|
|
1 |
Üks kuninga tütar ja kuninga poeg
|
|
|
|
2 |
kes teineteist tundsid ja kurbusest nutsid,
|
|
|
|
3 |
et kokku ei saa.
|
|
|
|
4 |
Üks hirmus suur pahandus tüli ja riid
|
|
|
|
5 |
mis vanematel juhtus, mis lastele suuremat
|
|
|
|
6 |
kurbtust veel tõi.
|
|
|
|
7 |
Üks järv, mis me vahel on sügav ja lai.
|
|
|
|
8 |
See lainetab kangest, et hõlpsasti üle
|
|
|
|
9 |
sest saada ei või.
|
|
|
|
10 |
Siis kirjutas kuningatütar üks täht
|
|
|
|
11 |
Sel kuningapojal ja palus "Oh tule
|
|
|
|
12 |
mu juure sel ööl!"
|
|
| |
pag. 760
|
|
|
|
14 |
"Ma tahan su pärast kolm küünalt vee pääl
|
|
|
|
15 |
siin põlema panna, et öösel näed tulla
|
|
|
|
16 |
just otse mu pool."
|
|
|
|
17 |
Kui kuningapoeg sii kirja nüüd sai,
|
|
|
|
18 |
siis hakkas ta püüdma, et korda võiks minna
|
|
|
|
19 |
See kardetav reis.
|
|
|
|
20 |
Kui pühabe hommiku magasid kõik,
|
|
|
|
21 |
siis kuningatütar ju mõistis, et armuke
|
|
|
|
22 |
uppunud on.
|
|
|
|
23 |
"Oh ema, oh ema, mu meel on nii halb,
|
|
|
|
24 |
oh lase ma tõttan, et lahket meelt leiaks
|
|
|
|
25 |
säält rohumaa päält."
|
|
|
|
26 |
"Mu tütar, mu tütar, ükspäinis ma sind
|
|
|
|
27 |
ei lase küll minna, vaid pead ka võtma
|
|
|
|
28 |
üks noorem su vend."
|
|
| |
pag. 761
|
|
|
|
30 |
"Mu ema, mu ema, mu vend on veel laps,
|
|
|
|
31 |
ta kakub need kakrad ja tallab need tatrad
|
|
|
|
32 |
mis põldude pääl.
|
|
|
|
33 |
"Oh tütar, oh tütar ükspäinis ma sind
|
|
|
|
34 |
ei lase küll minna, vaid pead ka võtma
|
|
|
|
35 |
üks noorem su õde."
|
|
|
|
36 |
"Mu ema, mu ema, mu õde on laps,
|
|
|
|
37 |
ta kakub need lilled ja hirmutab linnud,
|
|
|
|
38 |
mis metsades on."
|
|
|
|
39 |
Siis võttis ta mantle ja läks oma teed,
|
|
|
|
40 |
Siis leidis ta varssi üht kalameest kaldalt,
|
|
|
|
41 |
kes kuulis ta häält.
|
|
|
|
42 |
"Oh, kalamees, kuule, mis palun ma sind
|
|
|
|
43 |
Oh katsu, kas leiad üht kuningapoega
|
|
|
|
44 |
siit suure vee seest."
|
|
| |
pag. 762
|
|
|
|
46 |
Siis kuningatütar kuldsõrmus ja kee,
|
|
|
|
47 |
siis palgaks tal andis, sel kalamehel varssi
|
|
|
|
48 |
vaeva eest.
|
|
|
|
49 |
"Seh, võta need vastu, need annan ma sul,
|
|
|
|
50 |
et leiba võid osta su naistel ja lastel,
|
|
|
|
51 |
mis tarvis veel muud."
|
|
|
|
52 |
Siis võttis ta surnu ja kandis puu alla.
|
|
|
|
53 |
Siis koju ta ruttas ja kõige tee nuttis,
|
|
|
|
54 |
mis juhtunud tal.
|
|
|
|
55 |
"Jää eaks, mu ema!" ja andis tal suud.
|
|
|
|
56 |
"Jää eaks, mu isa, mind suretab kurbtus,
|
|
|
|
57 |
mis tõesti suur."
|
|
|
|
58 |
Siis ruttas ta sinna, kus kuningapoeg.
|
|
|
|
59 |
Kui halemeel tuli, siis ise ta suri
|
|
|
|
60 |
ka kasepuu all.
|
|
| |
pag. 763
|
|
|
|
62 |
Siis olid nad surnud sääl mõlemad nüüd,
|
|
|
|
63 |
Ei olnud see nali, et isa meel vali,
|
|
|
|
64 |
nüüd lõpetud kõik.
|
|
|
| |
|