era215705270012
Saaremaa — Mustjala
Raadla, Amanda
1937
Laps |
||||
| Kui esimene laps oli ja oli poiss, siis pidi talle panema meheisa nimi (vanaisa nimi) vöi oma isa nimi. Samuti kui oli tütar, pidi panema isaema vöi emaema nimi üles. Kui oli paarirahval palju lapsi, siis kaheksmale lapsele vöi sedasi pandi ema vöi isa nimi üles, arveti, et siis änam ei ole neid. | ||||
| Sugulasi kutsuti peevaderiks. Külapoisse ja -tüdrukuid kutsuti ka. 20 ja rohkem vaderid oli, kuidas sugu suur oli. Juududele vadriks paarirahvast mölemaid ei kutsutud, kutsuti kas miis vöi naine. Kui möni vaderiks kutsutu äi tulnud, sest polnd ka midagi. | ||||
| Laps viidi kirgule imetajanaise süles. Omasugust kutsuti imetajaks, kessel oli omal laps. Kui omasugust es ole, siis vööras, ema oli aige ei saand veel minna ja mönel äi olnd nii ruttu piima, selleks kutsuti imetajanaine. | ||||
| Üks miis oli tiekutsariks, kes titenaise kirgule kutserdas. Pääle kirgu oli ristmine. Siis olid vaderid ka kogund ristimisevaana juure. Kolme vaderi nimed anti üles, need olid peevaderid. Kui külas oli ristitud, siis kes esimest korda vaderiks olnd, pandud ristimisevett ära jooma. Vahel oli neid mitu olnd ja joond. Vanasti käisid ratsaobustega kirikus titesid ristimas. Lapsele vöruti punane üü ümber ja riiete ning vaipade sisse, oli titenaise süles. Neid lasti kautu minna. "Tited lähevad! Tited lähevad," tömbasid vankri körvale, kui ees olid. | ||||
| Kojuse tuldi oma tahti, aga värava taga vaderid ootasid kui keik olid kogu, siis tulid ühekorraga tuba. Titt oli juba ennem tuba läind, kolm peevaderit läksid ühes titega. Isased läksid ees, emased taga. See oli see pruuk, et pidi sisse minema teretamisega. Isa ja ema olid kambris ja ootasid. Seda nimetati "tervis- te tuumine". Ennem teretati isa: "Tere öhtast vader, jumalasöna saatis palju tervisi ja käskis ristipoja üles kasvata Jumala auks ja vanemate miileeaks ja ea laps olla ja lugema akata." | ||||
| Vaderid, tütarlapsed, läksid pääle sööma üksteise järge kambri ja maksid igaüks paari kindud. Titeema andis pudelist viina rüübata. Kui limbid tuudi, siis pääle limpide pani igaüks renni pääle raha, oma kopik pandi lärtsti vasta lauda. Pereema ei tulnud ise pühkima, saatis kellegi teise, kes julgem oli. Pereema sai selle raha endale. Suur kokkukeeratud pühe oli tehtud roogudest, kell oli all varre juures, siis see rilises. Tüki aega läks pühkimisega, kondid pidi rahaga segamini pühkima, siis pärast korjati raha välja. Pühkija läks ikka lauda puhtaks pühkima. | ||||
| Pühapää öhta akasid juudud ja esmasse oli juudupäev. Esmaspää omiku söömaks kiideti ikka tuhlid ja kalad ja lihad. Pääle süüma pühiti ka lauda, aga siis polnd rahakorjamist, limbid olid ikka rahakorjamisasi. | ||||
|
Pääle sööma akati saunaahju tuld panema, "titesauna" tegema. Vanad inimesed peres pidid kütma. Osa katsusid ära kustuta, viisid vett pääle. Vahepääl sai kustutaja sauna kinni pandud suitsu sisse, siis see ajas pee1 pää saunaaknast välja. Viidi titt sauna ja pesti ää ja vanaema vihtles. Oli tite esimene vihtlemine. Vanaema peses ja pani lapse riide, siis sai lapse titeema. Titeema süles oli laps, vanaema istus körval. Aketi siis raha tuuma. Seni istus titeema lapsega saunas, kui köik saand ära käind raha tuumas. Vanaemale pisteti ka kopik piusse. Titeemal oli viinapudel, kes raha käis viimas, see sai viinast rüübata. See raha, mis saunas anti oli ambaraha. sii pandi lapsele paigale. Kui juba nii suureks oli saand, et tahtis midagit osta, vöi ostis ise midagit riideilpu lapsele. |
||||
| Käidi ikka rahvast sauna ajamas, kui laps juba riidesse oli pandud: | ||||
| 20 | Rikkad vaesed minge sauna, | |||
| 21 | täna värsi pärast löuna; | |||
| 22 | naine miis ehk sulane, | |||
| 23 | puhtaks tiib teid leilike! | |||
| Üks teine akas jälle vasta laulma: | ||||
| 26 | Oh ti juhtund juudulised, | |||
| 27 | vaesed lapsevaderid, | |||
| 28 | kel pole anda ambaraha, | |||
| pag. 533 | ||||
| 30 | ema küsis kümme rubla! | |||
| Pereema töi sauna ühe terve leiva, vöi saialeiva ja taldrekutäis vöid, seda ta leikas ja pani vöid pääle, andis pisiste lastele. Lapsed pidid tänama: "Aitäh, aitäh!" Titele kasvagu ääd marjakad sääred ja pisised jalakannad!" Sedasi olid nad vanemate poolt öpetud. | ||||
| Saand ema raha kätte, siis läks ta lapsega ära. Noorrahvas jäid sauna juuma ja nalja tegema. Saunas oli suuja ölut, viidi senna lüpisikuga ka teist ölut juumaks. Sääl nad laulsid poole üüni. | ||||
| Kui koorega tuhlid laua peele tuidi, siis oli juudul sellega löpp pääl, siis öigati saunast need ka süüma. Juudud ei kestnud kauem kui üks päev, esmasse ööse oli löpp. | ||||
|
1
pää | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| E, StK 30, 32 (22) | 35 % |
|
| H II 66, 301 (220) | 26 % |
|