| |
Junkru jutul.
|
|
|
|
2 |
Ma olema mitte vaarao,
|
|
|
|
3 |
Kes lapsed uputa käskma
|
|
|
|
4 |
Herodese kombel ei mõtlema ma
|
|
|
|
5 |
Nad maha lüüa laskma.
|
|
|
|
6 |
Ma näitama kui õnnistegija
|
|
|
|
7 |
Suur lahkus laste vastu,
|
|
|
|
8 |
Siis laskma nüüd, see suureks saand laps,
|
|
|
|
9 |
See maamees ette astu!"
|
|
|
|
10 |
Nii pajatas parun, toapoiss kui tuul,
|
|
|
|
11 |
Läks välja -
|
|
|
|
12 |
Läks välja ja tagasi tuli -
|
|
|
|
13 |
Ja maamehe tulles sisse tõi,
|
|
| |
pag. 423
|
|
|
|
15 |
Kes mõisamaal kantnikuks oli.
|
|
|
|
16 |
"Sa maamees olema?" sõnub saks.
|
|
|
|
17 |
"See polema sugugi häbi."
|
|
|
|
18 |
"Jah," kostab maamees, "tõsi küll.
|
|
|
|
19 |
Ma maamees läbi ja läbi."
|
|
|
|
20 |
"Sa nende sugust, kes vanaste end
|
|
|
|
21 |
Ei tahtma ristida keski?"
|
|
|
|
22 |
"Just kõige sugust mitte küll,
|
|
|
|
23 |
Kuid ühest sugust siiski."
|
|
|
|
24 |
"Kas targad mehed palju teil?"
|
|
|
|
25 |
Nii küsib parun pikka.
|
|
|
|
26 |
"Meil tarku pole palju just.
|
|
|
|
27 |
Kuid koolitud leidub ikka."
|
|
|
|
28 |
Siis hüüab parun: "Ei olema sa,
|
|
|
|
29 |
Nii loll, kui välja sa näitma
|
|
|
|
30 |
Mees kostab: "Herrad, mu nimi on Hans,
|
|
|
|
31 |
Hans valmis ka sarvikut võitma."
|
|
| |
pag. 425
|
|
|
|
33 |
"Üks maamees armastama maa,
|
|
|
|
34 |
Ja jäämagi ikka sinna.
|
|
|
|
35 |
Ma olema kuulnd, et pidama sa
|
|
|
|
36 |
Ju jüripäev kolima linna."
|
|
|
|
37 |
"Mis teha!" vastab mees, "on toit
|
|
|
|
38 |
Mul kartul, leib ja kali,
|
|
|
|
39 |
Ka töö on raske, orjus ränk
|
|
|
|
40 |
Ei kantniku põlv pole nali!"
|
|
|
|
41 |
"Sa paluma midagi, andma ma sul'
|
|
|
|
42 |
Ei mõtlema sinu ma petma!"
|
|
|
|
43 |
Mees kummardab: "Herrad ehk oleksid ead
|
|
|
|
44 |
Mul renti vähemaks jätma -
|
|
|
|
45 |
Ma tahaksin lapsi koolita,
|
|
|
|
46 |
Ja paremaid riideidki kanda.
|
|
|
|
47 |
Ehk oleks herradel natuke maad,
|
|
|
|
48 |
Mul natuke odavam anda."
|
|
|
|
49 |
Sääl parun jäi seisma sambana,
|
|
| |
pag. 427
|
|
|
|
51 |
Võis arvata, pikne ta'd tabas
|
|
|
|
52 |
Mees küürutas paluva pilguga,
|
|
|
|
53 |
Kord herral veel kintsu kabas.
|
|
|
|
54 |
"Sa totter olema!" sõnab siis saks,
|
|
|
|
55 |
"Sind mõisa ma enam ei laskma,
|
|
|
|
56 |
Ma kartma, kõik totrad, kui tulema nad
|
|
|
|
57 |
Siis koertega purema käskma."
|
|
|
|
58 |
"Hei, öövaht, tallipoiss, võtma see mees
|
|
|
|
59 |
Ja mõisaõuest ta saatma.
|
|
|
|
60 |
Hääd päeva, mu sõber, mul puuduma aeg
|
|
|
|
61 |
Mul minema virtshaft nüüd vaatma."
|
|
|
| |
|