| |
Kosimine vanal ajal.
|
|
| |
Kosiminne pidi olema noores kuus teisepääva, neljap. laupääva õhtul. See pidi nenda hilja olema, et ükski aro ei pidan saama. Peigmehel pidi ka ninamees olema kellel viinapudel taskus oli (ja peaska) see pidi kauba tegema kas ühe mõistmise juto rääkima ehk natuke valeta, siis pidid pere- rahvas ise mõistma et kosijad olid siis võeti neid ausast vasto laud kaeti keige parema toido, mis majast leida oli ja pärast sööma hakkas kaup. Viinapudel võeti taskust välja ja pakuti tublisti, kui rikkas on siis käib ema ehk isa kõvasti tütre peäle et peab omaks abikaasaks võtma kui viin vasto võet siis on asi õige. Pruudi pant antakse põll ja rätik kätte ja tuleb pühapääva hommiko ja lähäb kerko. Aga pruut peab enese (tunnestusemehe) ja kõrvase võtma, mis vennaks kutsutakse, siis hakkavad kerkole minema. Peio isa kõrvas istub pruut ja peio kõrvas istub pruudi kõrvane ja pruudi (vend) sõidab järel kas ratsa ehk vankriga, kodunt minnes jätvad vanemad jumalga ja laulvad mõni laulosalm Jumala auks. Aga enne seda aega käisid kõik ratsahobustega nendasama kui vankriga käisid kahes paaris ja vend taga liig. Tagasi (koduse) tulles sõidab ehk istub pruut peio kõrvas. Ja pruudi kõrvane isa kõrvas. Kui kodo saanud siis viivad kodose rahvale kätt ja soovivad Jumala sana poolest paljo tervisid ja teised tänavad soovimise eest ja soovivad peio ja pruudile tõsist armastust teineteise vasto. Ja nenda söövad joovad rõõmsast õhtuni siis lähab peig oma kodo ja peab tubakast 6 ehk 7 naela ostma, sest ühe naela peab ta peeniks õõruma ninanuuskamisse tarvis ja üle selle katki leikama ja keik pruudi kätte viima, siis ehitab pruut üht ilusat tubakakotti ja kenad tubakatoosid kus ninanuusku külaemmele sees seisab, selle tubakaga läheb enesele teki ja keige annete villo kerjama, siis läheb pruut külast külasse ja otsib ühte head julged jutuga naest kes mõnes kohas palub ja vägisi ninase nõska piipu oma tubakast topib ja oma pehme keelega külanaeste südamed lahti kisub, siis tulad külaemmed villad lahkeks kistud süles ja hestavad et paljo käimas sellepärast nenda napp on, siis sülitavad ja tänavad mõlemad andijad ja laskvad näpud mööda kuube kabiseda, kui nenda käinud siis tekki valmis kodoma ja annete vasto valmistama mis pulma aego saab ära jägatud peiopooltse pulmalistele. Ja peig (ja peio isa) peab sängi valmis tegema hästi kõvast et pruudi vend mitte katki ei löö katsudes sest pingid peavad moidogi varuks all olema et sängi alla ei kuku. Kui esimist kõrd saab maha ööldud siis peab pulmalistel pulmakutse käes olema, moido nikastab mõni kui hiljaks jääb. Kui pulma õlut tehakse siis pruugitakse mõned asjad juures kui humalad pada sisse pannakse siis hüüab peremees õitsa oeh et kange õlut peab saama mis jo tuuakse põldhumalad ja neid pannakse selle sanaga mis pulma aego peab (sündima) kas riidlema ehk heast läbi saama ja punased kindad peavad käes kui tõrde pannakse, siis tuuakse kolm tulesütt ja pannasse soala ja seda pannakse kolme kohta et kedagi ära võluda ei saa ja selle aja sees ei või õlletegemise juures kedagi rääkida inne kui käärima hakkab. Siis võib iga mees jälle oma jutto edasi rääkida. Kui hea kange õlle saab siis on pereisa mure möödas. Ja