ERA I 4, 878/82

era100408780000
Läänemaa — Noarootsi
Mensas, A.
1934

Metadata

COL: A. Mensas
ID: ERA I 4, 878/82
INF_ELUL: 40 a.
INF_NIMI: Rud. Ambros
LOC: Noarootsi khk., Sutlepa v., Aulepa k.
ZANR: andm/ul
TMP: 1934

Vastuseid rahva ja rahvapäraste tantsude kohta.
1. Vanemal ajal nimetati tantsimist meie ümbruses tavaliselt ikka "tantsimine" n.n. viisakas kõnes. Ent isikud, kes tantsule suhtusid halvakspanevalt, näit: usklikud ja vanemad inimesed j.t. - nimetavad seda karguseks ja eputamiseks.
Uuemal ajal öeldakse tavalikult jalakeerutus ja tants. N. ö. "vastasrindlased" nimetavad tantsimist - trallamiseks, kuradi austamiseks, karguseks jne. Nii et see nimi kuigi suuri muudatusi pole teinud.
2. Vanal ajal tantsiti kõige enam labajalga ehk rahvapärase nimega "lambajalg". Suurimateks tantsudeks olid vanasti "kilumaripolka", "labajalavalts", ning "tule muga, tule muga."
a. Kilumaripolka juures tarvitati järgmisi laulusõnu:
     10  Ai Kilumari, Kilumari tule sa,
     11  Aita siga kaubelda.
     12  Siga oli must ja viskas kust,
     13  Vastu Kilumari kapi ust".
Teiseks tarvitati sama tantsu juures veel pisut teisi laulusõnu;
b.
     17  "Kilumari, kilumari tuli rannast,
     18  Kusi tal jooksis pastlekannast.
     19  Siga oli must 1
jne.
Labajalavaltsi juures järgmised sõnad:
c.
     23  Hiir hüppas, kass kargas,
     24  Vanakaru lõi trummi.
     25  Lõi trummi lõhki
     26  Sai sitast lahti,"
ehk
d.
     30  Hiir hüppas ämbri,
     31  Kass kargas kambri,
     32  Vanakaru lõi trummi? 1
jne.
.
"Tule muga, tule muga" järgm. sõnad:
e.
     36  Tule muga, tule muga tantsima,
     37  Lähme jalga katsuma",
rohkem sõnu ei tea. Muu hulgas tantsiti ka veel "reinländerit", ehk kohap. nim. "leilender" ja "Leikaadu Liisu", polkana, millele lauldi järgmisi laulusõnu:
f.
     41  Leikeaadu Liisu Kiltsi mõisas,
     42  Kiltsi mõisas karjanaiseks.
     43  Kus see vana Aadu sai
     44  Aadu Hiiu saare jäi?,
     45  "Seal tema kütab sauna ahju,
     46  Arstib külanaiste kõhtu."
pag. 880
Eelnimetatud tantse hakati tantsima üle 50 a.eest Nimetatud tantsudest tantsitakse praegu veel: "laba jalga labajalavalts," kilumari polka ja leilender.
Umbes 35 a.eest hakati meil tantsima:
g.
     53  Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse -
     54  Kus minu kulla pruudike.
     55  Ei ole siin, ei ole seal -
     56  Ta on kaugel Saksamaal."
Selle päris nime ei tea. Sama tantsu juures tarvitati järgmisi laulusõnu:
h.
     60  "1,2,3,4,5,6,7,
     61  Ega sinu singid korstnas suitse."
Umbes 30 a. eest hakati tantsima "babiloni polkat ehk kohapääl nimetatud takkalaetud polkat, mille juures tarvitati järgmisi laulusõnu:
i.
     65  Üks, kaks, ütlen ma,
     66  Teist jalga tõstan ma,
     67  Tamtadi, tiritari,
     68  Tamtadi, tiritari,
     69  Tamtadi tiritari titataa."
j.
     71  "Ei ta kuule, ei ta näe,
     72  Ei ta peal ei paista päe,
     73  Tamtadi, tiritari" 1
jne.
.
ehk jälle:
k.
     77  Tee, tee, et sa saad,
     78  Et sinu karvad kasvavad,
     79  Vat, vat, sedamoodi,
     80  Vat, vat, sedamoodi
     81  Sedamoodi peab see just olema."
Umbes samal ajal s.o. 30 a. eest hakati tantsima "miljooni"ja "üks vanamees"
Marsid ja Padispaan enam rohkem uuema aja tantsud ja hakati tantsima umbes 10 a. eest. Polka masurkat ehk koha pääl tuntud "kuretörk'i"nime all, hakati meil tantsima 30 a. eest ja kadus umbes 10 a. eest. Väljaarvatud mõni üksik juhus, mil vanemad inimesed seda veel tarvitavad.
3. Selle punkti alla kuuluvatest tantsudest ei tunta rohkem kui nelitants ehk kaerajaan. Tuskapolkat tuljakit ja uuemoelist labajalavalssi õpiti meil tantsima 13.-16. aprillil, 1934. a. Sutlepa ÜENÜ poolt korraldatud tantsukursustel - Sutlepa algkooli ruumes.
4. Ringmängude sekka tantsitakse tavalikult polkat, valssi ja muid. Ringmängude laulude kohta toon edaspidi ülevaate koha päält.
5. Tantsuõhtuid korraldatakse talvel tavalikult talutubades. Suvel väljas muru peal või kiige all jaanitulel, talgutel, pulmadel, ristsetel ja isegi matustel. Eritantse nendeks juhtudeks ei olnud. Tantsuõhtuid kutsutakse "Klunker".
6. Tantsiti: tüdrukud, naised ja mehed. Eraldi paaridena tantsivad üksikul juhul ainult naised, kuid mitte mehed. Tantsitakse ikka segapaaridena. Kui naised üksikult peavad tantsima, siis on põhjuseks meeste puudus. Tantsima kutsumine sünnib kummardusega. Segapaaride tantsimine on tavalik nähe ja sellesse suhtutakse heatahtlikult. Usklikud ringkonnad suhtuvad tantsimisesse halvakspanevalt.
7. Tantsiti tavaliselt lõõtsapillide järele. Mõnel üksikul juhul tantsitakse laulu järele, tavalikult ringmängudes.
8. Iga tantsust osavõtjate arv oli piiramata, olenes sellest, kui aga ruumi oli. Algasend oli vastakuti. Ainult takkalaetud polkat tantsiti üksteise kõrval. Polka tantsusammud on asted, valsi asted lohistamise viisi. Vanemal ajal tantsiti täiel jalatallal, nüüd aga rohkem varvastel. Ennemalt põrutati ka jalga vastu maad, nüüd mitte. Poiss parema ja tüdruk pahema jalaga alustatakse ja liigutakse vastupäeva.
1 jne.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

