|
1 |
Kui muiste oli katk siin maal,
|
|
|
2 |
Nii Eesti- kui ka Liivimaal,
|
|
|
3 |
Siis möllas ta nii ulluste,
|
|
|
4 |
Viis rahvast mulda kolleste.
|
|
|
5 |
Kaks meest siis jäänud elama,
|
|
|
6 |
Mis kõlab üle Läänemaa,
|
|
|
7 |
Üks Virtsu, teine Paatsalu -
|
|
|
8 |
Nüüd ühest laulab minu suu.
|
|
|
9 |
Sest Kamsa mehest ma ei tea,
|
|
|
10 |
Et selle mehe õnn oli ea.
|
|
|
11 |
Ta korjand omal varandust,
|
|
|
12 |
Mis katk ei ole tahtnud vist.
|
|
|
13 |
Küll kulda ning ka õbedat
|
|
|
14 |
Ja vaske mitu unnikat.
|
|
|
15 |
Ta kõik need paigad läbi käind,
|
|
| |
pag. 362
|
|
|
17 |
Ei muud kui nälgind koeri näind.
|
|
|
18 |
Üks kallis asi puudus tal,
|
|
|
19 |
Mis paradiisis Aadamal -
|
|
|
20 |
See on see armas mehekroon,
|
|
|
21 |
Kus seisab abielutroon.
|
|
|
22 |
Nii läks ta esmast Muhusse,
|
|
|
23 |
Sealt teise riigi saaresse,
|
|
|
24 |
Ning leidis Kreigi kiriku alt
|
|
|
25 |
Üht väga kenat tüdrukut
|
|
|
26 |
Ja kosis seda omale.
|
|
|
27 |
Toob üle mere Virtsusse,
|
|
|
28 |
Kus asund Kelle külasse
|
|
|
29 |
Kuus talu kohta vanaste.
|
|
|
30 |
Üks poeg neist seitsmest, Jaagup vend,
|
|
|
31 |
Ei annud põllumeheks end.
|
|
|
32 |
Ta on nii pentsik, lahke mees,
|
|
|
33 |
Ja kaunis kaval süda sees.
|
|
|
34 |
Ead nõu peab oma vendega,
|
|
|
35 |
Lääb Pärnu linna kauplema.
|
|
|
36 |
Siis Vatla mäel ja Kahvatus
|
|
|
37 |
Ja Koti kõrtsis tantsimas.
|
|
| |
pag. 363
|
|
|
39 |
"Õitsa, Jakk, ja õitsa, Jakk!"
|
|
|
40 |
Ta laulis nii kui väike pukk.
|
|
|
41 |
Sest on ta nimi Jakiks saand
|
|
|
42 |
Ja nõnda siiamaale jäänd.
|
|
|
43 |
Nii Jakk sai rikkaks kauplejaks
|
|
|
44 |
Ja Pärnu kuuldsaks kunturiks.
|
|
|
45 |
Nüüd on ta ammu aua sees,
|
|
|
46 |
Mis meie kõigil seisab ees.
|
|
|
| |
|