, selle sai väljaviija omale. Teised pulmalised olid ka sääl ümber. Visati äkist pruutpaari palgenarts (käterätti polnd) pulmaliste sekka, kesse kaela see kukkus, pidi paariks saama. |
|
| |
|
|
| |
Pruudi poolt pidid keik oeteriided olema. Kui oli ligi, käis ise laupää öhtal oetid tegema. Muidu saatis riided senna ja peiuema tegi oeti. |
|
| |
|
|
| |
Kui pruut sureb titeoetesse ja laps ei sünni mette, siis viiakse ta riided ja kraam pruudikoduse tagasi, aga oeteriided jäid peiukoduse, neid ei viidud mette. Kui pruudil pole isa-ema, siis vend vöi öde tulevad viivad kraami ära. |
|
| |
|
|
| |
Oli korra viidud vägise oeteriided ära ja mees läks vallatalitajale kaebama. Vallakohus möistis oetiriided mehele tagasi. |
|
| |
|
|
| |
Siis kui naine käima pääl on, pidada ta laulatuse aega mehe jalga muljuma, siis pidada mees kandma naise koormat. |
|
| |
|
|
| |
Pruudipulmalised tulid teissena omiku peiukodusse pruuti otsima ja laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
226 |
Me tulime oma otsima,
|
|
|
|
227 |
nömmelindu nöudama.
|
|
|
|
228 |
Ehk on ta selle söömaga,
|
|
|
|
229 |
mis ta eile meitel söi,
|
|
|
|
230 |
ehk on ta selle juumaga,
|
|
|
|
231 |
mis ta eile meitel jöi.
|
|
|
|
232 |
Vöi on ta söönud seinasammelt,
|
|
| |
pag. 581
|
|
|
|
234 |
ehk on joonud silmavett,
|
|
|
|
235 |
ehk on rehjal rabamas?!
|
|
|
|
236 |
Ehk on ta nende riietega,
|
|
|
|
237 |
mis see emm tal eile andis?
|
|
|
|
238 |
See on suuni suppi täis,
|
|
|
|
239 |
kaelani kanamune täis!
|
|
|
|
240 |
Pole ta söönud seinasammelt
|
|
|
|
241 |
ega joonud silmavett!
|
|
| |
Läksid ralliga oonesse. Sääl oli pruut peiuga, körvane ja pruudipoiss laua taga. Kui laua päält pruudiviina juudi, siis pandi raha ka laua pääle. Siis läksid oonest sisse rallima. Ralliti ja lauldi (üksköik kumbas pulmas:) |
|
| |
|
|
|
|
244 |
Aitümal äia, aitümal ämma,
|
|
|
|
245 |
seda ölut tegemast,
|
|
|
|
246 |
mis vötab meeled miiste pääst
|
|
|
|
247 |
ja pooled meeled poiste pääst!
|
|
|
|
248 |
Mihed mütseta müravad,
|
|
| |
pag. 582
|
|
|
|
250 |
ja naised tanuta tantsivad,
|
|
|
|
251 |
tüdrukud tühja üürivad
|
|
|
|
252 |
ja poisid poole pölvile.
|
|
|
|
253 |
Aitümal äia, aitümal ämma,
|
|
|
|
254 |
seda ärga tappamast,
|
|
|
|
255 |
mis pole iial iges käind,
|
|
|
|
256 |
elupölvel pöldu kündand!
|
|
|
|
257 |
Tuhat sülda turja pitka,
|
|
|
|
258 |
sada sülda sarve pitka,
|
|
|
|
259 |
kümme sülda külge pitka,
|
|
|
|
260 |
kaheksma sülda karva pitka.
