ERA II 103, 353/6 (22)

era210303530022
Setumaa
Pihlapuu, Mihkel
1935

Metadata

COL: Mihkel Pihlapuu, Tartu Pedagoogiumi 6. kl. õpil., s. 1912. a.
ID: ERA II 103, 353/6 (22)
INF_ELUL: 65 a.
INF_NIMI: A. Heering
LLIIK: Mängulaulud
LOC: Setumaa, Meremäe v., Küllatüvä k.
ZANR: mäng/regilaul
TMP: 1935

Nakri varastaminõ (ilo)
Laulumäng.
Mängiti samal ajal kui teisedki ilod. Mängisid nii väikesed lapsed, kui suured, mõlemast soost. Rohkem mängisid tütarlapsed. Mängiti toas.
Kaks tüdrukud seisavad püsti pingil ja mähivad midagi kerra. (lõnga). Selle toimingu juures nad laulavad ja hiljem uinuvad. Laul on:
     8  Kerä, kerä, ketso,
     9  vala vaskilanga,
     10  üle tii var´kohe,
     11  var´kost söödüle,
     12  söödükirä' kehosi,
     13  hainaladva' lahesi'.
     14  Peio ütel´ pedäjast,
     15  kasa ütel´ kadajast:
     16  Kodo kodo näio noori,
     17  ime kotoh koolõnõs,
pag. 354
     19  ese hinge hiitenes!"
     20  Murõh, murõh imestä,
     21  Murõh, murõh esestä,
     22  esi' tunnõ toomitsit,
     23  esi' lasõ labatsit,
     24  meelest mehikuatsit1
(riie)
.
     25  Sjoolõ maalõ solkatsit,
     26  tualõ maalõ toomtsit,
     27  muilõ mailõ mustatsit."
Jäävad lauldes magama. Tulevad võõrad kahekesi, koputavad kepiga vastu seina ja räägivad: "Mis tii' siih makadõ', näüdäke' meele tiid!" Ärkavad. "Koes tii' sis läät?" "Mii' lää Riiga rida seemende perrä, Tartohe tatijauhha perrä." Näitavad neile teed ja räägivad: "Minge' tii' hüvvä kätt, mingu-i' kurra kätt; sääl omma meil nakri', ar´ tii nuid puttu-i'. Naereid kujutavad väikesed lapsed, mis toas vajalikule kohale asetatud (arv mitte kindel). Võõrad lähevad vasakut kätt, ja võtavad ühe lapse kaasa. Siis tulevad tüdrukud pingilt maha lapsi lugema. Loevad:
     30  "Üts, üts ütte vaja
     31  Kats, kats kattõ vaja
     32  Oh mul sini-seemenakõr´,
     33  Oh mul valgõ keedinakõr´,
     34  Nakõr´ om viid naba jätet,
Siis hakkavad aida tegema. Koputavad vähe laste kohale põrandale ja laulavad:
     37  "Tii aida tinasta
     38  rao aida ravvasta.
     39  Saa-i' varas varasta',
     40  kar´älats kaksada',
     41  öütsilinõ üle minnä'."
Lähevad omale kohale pingile. Kordub samuti kui algusest. Nõnda kordub kirjeldatud kuni viimase naeri varguseni. Viimased vargad nähakse ja tabatakse, ning hakatakse üles pooma. Poomine sünnib vööga kuhugi tala külge (aimatakse seda lihtsalt järgi). Selle juures lauldakse:
     44  "Puugõ' õks ar' vargit,
     45  kulla kur´ätegijit.
     46  Mia' õks hüä teil varasta',
     47  kua õks kulla kotti panda'?
     48  Mia' õks kuri teil varasta',
     49  mia' kuri kotti panda?
     50  Nakõr´ õks hüä teil varasta',
     51  Nakõr´ kulla kotti panda';
     52  tsiga õks kuri teil varasta',
     53  tsiga kuri kotti panda',
     54  kiids õks tää kinni võttõh,
     55  vaak tää vallalõ laskõh."
Need laulud lauldakse. Laulu viis on enamasti kurva iseloomuga. Üks motiiv kordub iga värsireaga, vahel ka üksikud muudatused. (Kirjutada raske).
1 (riie)

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

ARS 1, 654 (3) 50 %
ERA II 151, 321 (6) 50 %
ARS 1, 469/70 (1) 49 %
ERA II 26, 285 (10) 49 %
ARS 1, 655/6 (1) 43 %
AES, MT 180, 7/8 (c) 43 %
ERA II 144, 432 (14) 42 %
E 44800/1 (10) 41 %
ARS 1, 478 (1) 41 %
ERA II 144, 412/3 (4) 39 %
ERA II 117, 301 (8) 39 %
ERA II 117, 242/5 (11) 38 %
ERA II 103, 191/2 (2) 35 %
H I 3, 605 (3) 34 %
E, StK 32, 58 (44) 33 %
ERA II 174, 452/3 (5) 32 %
ERA II 286, 391 (10) 30 %
H III 29, 763/4 (2) 30 %
ERA II 103, 157/8 (1) 28 %
ERA II 151, 590/2 (1) 26 %
E 52763 25 %
H I 10, 530 (11) 24 %
JR 03707 24 %
ERA II 144, 115 (15) 22 %
ARS 1, 430/1 (8) 21 %
E 61996 (8) 21 %
ERA II 26, 239/41 (5) 18 %
ERA II 103, 547 (1) 18 %
ARS 1, 661/2 (1) 17 %
ERA II 103, 553 (3) 15 %
ARS 1, 409/10 (2) 15 %
ERA II 160, 289/91 (3) 15 %
ARS 1, 449 (5) 12 %
ERA II 103, 266 (2) 12 %
ERA II 39, 27/9 (6) 10 %