| |
Leikotaminõ.
|
|
|
|
2 |
Kattõ õks hopõn kammitsast,
|
|
|
|
3 |
Ja viidi õks hopõn vehmrilt.
|
|
|
|
4 |
Mia õks tetä', kohe minnä?
|
|
|
|
5 |
Kuu õks kulda kulusi,
|
|
|
|
6 |
Ago õks hõrat' hõbõhõt.
|
|
|
|
7 |
Kedä mul õks aia' otsma,
|
|
|
|
8 |
Kuvva peräh kullõma?
|
|
|
|
9 |
Aia' mul õks orja otsma?
|
|
|
|
10 |
Karälats õks peräh kaema.
|
|
|
|
11 |
Õka õks ori hobõst otsi-is
|
|
|
|
12 |
Ja karälats õks ratsu kae-es.
|
|
| |
pag. 232
|
|
|
|
14 |
Ori otsõ õks orämaid,
|
|
|
|
15 |
Karälats õks karämaid.
|
|
|
|
16 |
Otsõ' õks nä põlda parebit,
|
|
|
|
17 |
Ja karämaid õks kallipi.
|
|
|
|
18 |
Mia õks jal' tetä', kohe minnä?
|
|
|
|
19 |
Kuu jal' kulda kulusi,
|
|
|
|
20 |
Agõ hõrat' hõbõhõt.
|
|
|
|
21 |
Kedä õks aia' jal' otsma,
|
|
|
|
22 |
Ja kurva õks peräh kullõma?
|
|
|
|
23 |
Aia' õks mul veljä otsma,
|
|
|
|
24 |
Ja imekana õks peräh kaema.
|
|
|
|
25 |
Õga õks vellö hobõst otsi-is,
|
|
|
|
26 |
Imekana õks ratsu kae-es.
|
|
|
|
27 |
Vellö otsõ õks vilämaid,
|
|
|
|
28 |
Imekana õks kaaramaid.
|
|
|
|
29 |
Otsõ õks tä põlda parebit
|
|
|
|
30 |
Ja kaara- otsõ jal' -maida kallipi.
|
|
|
|
31 |
Mia õks jal' tetä', kohe minnä?
|
|
|
|
32 |
Kuu õks jal' kulda kulusi,
|
|
| |
pag. 233
|
|
|
|
34 |
ago hõrat' hõbõhõt.
|
|
|
|
35 |
Minnä' õks mul esi' otsma,
|
|
|
|
36 |
Ja kaldu õks esi' peräh kaema.
|
|
|
|
37 |
Võtt õks tä suidsõ' sullu päält.
|
|
|
|
38 |
Ja päitse' võtt õks tä pääligu lävelt.
|
|
|
|
39 |
Olli' õks suitsõ suurma kirjä,
|
|
|
|
40 |
Ol´l õks päitse' päävä kirjä.
|
|
|
|
41 |
Läts' õks tä tuu mäe päle,
|
|
|
|
42 |
Kaldu õks tuuhu kaldõhe.
|
|
|
|
43 |
Koh om õks kivikest mäke,
|
|
|
|
44 |
Kand om õks mäe kaldõh.
|
|
|
|
45 |
Keerde õks tä tuu kivi päle,
|
|
|
|
46 |
Kaldu õks tuu kannu päle.
|
|
|
|
47 |
Sääl õks ma suitsit solmahudi,
|
|
|
|
48 |
Ja vaalmit õks val´mahudi.
|
|
|
|
49 |
Siis hiiro tul´l õks mano hirnõh,
|
|
|
|
50 |
Musta tul´l õks mano muhaskõlõh.
|
|
|
|
51 |
Sääl õks tä hiiro piidso pessi,
|
|
|
|
52 |
Piidso õks pessi, roosõ ropsõ.
|
|
| |
pag. 234
|
|
|
|
54 |
"Koh sa õks olli', kui ma otsõ?
|
|
|
|
55 |
Kohes õks käke', kui ma käve?
|
|
|
|
56 |
Kas sa olli' õks orassil?
|
|
|
|
57 |
Vai sa õks viläh videli'?
|
|
|
|
58 |
Talo- olli' õks agu -mehe tatrigah?
|
|
|
|
59 |
Ja herra olli' agu mehe herneh?"