|
|
| |
Siis kui supp valmis tehti ja lauda aeti, siis aketi valepruutisid tooma. Pruudipulmalised olid lävel ootamas ei pidand valepruuti uksest sisse laskma. Pruudivennad vöi muud tuttavad olid ukselappes, need pidid pruudi ära tundma. Pruudid olid oones. Sajavaesele varuti käde, see pidi pruudi tooma läve ede. Vanemad mehed tegid ennast valepruudiks, panid emaste riided üle ja näu katsid kinni. Öigel pruudil oli ka nägu kinni pandud. Sajavaenegi ei täädnud, kes öige pruut on. Sajavaene oli peiu poolt sugulane, töi peiupulmalised pruudikoduse. Sajavaesel oli vammus ümber ölade, pole käiseid sees olnd, sellest tunti, et see oli sajavaene. Siis pole tal änam midagit teha olnd, kui pruudid sisse toodud, siis pole ta änam vammust ka nii ümber oidnud. |
|
| |
|
|
| |
Kord oli sedasi, et kaks korda pidi tooma valepruut ja siis öige. Aga korra toodud teisekorra öige pruut ja mehed pillutand ja muljund valepruudi pähe maha. Siis vennad, kes olid lävel ja muljusid, vihastand, et sedasi toodi ja läind koju. Mindud tagasi pulma paluma. Vahel oli kolmat korda toodud valepruut ja sisse lastud. See läind ja istund laua taga, teiste naeruks. Sellest saadi söna: Mis see istub laua taga, kut suur valepruut oleks olema!" Öeldakse laste kohta, kui need laua taha istuma jäävad. Valepruudid pidi maha röhuma: "Röhuge pruut maha, röhuge maha valepruudid!" karjuti ja muljuti maha, kui aru saadi et pole oma. |
|
| |
|
|
| |
Pääle süüma tehti pulmas nalju. "Masinad" tehti egas pulmas. Pulmamasinast aeti tüdrukud läbi, "tehti uieks". Naisemehed ja keik olid abiks poistele, et tüdrukud pidid läbi aetud saama, keegi ei pääsend välja, vahest möni läbi akna. Kaks olid päris masinad, tegid igavest müra: lokk-lokk, lokk, lokk! Kaks poissi oli arkisjalu pingi otsas, tagumikud vastamisi. Lina oli poistest üle lautatud. Üks vöttis tüdrukul kätest, tömbas seni, kui teine ulatas kinni, see tömbas edasi. Tömmati tüdruk arkide vahelt läbi pea ees ja jalad järges, siis oli läbi masina käind ja anti uus jälle kätte. Kui tüdruk tahtis vigurid teha, siis töstis küüru, kui veeti läbi arkide, siis poisid kukkusid ümber, kui ei saand tasakaalu oida. Siis öeldi, et oli liig suur tükk, jäi masina vahele ja masin läks lammu. "Parandati" masin ja aketi uiest jälle pääle. |
|
| |
|
|
| |
Öhtu jagati vakk ära oones. Tuluke pöles, kui vakka jagati. Vakajagamiseks üüti köik oone. Sooja ölut ja viina oli laua peel. Kindad ja sukad olid kogu pandud. See oli tääda, kellele midagit sai, sui läbi oli pruut peiukodus. Reedel enne pulmi käis pruut vakka kogu panemas. Paarirahvale pandimihele sukad kindad ja naisele sukad kindad, köik ühte pakki ja sukapaelaga pandi kinni. Kes kaugemalt sugulased olid, neile olid "pooled anded" mehele sukad, naisele kindad vöi ümberpöördult. Ennem ei akata vakka jagama, kui tulid peiu isa ja ema ja töutasid midagi. Ema töutas "kirju mulligu", nimetati kihlalehmaks. Isa töutas, mis taht, kas raha, vöi "köik oma mure". Siis jautati andid. Körvane viis anded käde. Kui möni tahtis oma andeid kiita, siis ütles, et need olla nii kenad kui peiu peelmised. Peiukingid anti enne pulmi käde. Peelmised olid laulatamise aegu saabaste peel. |
|
| |
|
|
| |
Naga pidi pillile kindud panema, siis kui rongi tantsiti. Pruudikörvane andis peiupoisile paari kindud. Need kindad olid naga ja körvatse poolt. Körvane aitas pruudil anded teha, oli mitu nädalat abis tegemas. |
|
| |
|
|
| |
Andis ise ka pruudile täisanded pulmaks, oma villast selle jauks tehtud. Pulmatüdrukute ooleks oli pillimehele kinnaste andmine. Pulmatüdrukud olid noored tüdrukud pulmas, ilma ametita. |
|
| |
|
|