ERA II 69, 326 (4) 16 %
EÜS XI 911 (15) 15 %
ERA II 189, 72 (70) 13 %
ERA II 189, 154 (100) 12 %
E, StK 30, 34 (25) 11 %
ERA II 32, 104/6 (3) 11 %
H II 16, 783 (2) 11 %
ERA II 69, 438 (5) 11 %
H I 4, 188 (16) 10 %
H I 10, 82 (6) 10 %
E 25715 (5) 10 %
ERA II 149, 106/8 (1) 10 %
H I 4, 162 (63) 10 %
EÜS IX 65 (54) 10 %
ERA II 12, 263 (74) 10 %

Contains poems

ERA II 204, 639 (4)   92 %
Leoke 3, 24 (37)   91 %
ERA II 5, 479   86 %
E 73812 (11)   85 %
ERA II 69, 441 (17)   78 %
ERA II 2, 273 (5)   76 %
H II 58, 202 (12)   75 %
E 64941 (6)   74 %
ERA II 69, 421 (10)   70 %
ARS 2, 345 (112)   65 %
ERA II 172, 197 (1)   61 %
E, StK 30, 87 (3)   61 %
ERA II 69, 328 (13)   54 %
ERA II 187, 265 (62)   50 %
ERA II 172, 185 (5)   50 %
ERA II 177, 166 (26)   50 %