pereema sai heästi tõuseb. Siis on mõlemad lahked ja võtvad kutsutud võerad rõõmoga vasto oma pulmakodiga. Sel esimisel ööl on keik ergud ja ülal peio pool, ehitavad passisi miska nemad sisse lastakse olgo vana kari nahk ehk mis tahes. Pruudi poolt pulmalised valmistavad kindlad kantsid, väravad seutakse köitega kinni et kuskilt sisse ei päese. Kui hommiko, siis valitakse kaks keige terasemat meest ratsahobustega mõõgad vööl õllekannud käes palvekirjad taskus mis läbi sisse võivad saada. Teised pulmalised jäävad 1/2 versta peäle seisma, katsemehed lähtvad üksi, nendel peavad kolmed kirjad olema, kaks kord käivad (ja püssi lastakse järge) pulmaliste juures tagasi ja kolmanda korra siis lastakse sisse siis teised pulmalised tulad. Peigmees sae istuvad kõrvuti sae nadu istub nende selja taga (sae see on peio isa ja nadu see on ühe valge lina siis sõlgedega kinni pandud ülalt ots on vähe. Kui sisse lastakse siis hüüdvad keik ühest suust hurrah ja teretavad keik ühteteist olgo sõbrad ehk võõrad. Peio isa võtab nado enese kätt kõrva ja talutab teda rehaltse ukse poole, seäl seisvad naesed kättpidi koos ja laulvad kuda heäl sedakorda ühegil on. Aga sellegi nendel on ka oma viis (ehk mall) mis nenda käib kuis üles teha. |
|
| |
|
|
| |
pag. 376
|
|
|
|
5 |
Meil oli õues kolmi vahti
|
|
|
|
6 |
Üks oli hoolas uksevahti,
|
|
|
|
7 |
Teine oli virku väravavahti
|
|
|
|
8 |
Kolmas oli tarka põlluvahti
|
|
|
|
9 |
Uinunud oli uksevahti
|
|
|
|
10 |
Vässinud oli väravavahti
|
|
|
|
11 |
Põõsa pugenud põlluvahti.
|
|
|
|
12 |
Lasksid sae salaja tulla
|
|
|
|
13 |
Neiu läks kaevust vetta tooma
|
|
|
|
14 |
Võttis kuldsed kõrendida
|
|
|
|
15 |
Hõbedased ämlikeised
|
|
|
|
16 |
Ta kuulnd peiu pillihäele
|
|
|
|
17 |
Heitnud õbeämblikused
|
|
|
|
18 |
Ja need kuldsed koogukesed
|
|
|
|
19 |
Põõsas oli põllale pugeda
|
|
|
|
20 |
Värav oli väljale valada
|
|
|
|
21 |
Seäl olid uisud ootamaie
|
|
| |
pag. 377
|
|
|
|
23 |
Ta läind murretes Muhuse
|
|
|
|
24 |
Üle vete Iiumaale
|
|
|
|
25 |
Taha vete Tartumaale
|
|
|
|
26 |
Iiumaal eile nähtud
|
|
|
|
27 |
Pärnu jõel pesnd paleta
|
|
|
|
28 |
Sakmal oli saunas käinud
|
|
|
|
29 |
Kui tahate taga ajada
|
|
|
|
30 |
Pange siis lakid laevadeks
|
|
|
|
31 |
Põlled pange põhjudeks
|
|
|
|
32 |
Põllepaelad koieteks
|
|
|
|
33 |
Pange sõrmed sõudamaie
|
|
|
|
34 |
Käsivarred varpimaie.
|
|
| |
Peiu poolt laulvad vastu: |
|
| |
|
|
|
|
37 |
Mis te muiduo kiitelikku
|
|
|
|
38 |
Oma aega viitelikku
|
|
|
|
39 |
Neidu pole kusagi läinud
|
|
|
|
40 |
Neidu hoitse hoonetese
|
|
|
|
41 |
Saiatannide tagase
|
|
|
|
42 |
Viinavaetide viluse
|
|
| |
pag. 378
|
|
|
|
44 |
Õllenõude otsa alla
|
|
|
|
45 |
Siia mu vend on viinad toonud
|
|
|
|
46 |
Kaelarahad jo kinkinud
|
|
|
|
47 |
Ta maalind näu pildi peale
|
|
|
|
48 |
Pistnud pildi põuedese.
|
|
| |
Kui peiu pulmalised tuppa lastud on, ja Vanema laul pruudi poolt: |
|
| |
|
|
| |
1.
|
|
|
|
52 |
Saevanem siidisärki
|
|
|
|
53 |
Siidisärki kuldakuube
|
|
|
|
54 |
Hõbemantelid madalad
|
|
|
|
55 |
Kui tulid täna kodunda
|
|
|
|
56 |
Kuu valul koidu kumula
|
|
|
|
57 |
Peiu pätsu pea valula
|
|
|
|
58 |
Kas tõid kannu kaenelusse
|
|
|
|
59 |
Me oleme joomale jänunud.
|
|
| |
2.
