|
|
1 |
Toomas tokol ol´l poisikõnõ,
|
|
|
|
2 |
marimatal no mehekene,
|
|
|
|
3 |
tahtsõ iks puista tä naista tetä,
|
|
|
|
4 |
tammõpuusta tahuda,
|
|
|
|
5 |
hõpõst tetä no eloikä,
|
|
|
|
6 |
kulda panda no palõgõssa.
|
|
|
|
7 |
Saa-as puista tä naista tetä,
|
|
|
|
8 |
tammõpuusta tahuda,
|
|
|
|
9 |
hõpõst tetä-i joht eloikä,
|
|
|
|
10 |
kulda panda-i joht palõgõssa.
|
|
|
|
11 |
Lätsi kolgast tä kosimahe,
|
|
|
|
12 |
talotütärt läts tahtõmahe.
|
|
|
|
13 |
Võti neio tä noorõgõsõ,
|
|
|
|
14 |
osti iks uba-tä-suukõsõ.
|
|
|
|
15 |
Saie iks naanõ täl võtõdussa,
|
|
|
|
16 |
ubasuu sai ostõdussa -
|
|
| |
pag. 247
|
|
|
|
18 |
seni iks elli nä ilosahe,
|
|
|
|
19 |
katõkõsi na kahalõhe,
|
|
|
|
20 |
koni iks kolmas sai kootalõ,
|
|
|
|
21 |
vaga veri sai vaihõlõ.
|
|
|
|
22 |
Toomas tokol jal poisikõnõ,
|
|
|
|
23 |
tahtsõ iks tappa tä noort naista,
|
|
|
|
24 |
vaka veri tä vaivada.
|
|
|
|
25 |
Esi iks kõrtsi läts joomahe;
|
|
|
|
26 |
säält tä iks kõigilõ kõnõli,
|
|
|
|
27 |
mõnõlõ tä mõistutõli:
|
|
|
|
28 |
"Kiä tapp mo noorõ naisõ,
|
|
|
|
29 |
kiä vaivas mul va'a vere?"
|
|
|
|
30 |
Kõrtsih kõgõ ol´l sugumatsi,
|
|
|
|
31 |
mehi egä ol´l meelilitsi.
|
|
|
|
32 |
Üts iks olli sääl musta meesi,
|
|
|
|
33 |
musta meesi ol´l tõrvaskandu -
|
|
|
|
34 |
tuu iks tappa võt´t noorõ naisõ,
|
|
|
|
35 |
vaivada võt´t va'a vere.
|
|
|
|
36 |
Toomas võti jal tuud märku:
|
|
|
|
37 |
"Koh sa tapad ma noorõ naisõ,
|
|
|
|
38 |
koh sa vaivad mo va'a vere?"
|
|
| |
pag. 249
|
|
|
|
40 |
Anni tujo nä Toomasele:
|
|
|
|
41 |
"Jää haigõs sa halusahe,
|
|
|
|
42 |
mak´ataari sa tahtõmahe,
|
|
|
|
43 |
vahtrõmahla no vaidlõmahe.
|
|
|
|
44 |
Aja mõtsa sis taari perrä,
|
|
|
|
45 |
vahtrõmahla no valamahe.
|
|
|
|
46 |
Sääl tapa so noorõ naisõ,
|
|
|
|
47 |
Sääl vaiva so va'a vere."
|
|
|
|
48 |
O iks nuurt tuud noorikõta!
|
|
|
|
49 |
Tulli iks üles tä hummogulla -
|
|
|
|
50 |
Toomas aie sis taari perrä,
|
|
|
|
51 |
vahtrõmahla ai valamahe.
|
|
|
|
52 |
Lätsi aita tä ehtimähe,
|
|
|
|
53 |
päälikode läts päädimähe,
|
|
|
|
54 |
löüse ehte tä ikkevada,
|
|
|
|
55 |
kaalatsi no kahitsevada.
|
|
|
|
56 |
Noorik iks haari tä küsütellä,
|
|
|
|
57 |
küsütellä no nõvvatõlla:
|
|
|
|
58 |
"Midä iks ike ti, ehtekese,
|
|
|
|
59 |
kaalatsi ti, kahitsede?"
|
|
|
|
60 |
Ehte ikulõ kõnõli:
|
|
|
|
61 |
"Ike ehte mi pidäjätä,
|
|
| |
pag. 251
|
|
|
|
63 |
kaalatsi no kandijata."
|
|
|
|
64 |
Noorik tul´l tarrõ ka nuutskinna,
|
|
|
|
65 |
inemine küll ikulinõ,
|
|
|
|
66 |
ütel ülä ta imele,
|
|
|
|
67 |
kaasa iks maamalõ kõnõli:
|
|
|
|
68 |
"Minnä iks mehe tulõ kääskennä,
|
|
|
|
69 |
astu mehe tulõ aiõlõnna.
|
|
|
|
70 |
Kiä iks hoid mo vaesõlatsõ,
|
|
|
|
71 |
kah´olitsõ no kasvatõlõs?"
|
|
|
|
72 |
"Mine, mine, no murõtagu-i,
|
|
|
|
73 |
kallu, kallu, sa kahitsegu-i,
|
|
|
|
74 |
saa vaene sul hoiõtussa,
|
|
|
|
75 |
kah´olinõ saa kasvatõdus:
|
|
|
|
76 |
pehme asõ saa pingi ala,
|
|
|
|
77 |
lämmi asõ saa läve ala,
|
|
|
|
78 |
leväkoorik saa levä eestä,
|
|
|
|
79 |
piimä perä saa piimä eestä."
|
|
|
|
80 |
"Miä tetä, no kohe minnä?"
|
|
|
|
81 |
Tul´l iks minnä, sis miä tetä -
|
|
|
|
82 |
lätsi mahla no toomahe,
|
|
|
|
83 |
vahtrõmahla no valamahe,
|
|
|
|
84 |
musta meesi jään magamahe,
|
|
| |
pag. 253
|
|
|
|
86 |
hingevõtja jään hingama.
|
|
|
|
87 |
Jäie naanõ tuu tappõmalda,
|
|
|
|
88 |
jäie iäs viil elämähe.
|
|
|
|
89 |
Säält kodo ta joostõh joosi,
|
|
|
|
90 |
joostõh joosi, nii jovvõ kävve,
|
|
|
|
91 |
veie mahla tä mehele,
|
|
|
|
92 |
vahtrõmahl sai valõtussa.
|
|
|
|
93 |
Võti üskä tä vaesõlatsõ,
|
|
|
|
94 |
võti kaala tä kah´olitse,
|
|
|
|
95 |
ütel umalõ mehele:
|
|
|
|
96 |
"Jätä seo ma Maarijaga,
|
|
|
|
97 |
puujuurõ no jumalaga!"
|
|
|
|
98 |
Seo laulo ma lõpõtõlõ,
|
|
|
|
99 |
tõnõ armas no alostagõ!
|
|
|
| |
|