| |
Ollõlõ kutsminõ (ilo)
|
|
| |
Suurte ilo. Mängiti samal ajal kui eelmine, iseäranis aga esimese jõulupüha õhtul. Osavõtjad: Küla meesterahvaid (pinkidel) ja naisi ja tüdrukuid (lauljad); Kahes rinnas (`a - 3-10). Meesterahval istuvad toas piki seinu pinkidel ja naised ja tüdrukud liiguvad neist igaühest üksikult, kahes reas järgimööda mööda ja laulavad. (Viis on lõbus ja kergerütmiline.) |
|
| |
|
|
| |
I rida (enne kellegi kohal) |
|
| |
|
|
|
6 |
"Külä veli, hüä veli
|
|
|
7 |
Anna' mullõ linnasit
|
|
|
8 |
Linnasit ja humalit
|
|
|
9 |
Mullõ õks pühi' tulõva'
|
|
|
10 |
Kalli ao' kallusõ'."
|
|
| |
II rida (sama ees). |
|
| |
|
|
|
13 |
"Külä veli, hüä veli
|
|
|
14 |
Ärä angui' linnasit
|
|
|
15 |
Linnasit ja humalit
|
|
|
16 |
Pühi' õks arä' läävä'
|
|
|
17 |
Kalli ao' kallusõ'."
|
|
| |
pag. 329 (Nõnda käivad kõikidest meestest üksikult mööda ja siis jälle algusest:) |
|
| |
|
|
| |
I r. |
|
| |
|
|
|
22 |
"Külä veli, hüä veli
|
|
|
23 |
Anna' mullõ pütä
|
|
|
24 |
Pütä ja tõrdit
|
|
|
25 |
Mullõ pühi' tulõva'
|
|
|
26 |
Kalli ao' kallusõ'."
|
|
| |
II r. |
|
| |
|
|
|
29 |
"Külä veli, hüä veli
|
|
|
30 |
Ärä angu-i' pütä
|
|
|
31 |
Pütä ja tõrdit
|
|
|
32 |
Pühi' õks arä' läävä'
|
|
|
33 |
Kalli ao' kallusõ'."
|
|
| |
(Ka kõikidest mööda ja uuesti:) |
|
| |
|
|
| |
I r. |
|
| |
|
|
|
38 |
"Külä veli, hüä veli
|
|
|
39 |
Tulõ mullõ ollõlõ,
|
|
|
40 |
Veerä mullõ viinalõ,
|
|
|
41 |
Ütesä püttü olut
|
|
|
42 |
Kats püttü kalijut."
|
|
| |
endine. |
|
| |
|
|
|
45 |
Ärä minku-i' ollõlõ,
|
|
|
46 |
Ärä veerku-i' viinalõ,
|
|
|
47 |
Üts pütt olut,
|
|
|
48 |
Kats püttü kalijut,
|
|
|
49 |
Säälgi' tsia' tsukli'
|
|
|
50 |
Säälgi' pini' purõli'.
|
|
| |
pag. 330 (Täiendas P. Pihlapuu: Linnasite küsimisel andsid mõned ka esemeid (kinnas, vöö, herneid jt.). Enne kui õllele kutsuti, veel alljärgnev vanalt autorilt.) |
|
| |
|
|
|
53 |
"Jahva, jahva kivikene
|
|
|
54 |
Kisu' õks kivi vitsakõnõ
|
|
|
55 |
Jahva' õks jarvo kambrõh
|
|
|
56 |
Kisu' külmä keldrih
|
|
|
57 |
Terä' õks hämme', poisi' laisa'
|
|
|
58 |
Viisi' kivvi vitstõlla'
|
|
|
59 |
Kivikaplu kinnütellä'
|
|
|
60 |
Kivikene sa' tsõõrikõnõ
|
|
|
61 |
Kivivitsa velekene
|
|
|
62 |
Inneb sa' merelä müränü'
|
|
|
63 |
Kaalajarveni karõlnu'
|
|
|
64 |
Kui sa' õks süüde' siih näio lihha
|
|
|
65 |
juudõ' verda mõrsija.
|
|
| |
pag. 331
|
|
|
67 |
Jahva, jahva kivikene
|
|
|
68 |
Kisu kivi vitsakõnõ
|
|
|
69 |
Jahva' jauhha peenokõitsi
|
|
|
70 |
Käänä' käku arvulist
|
|
|
71 |
Pereh taht õks peenokõist
|
|
|
72 |
Latsõ' tahtva vatska valgõt
|
|
|
73 |
Esi' näio ilosat
|
|
|
74 |
Sulasõ sorõhõt
|
|
|
75 |
Näitsigu' nägüsät
|
|
|
76 |
Kivikene õks sa' tsõõrikõnõ
|
|
|
77 |
Kivivitsa velekene
|
|
|
78 |
Kivi ommõ õks tuudu Kiiovasta
|
|
|
79 |
Kivipoolõ' Poolamaalta."
|
|
| |
(Panevad kepi ära, ja lähevad kellegi kõrvalise naisterahva juurde:) |
|
| |
|
|
|
82 |
"Laina' õks sõkla sõsarõni!
|
|
|
83 |
Kost ma' õks laina küll sõsarõni?
|
|
|
84 |
Laina' kotost, sa' laina kuast
|
|
|
85 |
Laina' rehe vil' rästähäst
|
|
|
86 |
Ei või kotost ei või kuast
|
|
|
87 |
Ei või rehe ma' rästähäst.
|
|
| |
pag. 332 Esimene ei anna. Minnakse teise juurde ja lauldakse sarnaselt. Ka teine ei anna. Kolmanda juures lauldakse veel nagu ennegi ja kolmas naine annab sõela. Tehakse sõelaga sarnaselt kui kepiga sõelumise liigutusi ja lauldakse: |
|
| |
|
|
|
90 |
Sõglu' õks sõglu' sõglakõnõ,
|
|
|
91 |
nõglu' õks nõglu' nõglakõnõ,
|
|
|
92 |
Pereh tahtsõ õks peenokõist,
|
|
|
93 |
latsõ tahtsõ' ladusat."
|
|
| |
Jahvatamisele asudes naised võtavad ühe kepi ja seisavad kitsasse ringi ja igaüks võtab ühe käega kepist kinni ja teevad üheskoos kepi ülemise otsaga koonusetaolist liikumist ja laulavad) |
|
| |
|
|
|
| |
Lk 328 ja 332 lisatud skeemid.
|