| |
Perekonnast
|
|
| |
Seda ikka oodati, et esimene laps pidi poeg olema. Kui tüdrukas oli, siis öeldi: "Oh mis see tüdruk, oleks vöind parem poeg olla!" Poisist oli ikka suurem meeleää. Vanasti kui poeg oli sündind, siis antud titenaisele suuja ölut. Sellega olid mönedki surnd, sest see pole ää anda. Isad suurest meeleääst tegid lollisti ja andsid keige paremat. Tütarlaste ukkamisest pole ma midagi kuulnud. Kasvatati üles ikka inimeseks. |
|
| |
|
|
| |
Noorelt lubati paariks tunniks minna omaste juurde, aga pole oma vaba tahtmist olnd käimiseks. Mönda küll lubati, rassisid päevad ja ööd läbi, vanematest ei oolind. Käidi salaja ka. Meitel oli isa surnd, aga vend kasvatas ja teda ma kartsin, kui üidis juba, siis käis läbi ingest. Armastas ja oidis mind, palju kurja ei öelnud, aga kartsi teda, sest ta oli mulle isa eest. |
|
| |
|
|
| |
Rikkusest palju ei oolitud vanast naisevötmisel, tüükust ja ilu vaadeti. Kessel ilusad pitkad iused olid, see oli innatud. "Sii ikka tüükas, vöta sii, mis sest vanast laisast," ütlesid vanemad pojale. Salaja vaadati vihud järgi, sellel kellel vilja sehes nimetati oli äbi. Külas sai vahelisi rehel käidud sügisel. Üksi oma perega ei saand vastu, siis käidi teise korra teisel. Saand rabamise valmis, viidi mettleiba rehe alla, pöhkude pääl istuti ja söödi. |
|
| |
|
|
| |
Üüldi ikka et: "Ära vöta naist kirgutiilt ja körtsist, vaid rihepingi otsa päält!" |
|
| |
|
|
| |
Siis oli see moed, et pühapää öhta naised ja tüdrukud läksid körtsi ja tahtsid viina, siis tüdrukutele poisid ostsid. Siis tuli ka ede neid kohalapsi, kes oli poiss, vöttis ää, teine ei pand tähelegi änam! Said mihele ka, lastega vöeti. Siis öeldi vanemate süi olevat, kui lapsed niisuguseks said. Seda peeti suureks äbiks, pole saand teiste inimeste seas äbi pärast olla. |
|
| |
|
|
| |
Meitel olid peigmehega viinad juudud. Tuli palvekessiku öhta ja viskas mu oete pääle pitka. Vend tuli kambrisse ja ütles: "Katsu, et end koristad!" Pidi minema ka. Lubati poisil küll öösi juttu aja, kui tuli oli ülal, aga salaja ei tohtind käia. |
|
| |
|
|
| |
Ühekorra ikka oli lastega nii, kuidas neid antud oli, nii kasvatati. Äi neid vähendatud. Nüid käiakse vähendamas. |
|
| |
|
|
| |
Peremees valitses peres keige üle. Perenaine tegi sööma ja kui polnd peremeest, siis juhatas tema tööd. Kus suured pered säält ei läind peremehed ää, muidu läksid ikka sui suurele maale tööle. Naiste päralt olid siis tööd. |
|
| |
|
|
| |
Keik naised pole truud olnd oma mehele. Seda püüdsid vanemad juba tüdrukupölves ära vaata. "See ikka üks liiderlik inimene, see ei kölba minu pojale!" öeldi. Liiderikku pölati, need polnd truud ja seda kartust oli. |
|
| |
|
|
| |
Möni mees istus kodus naise juures, ei luband pidule minna ega teisega tantsida, kartis, et läheb liiderlikuks. Seukese mehe kohta öeldi: "Sii piab aga naise saba oma perse all!" |
|
| |
|
|
| |
Mönel naisel oli see kiituseks, kui mehed tikkusid ligi, et ta nii kena asi, et teised mehed topivad kallale. Aga ega sellega keik uhkustand ja ega keigele pole ligi tikutud! |
|
| |
|
|
| |
Kui poiss tegi tüdrukule lapse, ei siis polnd muud kui korista ää, kes seda tahab, et jätad oma tatise ninaga külavahele teistele naerda. |
|
| |
|
|
| |
Ema rääkis, et korra pruut jagand oones andid ja titesauna pandud tuli. Lükatud siis pulmad edasi, kuni ema terveks saab, siis olnd juudud ja pulm korraga. |
|
| |
|
|
| |
Ühel jäänd Pangal jälle pulmad nii kaugele, et kirgust koju söites sündind pruudil teel laps, olnd veel paari km. ümber koduse minna. Vanast oli see asi ikka nii ull, et pidid kirgule minema, kodus ei saand laulata! |
|
| |
|
|
| |
Upsakatele neidudele tehti laulusid peele, poisid riimisid, sellele kiitust ei antud. Omajagu uhkust aga pidi tüdrukul ikka olema, seda innati. Kes poistele väga ää oli, seda nii väga ei tahetudki. |
|
| |
|
|
| |
Vanatüdrukud ikka olid pölge- ja pilkealused. Mehed ikka naersid: "Laskend ennast katsuda ka, siis oleksid ikka saand mehe!" Vanatüdrukut ikka peeti tüdrukutest alamaks, et ta polnd nii virk olnd, et teda keegi pole tahtnud. Nende kohe öeldi: |
|
| |
|
|
|
|
34 |
"Vanadtüdrukud, vanadtüdrukud,
|
|
|
|
35 |
kus teie jääte, kui te vanaks saate?!
|
|
|
|
36 |
Kivi kaela ja kirikuaida auku!"
|
|
| |
Kirikus istusid vanatüdrukud ja tüdrukud paljaste peedega, see oli komme. |
|
| |
|
|
|
| |
|