era211702660001
Setumaa
Orusaar, Jaan
1934

Metadata

COL: Jaan Orusaar
ID: ERA II 117, 266/76 (1)
INF_ELUL: s. 1882. a.
INF_NIMI: Parask Karpa
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Setumaa khk.
TMP: 1934

Saja laul.

    2  Kui sinnä' saja õks moro pääle tulli'
    3  Vahtsõ laugu õks linnukõsõ',
    4  Siiä' meid õks pallö tul´l,
    5  Pallö tul´l õks liiga sai;
    6  Selle meid õks pallö tul´l
    7  Õt vellöl ol´l õks sugu suur,
    8  Sugu ol´l õks suur, hõimu pallö'.
    9  Tulli' õks meil mehe', võti' naase'
    10  Tulli' õks naase', võti' latsõ'.
    11  Selle õks mi siiä' tulli',
    12  Tahtu-us õks meist kuagi kodo jäiä'.
    13  Selle tahtu-us õks kuagi kodo jäiä',
    14  Õt meil ol´l õks vellö veiga hüä,
    15  Imekana veiga kallis,
    16  Säändsit ol´l õks velju veitkese,
    17  Imekannu ol´l õks kasinahe.
    18  Meil om õks vellö villanõ,
    19  Om õks süä täl sölkanõ,
pag. 267
    21  Selle om õks vellö veiga hüä,
    22  Imekana veiga kallis.
    23  Ku ol´l õks vellö veikokõnõ
    24  Tsibirinda ol´l õks tsillökõnõ.
    25  Ime läpe-es õks hällü kaia',
    26  Läpe-es kaia' kaplu man.
    27  Selle läpe-es õks hällü hällütä',
    28  Selle kaia' kaplu man:
    29  Pallö ol´l õks nurmõh nurmõ tüüd,
    30  Pallö tarõh õks tarõ tüüd.
    31  Selle sai tä õks oigõ usuga,
    32  Selle sai õks tä veesselä verega.
    33  Puulpühä tul´l õks kui pääväkene,
    34  Sai õks sauna aokõnõ.
    35  Kui läts õks vellö videlemä,
    36  Hummogulla õks hulkumahe,
    37  Panõ-õs õks tä veitsi karmanni,
    38  Tupõraudu panõ-õs õks vüü ala.
    39  Kats pand tä õks kätt karmanni.
pag. 268
    41  Kui läts õks vellö videlemä,
    42  Esel olõ-õs õks hirmu hiussini'
    43  Maamal õks kari kaala pääl.
    44  Poiga õks tükü-üs tülü päle,
    45  Poig õks kallis kaklõma.
    46  Sändsit om õks velju veitkese,
    47  Veljü veidü õks osa peräst.
    48  Oh mu õks umma vellöt,
    49  Uma õks armas aulats.
    50  Tul´l õks kui turupääväkene
    51  Lask' õks laadu aokõnõ.
    52  Vellö läts õks turgu tuvikõnõ,
    53  Läts õks liina linnukõnõ.
    54  Timmä õks tundsõ' turu näio'
    55  Tälle tul´l õks mano rättega,
    56  Sai õks mano sallõga'.
    57  Vellö õks tunnõ-õs rättega,
    58  Vellö õks salli-is sallõga'.
    59  Selle õks timä tunnõ-õs rättega
    60  Selle õks salli-is sallõga.
pag. 269
    62  Vellö õks meil kanna-as kallskit,
    63  Pia-as õks kaalah manneskit;
    64  Vellö õks meil pidi pikkä saabast;
    65  Sändsit ol´l õks veljü veitkese,
    66  Imekannu õks kasinahe.
    67  Mi vellö om õks tüülinõ
    68  Tüülinõ om õks hoolõlinõ.
    69  Mi vellöl omma' õks künni küüdse!
    70  Künni õks küüdse' sõõru sõrmõ'.
    71  Künd' tä õks külä küttit,
    72  Pakk õks miira mõttusit.
    73  Ol´l õks tä helk higanõma,
    74  Pisu õks lämmind pelgämä.
    75  Higi õks täl hiusõ mustõdi'
    76  Pallav õks pallö palodi.
    77  Selle sai õks musta hiusõga,
    78  Vellö õks tinnõ mi verega.
    79  Miski õks sötki sjoo läbi,
    80  Jälki õks tulki tuu peräst.
pag. 270
    82  Hots om õks musta hiusõga'
    83  Om õks must nii muutsa.
    84  Selle ol´l õks vellö veiga hüä,
    85  Imekana õks veiga kallis.
    86  Vellöt õks meil herrast ülti,
    87  Kubijast õks kutsuti.
    88  Selle õks vellöt herrast ülti
    89  Kubijast õks kutsuti.
    90  Vellö ol´l õks meil kotost korgõst,
    91  Elämisõst õks ilosast.
    92  Koh ol´l õks katus, sääl kodo,
    93  Koh ol´l õks maa, sääl - maja.
    94  Sändsit ol´l õks velju veitkese
    95  Otsi' õks velja osa peräst.
    96  Vellö om õks targasta talosta,
    97  Ilosast õks elämisõst.
    98  Teno õks mi anna jumalalõ,
    99  Kats teno õks kallilõ.
    100  Vellö õks meil kosi-is kuusi pooli
    101  Vii-is õks viina viisi pooli.
pag. 271
    103  Selle õks tä kosi-is kuusi pooli
    104  Vii-is õks viina viisi pooli:
    105  Mi imäl ol´l õks üts poig,
    106  Mi maamal õks marälats;
    107  Vahtsõ õks langu linnukõsõ'
    108  No minge' õks ti umma velja,