| |
Pärast vakajagamist aketi pruudile raha vakka panema. Pruudipoiss pani raha keige enne: "Pruudi vöit!" Siis akati panema. Joodi laua peelt viina ja pandi raha. Pruudipulmalised ikka oidsid körvale, et ega nemad midagi saand, teised said pruudi, mis nemad raha annavad! |
|
| |
|
|
| |
Pruut siis vöttis salaja vakast raha ja andis oma pulmaliste, tüdrukute, kätte, need jälle panid ja iristasid nii peiupulmaliste kääst raha. |
|
| |
|
|
| |
Väravas tehtud naljadest oli ka veel "suurtüki laskmine". Vana ratas pandud värava otsa, rumm tuhka täis. Üks seuke toigas tehti, sellega lükkas teistel silmad tolmu täis, kui värava taha tulid. |
|
| |
|
|
| |
Kolmandal omikul üüti "vagapulm". Siis pruut ja körvane panid uied riided selga ja läksid loo- mi söötma. Pulmalised läksid ka seltsi. Peiu- ja pruudipoisi ülesanne oli visata pöhk maha. Püüti ikka kaela visata, pruut pidi nobe olema pöhu ennem ära aarama. Selle omiku näitas pereema ära missuguse lehma ta öhtul oli töutanud. Siis selle sarvile pani pruut kindad. Öeldi, et pani kindad "kihlasarvile". Need kindad korjas ema. Siis läksid lambalauta, lambrine oli lambalauda läve pääl ootamas, sellele pani pruut lambalauda lävele kas kindad, sukad vöi raha. Pruudil olid asjad rätiku sees, sellest jagas. Paargakatusele (öueköögi) pidi viskama paari kindid; vanaema, kes paargas oli, sai säält endale. Kui tuli tuba, peres möni vöttis roobi käde ja tegi ennast ahju puhastama, senna viskas pruut raha. Möni tegi ennast leiba sötkuma, sellele pidi pruut löime sisse raha (5 kopigut) vöi midagi muud viskama. |
|
| |
|
|
| |
Obuse selga pidi pruut panema kindad, sel öhtul, kui esikäibja ta peiukoduse töi. Need kindad sai esikäibja omale, tema obune oli, millega pruut toodi. |
|
| |
|
|
| |
Vagapulma aegu pruut läks peiu ja pulmalistega oma kojuse. Sääl anti süia ja löödi lusti ka. Öhtupoole läksid jälle siitrahvas peiukodusse. |
|
| |
|
|
| |
Vahel olid pulmalised riidu läind uiemal ajal, laulud olid ullud, ajasid tülise. Sääl lauldi: |
|
| |
|
|
|
|
287 |
Mis sa kintsus kiidad ennast,
|
|
|
|
288 |
igapäe sind töstan ännast;
|
|
|
|
289 |
kes sind tonti sisse toidab,
|
|
| |
pag. 591
|
|
|
|
291 |
rampa kerguaida küüdab!
|
|
| |
Vastu laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
294 |
Ole vait sa sinine,
|
|
|
|
295 |
lase mind laulda, ma punane,
|
|
|
|
296 |
Sinu suusta kukub kusta,
|
|
|
|
297 |
alta ammasta anepaska!
|
|
|
|
298 |
Minu suusta kukub kulda,
|
|
|
|
299 |
alta ammasta aljast öbe,
|
|
|
|
300 |
pealta kiile killinguida.
|
|
| |
Tulnd siis pruudiema isaga pruudile järgi peiukoduse. Pruudiema kargand uksest sisse ja laulnud: |
|
| |
|
|
|
|
303 |
Vendadel pole viga,
|
|
|
|
304 |
sösaradel pole süid,
|
|
|
|
305 |
(k)rantsi pärast töuseb riid.
|
|
|
|
306 |
Ma taan rantsi maha lüia,
|
|
|
|
307 |
rantsi naha ära müia!
|
|
| |
Ema pidi tühjalt tagasi minema. Peiu isa ja peig olnd kanged vasta, et pruut on laulatusest nende oma ja äi nüüd änam saavat teda ära viia. |
|
| |
|
|
| |
Pulmas kui teised magasid, siis naljaambad vahetasid emadel lapsed ära. Siis olnd otsimist omiku! Ömmeldud tüdrukud ja poisid kogu, kes körvu magasid. |
|
| |
|
|
| |
Poistele ömmeldi lihakontisid külge ja siuti jalad kogu. Jalast vöeti sukad ja kingad ja aeti segamini, siis oli omiku suur otsimine. Poistele oli vahel siutud nüür jalga ja tömmatud üle parre püsti. |
|
| |
|
|
| |
Pulmad olid arilikult kolm päeva, rikamates peredes peetud nädal aega. |
|
| |
|
|
| |
Koortega kartulid kiideti keige viimaks. Kui need olid näha, siis oli pulma löpp, nendega viiretati pulmarahvas välja. |
|
| |
|
|
|
| |
|