|
|
|
|
61 |
Aitimal juua andemasta
|
|
|
|
62 |
Kannu kaugelt kandamasta
|
|
|
|
63 |
Me pole joomale jänunud
|
|
|
|
64 |
Õlut me joome teist me teeme
|
|
| |
pag. 379
|
|
|
|
66 |
Kolmas meil käärib kelderis
|
|
| |
3.
|
|
|
|
68 |
Saevanam siidisärki
|
|
|
|
69 |
Siidisärki kuldakuube
|
|
|
|
70 |
Hõbemantelid madalad
|
|
|
|
71 |
Kui tulid taane kodunda
|
|
|
|
72 |
Peiu pätsu pea valule
|
|
|
|
73 |
Kas tõid kakku kaenluse
|
|
|
|
74 |
Me oleme söömile isunud.
|
|
| |
4.
|
|
|
|
76 |
Aitimal saevanemike
|
|
|
|
77 |
Aitimal kakku andemasta
|
|
|
|
78 |
Kakku kaugelt kandemasta
|
|
|
|
79 |
Me pole söömile isunud
|
|
|
|
80 |
Ise me leibade tegejad
|
|
|
|
81 |
Ise me kakkude kannijad
|
|
|
|
82 |
Ümmarguste öeritajad
|
|
| |
5.
|
|
|
|
84 |
Aitimal saevanamike
|
|
|
|
85 |
Kas tõid pakki Paide linnast
|
|
| |
pag. 380
|
|
|
|
87 |
Piibupakki me palume
|
|
|
|
88 |
Ninanuusku me nurume
|
|
|
|
89 |
Aitimal pakki andemasta
|
|
|
|
90 |
Pakk maksab palju rahada
|
|
| |
6.
|
|
|
|
92 |
Kas tõid ratsula rahada
|
|
|
|
93 |
Kimblilla killingida
|
|
|
|
94 |
Vesiallil veeringid
|
|
|
|
95 |
Ega me laula rahata
|
|
|
|
96 |
Keel ep peksa killingita
|
|
|
|
97 |
Kopik suu kulutamine
|
|
|
|
98 |
Killing keele peksemine
|
|
| |
7.
|
|
|
|
100 |
Aitimal saevanamike
|
|
|
|
101 |
Raha kaugelt kandamasta
|
|
|
|
102 |
Kui tulid taane kodunda
|
|
|
|
103 |
Rataspool jooksis rahada
|
|
|
|
104 |
Pöörad pöörsid penningida
|
|
|
|
105 |
Ruunad jooksid rublasida
|
|
|
|
106 |
Küla sul noppis killingida
|
|
| |
pag. 381
|
|
|
|
108 |
Pere sul noppis penningida
|
|
|
|
109 |
Oma pruut noppis rublasida.
|
|
| |
Siis katetakse lauad toidoga ja kutsutakse keik lauda sööma söma, alla antakse naps viina (ehk) kaks kuida keegi lustib ja Jumala sana saab ka pruugitud kas peast ehk raamatust enne sööma. Õllekannusi on ka pool tosinat iga laua peäl mis alati peavad liikumas olema. |
|
| |
|
|
| |
Peio poolt pärast sööma. |
|
| |
|
|
|
|
114 |
Aitimal pereisada
|
|
|
|
115 |
Aitimal pereemada
|
|
|
|
116 |
Aitimal süüa andemasta
|
|
|
|
117 |
Aitimal juua andemasta
|
|
|
|
118 |
Mis meie veel palume
|
|
|
|
119 |
Andke see tuba meil' tülita
|
|
|
|
120 |
Kamber kanda keeritada
|
|
|
|
121 |
Rihalune rinki jooksta,
|
|
| |
pag. 382
|
|
|
|
123 |
Me tahame tammed tantsimista
|
|
|
|
124 |
Ümmargused öörimista
|
|
|
|
125 |
Kudruskuued kommista
|
|
|
|
126 |
Uued kingad tahtvad uhtumista
|
|
|
|
127 |
Valged sukad vanutamist
|
|
|
|
128 |
Seda mo kingad kidusid
|
|
|
|
129 |
Härjanahksed ägasid
|
|
|
|
130 |
Keige sui keige sügisse
|
|
|
|
131 |
Keige see armu aastakesse
|
|
|
|
132 |
Venna pulmil juua saame
|
|
|
|
133 |
Sõsse pulmil süüa saame.