    109  Ti ka kiitke' umma näiot.
    110  Kiiti õks mi kerigutegijat
    111  Austi õks alõva alostajat.
    112  Ti kitke' ka õks uma näiot,
    113  Kullategijast õks raha ragojast.
    114  Sedä õks mi tiiä veiga häste,
    115  Tiiä õks veiga selgehe.
    116  Näio saa-ai õks kulda kiitä',
    117  Ja saa-ai õks rahha rako'.
    118  Vellö ka õks tii-i kerikot,
    119  Alosta-ai õks alõvat.
    120  Talo õks mehe tarõkõist,
    121  Maakündja õks majakõist.
pag. 272
    123  Ti kitke' ka õks näiot kiräkudajast
    124  Ja kabo kanga alostajast.
    125  Omma' õks naa kats kiitetävvä,
    126  Mõlõmba au antava',
    127  Siski om õks vellö üle kõigi,
    128  Vellö om õks kohus korgõh.
    129  Selle om õks vellöl õigus üle ülebi,
    130  Selle kohus om õks korgõh:
    131  Vellö om õks umah kotoh,
    132  Marä eläs õks umah majah.
    133  Teno või õks mi anda' jumalalõ,
    134  Kats teno õks kallilõ.
    135  Meil om õks vellö veiga hüä.
    136  Imekana veiga kaunis.
    137  Meil om õks vellö ilolinõ,
    138  Ja vellö õks om ka laululinõ.
    139  Velenaane õks noorõkõnõ,
    140  Kodonaane õks kullakõnõ.
    141  Meile võit õks tulla' kirõldõh
    142  Meile õks kaldu' karõldõh,
pag. 273
    144  Meil om õks kodo korgõ,
    145  Ja eläminõ õks illos.
    146  Kodo paik om õks kuurnits,
    147  Hällüpaik õks om härbän.
    148  Vellö om õks esi' tarõ teki-i
    149  Vellö om õks kodo kuttai.
    150  Tekk õks tä akna ao pulõ
    151  Tarõ läve õks lämmä pulõ.
    152  Käve õks tä kuu koto pite
    153  Käve õks ago aknihe.
    154  Tulõ olõ-õi õks tarro tuumist,
    155  Lambi õks lakkõ pandmist.
    156  Om õks meil kodo üle kolga,
    157  Käu-us õks vellö videldeni,
    158  Imelats õks laiskõlõh.
    159  Vellö tekk õks tüüd veiga varra,
    160  Pidi õks huult hummogulla;
    161  Jala' olli' õks kinni' kikkani'
    162  Jala' õks hämme' hämäräni'.
pag. 274
    164  Teno või õks anda' jumalalõ,
    165  Kats teno õks kallilõ.
    166  Vellö läts õks nurmõ kündmähe,
    167  Alla õks atra kandmahe.
    168  Külä õks jäi viil' küle pääle,
    169  Lellapuja' õks lesätämä.
    170  Seenkavani' õks vellö põllu künd,
    171  Seenkavani' õks adra ai.
    172  Koni' tul´l õks külä küle päält,
    173  Lellapuja' õks lesätämäst.
    174  Vellö seeni' õks künd poolõ põldu.
    175  Poolõ õks põldu, pallö maad.
    176  Sinnä' õks kasvi hüä vili.
    177  Hüä vili, õks pikk rügä.
    178  Kasvi õks pikk kui pilliruug,
    179  Kasvi õks paks kui paiumõts.
    180  Velenaane õks noorõkõnõ,
    181  Kodonaane õks kullakõnõ,
    182  Sääl sa murrat õks uma tsirbi,
    183  Kumõrikku õks kungutõlat.
pag. 275
    185  Vellö rükä õks põimõh.
    186  Vellö õks hakki haaratõh.
    187  Velenaane õks noorõkõnõ
    188  Imekana õks kullakõnõ:
    189  Olt õks sa jumalat pallõlnu',
    190  Olt õks sa Mariat maninu'.
    191  Sullõ saa õks hüä ülä,
    192  Sullõ saa õks kallis kasa.
    193  Saa õks sul meessi meelelinõ,
    194  Kasa õks kaala-arvulinõ.
    195  Saa õks meessi mesimari
    196  Saa õks kasa karameelkas.
    197  Üüse om õks hüä maada',
    198  Päivä õks hüä pääle kaia'
    199  Velenaane õks noorõkõnõ,
    200  Rõõsa õks piimä koorõkõnõ.
    201  Käve õks hot´ kosju kuusi pooli,
    202  Viinu veere hot´ viisi pooli;
    203  Kostki sa õks saanu-us säänest üllä,
    204  Pallö õks löüdnü-üs maad parebat.
pag. 276
    206  Kui õks tulõ õdagukõnõ,
    207  Veerüs õks vilu aokõnõ,
    208  Läät õks kui ti marä magamahe,
    209  Kui õks astut asõmalõ.
    210  Vellö pand õks pilli pähütsehe,
    211  Pand õks kandlõ katimilõ.
    212  Kui õks näio sa mujalõ lännu',
    213  Sääl pant õks piitska pähütsehe
    214  Varb ruusk õks vaia otsa.
    215  Kohki saanu-us sa ello parebat,
    216  Saanu-us õks ello muutsappa.
    217  Kui õks kullä mi kotoh,
    218  Kui õks kullä mi majah.
    219  Meil om õks hüä elaminõ,
    220  Kabo õks kallis kasuminõ.
    221  Meil tuu-ui õks süüki süülkilõ,
    222  Kata-ai õks lauda latikilõ.