|
|
|
|
60 |
Hiirõ õks sis keelilä kõnõli:
|
|
|
|
61 |
"Kullõ õks sa peenü peremiis,
|
|
|
|
62 |
Õka õks ma olõ-õs orassih,
|
|
|
|
63 |
Õka õks ma viläh videle-es',
|
|
|
|
64 |
Eelä' õks ma sõidi sõa all,
|
|
|
|
65 |
Ja veeri õks ma Vinne väe all.
|
|
|
|
66 |
Toona' õks ma sõidi saja all,"
|
|
|
|
67 |
Hiirokõnõ õks hallikõnõ,
|
|
|
|
68 |
Musta-õks-kõnõ mu hobõnõ.
|
|
|
|
69 |
"Kas parep om sõita' õks saja all?
|
|
|
|
70 |
Hiiro õks jal' keelilä kõnõli:
|
|
|
|
71 |
"Parep om õks sõita sõja all,
|
|
|
|
72 |
Ja veertä' õks Vinne väe all.
|
|
| |
pag. 235
|
|
|
|
74 |
Ka õks ma sõidi sõja all,
|
|
|
|
75 |
Kaara' õks kõik ette kannõti,
|
|
|
|
76 |
Nisu' õks kõik ette nessütedi.
|
|
|
|
77 |
A ku õks sõidi saja all,
|
|
|
|
78 |
Kaldu õks alla kaaskil,
|
|
|
|
79 |
Koh ol´l õks moro, sääl murrõldi,
|
|
|
|
80 |
Aia olli' õks käänu', jal' kääneldi.
|
|
|
|
81 |
Suust õks pesti suistõ veri,
|
|
|
|
82 |
Ja pääst õks pesti päiste veri,"
|
|
|
|
83 |
"Hiiro-õks-kõnõ hallikõnõ,
|
|
|
|
84 |
Mustakõnõ õks mu hobõnõ.
|
|
|
|
85 |
Kui sõidi' sa saja all,
|
|
|
|
86 |
Ja kaldu' õks sa alla kaaskil,
|
|
|
|
87 |
Siis anti õks sul hannalõ hamõht.
|
|
|
|
88 |
Kas anti õks linalõ liniket.
|
|
|
|
89 |
Kas anti õks kabjalõ kaptit,"
|
|
|
|
90 |
Sis hiirõ jal' keelilä kõnõli:
|
|
|
|
91 |
"Anti küll' õks hannalõ hamõht,
|
|
|
|
92 |
Nii anti õks lehe liniket,
|
|
| |
pag. 236
|
|
|
|
94 |
Sääl anti õks kabjalõ kaptit.
|
|
|
|
95 |
A kui sõidi õks sõja all,
|
|
|
|
96 |
Ja veere õks Vinne väe all.
|
|
|
|
97 |
Kuu sõidi õks kuusõmõtsa,
|
|
|
|
98 |
Päävä sõidi õks pähnämõtsa,
|
|
|
|
99 |
Aestaga õks aromõtsa,
|
|
|
|
100 |
Sis vasta puttõ õks vaenõlats,
|
|
|
|
101 |
Hamõh ol´l õks täl säläh käüssilda
|
|
|
|
102 |
Ja vüü ol´l õks vööl päitildä'.
|
|
|
|
103 |
Särk ol´l õks säläh siilolda'.
|
|
|
|
104 |
Toolõ õks anni uma' andõ'
|
|
|
|
105 |
Toolõ poodi muu' puutõ'.
|
|
| |
MÄRKUSED: Kui niiviisi sai hobune (keegi isik) uuesti kätte, hakati teda müüma. Peale müümist prooviti jalga, kusjuures hobune lonkas. Enne ostmist jooksis hobune hästi. Uus peremees imestas selle üle ja sõimas hobusemüüjat nõiaks, ta olevat hobuse äranõidunud. Vana peremees ei tahtnud kuulda sarnaseid haavavaid ütelusi, kuna ta oli süütu ja lubas raha tagasi maksa ostjale, ning ühtlasi ka hobuse tagasi võtta, kui ta ei ole rahul. Tegidki sedasi. Vana peremehe käes jooksis hobune täitsa harilikult. Lonkamine oli jällegi möödas.
|
|
|
| |
|