|
|
| |
Pärast sööma pannakse hobused rakki keik jätvad Jumalaga ja sõitvad kiriko poole, kiriko sisse minnes hoidvad keik nii ühe vasto et keegi senna vahele ei peäse ei ka vesi, nemad kartvad et kuri peaks siis vahele minema ja eluks ajaks jääks. 2-seks on see et pruut tahab laulata aga peio jala peäle tahab astuda et kui käima peäl on siis terve oleks ja see vaev mehe külge puutuks. Kodo tulles teretavad teisi keik teised soovivad heäd õnne lähtvad laua taha, siis valmistakse keige paremad söök noorepaarile ette. Aga enne sööma saab ka loetud. Õhto pannakse suur pada tulele ja keedetakse üks täis hulk liha ja limbisuppi, kui supp söödud tuleb üks vana naene rendi pühkima, siis pannakse raha rennile mis rabiseb, ross ja kopik korraga, kui sööm läbbi, tuleb pruudil äraminek, esiteks saab tano pähe topitud, pruudi vend topib nende sanadega: Unusta uni ja mäleta mütsi ja nenda kolm kord, saan tano päha topitud siis pannakse lina nagu kott ümber joodetakse seäl sees veel, viimaks kerst saab veel ennemine peäle tõstetud ja peig peab ka kersto peäle raha panema ja pruudi ema austuseks kersto peäle tõstma siis jätab Jumalaga nuttes nenda kui peaks tükkis oma isamaalt välja astuma. Nenda kurval viiakse tema peio kodo kus teised rõõmsast laulavad. Peio ja pruudi vend peavad nenda nobest jõudma et valmis teeb ja läbi katsub kui vissid need on sest pink peab nüüdki varuks olema sest mitmel asema on sisse pannes katki läinud, peig ja pruut asema alla kukkund. Pruut saab rehalast sisse viitud (et see õnn peab keik seält tulema) renni taha seät, panevad naesed jälle runti ja laulvad oio peast ära, sööb ja viiakse magama, pruut tõstetakse ees ja peigmehele näidetakse kumba neist tahab kas mõõka või pruuti, siis on peigmees kui nool asemal pruut kaenlus armatuses rõõmoga. Siis saab Jumala sana lauldud või loetud, meeletuletuseks ja maenitsuseks. Hommiko saab naestest üles lauldud, esiteks pesemine, pesu kallal viskavad teineteise peale vett; see peab tähendama et seni kui ühes elavad nenda kannatlikud peavad olema. Kui söönud siis pannakse au riide keige paremad hilbud ümber suur pikk tano pähe valge rätik või lahve üle tanu. Siis tuleb vend pruudi king mõõga otsas, üteldes: austa sõsse kinga, senna peavad keik raha sisse panema olgo suur ehk väike, sel ajal peab pruut nii rõõmus lahke ja moiul olema et iga ta olemisest rõõmu on, siis toob pruut ja pruudi kõrvan anded ära renni ehk laua peale. Aga ennemine kui andid jägat tuleb veel kurvastus ette; vanad naesed ei jäta veel rahule vaid hakkavad üht noomimise või tõrelemise laulo laulma mis keik haledaks teeb sest pruudist pole rääkidagi. Andete jägamine pruudi vend annab kätte mis pruut ja kõrvane juhatab mõõga otsas annab ta kätte ja hüüab nii kärme häelega et aia Mihkel ära tuleks kui teda kutsutaks. Esiteks oma pere keik peio isa ja naene sülepoiss mis (enne) ka renni taga ta sülle sai topitud et seda täno mis siis saab et nendasama rõõmus kui ennegi. Ja annete eest maksvad ka raha kes saavad, siis viiakse pruut tantsima keik lähtvad pruudi jalga katsuma aga mitte ilma rahata ka kopik või kaks kas üks või mito kord aga korra peält raha ja kõrvase kätte saab maksetud kellel üks taldrik käes, pärast hakatakse pruudi asemale aama senna peale jälle raha maksma kes küll ei taha minna, viiakse vägisi aga raha peab saama, pärast viiakse pruut rihale ja andakse üks lehm memmele see lehma sarvi peab ühed kindad paeldega panema õllelüpsiko taha toropilli taha ametmeeste mõõkade taha, siis ütleb mõni millal need keik tehtud. Ei ta pruudi aja sees neid poleks jõudnud teha kas oleks ööd kui päävad ühtepuhku teind mõni on ise tunnistan et lapsest saadik prudi sees ole kui esemist kord ise rattale saab, siis juba mõtleb millal juba 5 vaimoga võin sõita. Õhtuks saab jälle üks supp limbileem tehtud lahkumiseks ja söövad ja joovad kolmanda pääva veel ja siis on otsas: mõni kes liiasti sööb ja joob haige mõnda pääva veel taga. |
|
| |
|
|
|
| |
Lisatud noot.
|