| |
Surm noorusel
|
|
|
2 |
Vara, vara juba väsind olen
|
|
|
3 |
Surma hääl mind hõikab eluhommikul.
|
|
|
4 |
Põrmu põlvest pääsen, tõisse ilma tulen
|
|
|
5 |
Leinal lahkun armulepikust.
|
|
|
6 |
Siia, siia jätan selle ilma,
|
|
|
7 |
Siia jääde sõbrad sugulased keik.
|
|
|
8 |
Ära pööran ma siit oma silma
|
|
|
9 |
Tõttan kus mind ootab tõine paik.
|
|
|
10 |
Siia jääb mul esa ema hella.
|
|
|
11 |
Siia jäävad vennad õed keik.
|
|
|
12 |
Ootan ükskord saade teie tulla
|
|
|
13 |
Sinna ka kus minu kodupaik.
|
|
|
14 |
Siia jääb mul armukene ilus:
|
|
|
15 |
Siia jääb mu õnne õrnem õis,
|
|
|
16 |
Vara lahkun ma kus armu vilus:
|
|
|
17 |
Kenast kasvada veel küllal võis.
|
|
|
18 |
Haua põhja pea ennast peidan
|
|
|
19 |
Langen liiva lahke hõlmale
|
|
|
20 |
Väsimust ja vaeva varsi võidan
|
|
|
21 |
Rutan rõõmsast vaimu pulmale.
|
|
|
22 |
Sõge ilm, mis on mul sulle anda?
|
|
|
23 |
Et mind keelad siia elama.
|
|
|
24 |
Paremad su andi võta mulle kanda
|
|
|
25 |
Surm saab siiski mulle tulema.
|
|
| |
pag. 516
|
|
|
27 |
Ei ma jää mind hõikab juba helin,
|
|
|
28 |
Lahke laul mul kostab Taara kojast.
|
|
|
29 |
Ime hääl ja kuldse kandle kõlin
|
|
|
30 |
Kutsub mind siit põrmu rajast.
|
|
|
31 |
Juba paistvad mulle kenad kuhad,
|
|
|
32 |
Õnnepaigad Uku õue päält.
|
|
|
33 |
Haljad arud rohilised luhad
|
|
|
34 |
Õitsvad lilled uuelt õnnemaalt.
|
|
|
35 |
Oh mul astvad uued ilud ette
|
|
|
36 |
Vaimusilm neid vaatab rõõmuga
|
|
|
37 |
Pea, pea jõudvad juba kätte
|
|
|
38 |
Sinna lendan lahke lauluga.
|
|
|
39 |
Sääl siis maitsen rohket rõõmuilu
|
|
|
40 |
Taevaliste tarkust kuulen ma.
|
|
|
41 |
Ilmakära viletsus ja valu
|
|
|
42 |
Jääb must kaugel ära maha ka.
|
|
|
43 |
Linda Salme seltsis saan sääl õnne tunda
|
|
|
44 |
Tähte poja lustipidudel
|
|
|
45 |
Lillepärga Taara koplis kanda,
|
|
|
46 |
Närtsimata ilu õnnedel.
|
|
|
47 |
Õndsast õitsen ma siis Taara toas.
|
|
|
48 |
Ilmariinse ilu ehtedel
|
|
|
49 |
Lusti hõiskva muistse laulikude seas
|
|
|
50 |
Luusin lahkest õitsvel lehtedel.
|
|
| |
pag. 517
|
|
|
52 |
Ei sääl närtsi noorus mulle ära
|
|
|
53 |
Vanadus ei tule vaevama.
|
|
|
54 |
Pettus pahandus ja ilmakära,
|
|
|
55 |
Ei saa südant mulle kaevama.
|
|
|
56 |
Sääl siis õhtul lustilaulu luiskan
|
|
|
57 |
Vanemuinse kopli vilula.
|
|
|
58 |
Armsamate aege ilul hõiskan
|
|
|
59 |
Uue ilma õndsa elula.
|
|
|
60 |
Oh mu armsad kui sääl juba rõõmus olen
|
|
|
61 |
Lillepärg mul pääd ju ehitab
|
|
|
62 |
Unenäos ma siis teid vaatma tulen
|
|
|
63 |
Kallid kes veel ilmas olete.
|
|
|
64 |
Õnnelehtest palmin ma teil pärjad
|
|
|
65 |
Saadan kätte salatuuledel
|
|
|
66 |
Õitserikkad õnnelille karjad
|
|
|
67 |
Tervist viigu teile õhu uuledel.
|
|
|
68 |
Jah mu tee on juba ilmas käidud
|
|
|
69 |
Haud mind ootab juba tulevat
|
|
|
70 |
Pea, pea saab mind sinna viitud.
|
|
|
71 |
Pea tunnen ennast muldas olevad.
|
|
|
72 |
Lilleke oh kasva mulla pinnal
|
|
|
73 |
Ehida mu hauda oma iluga
|
|
|
74 |
Õitse sääl kus enne minu rinnal
|
|
|
75 |
Süda tuksnud, ilu! - valuga -
|
|
| |
pag. 518
|
|
|
77 |
Ei ma tää kas minu hauapinnal?
|
|
|
78 |
Pisaraid peaks mõni ohvrima?
|
|
|
79 |
Mõni hing ka raskest rõhut rinnal.
|
|
|
80 |
Leinalaulu mul peaks lehvima? -
|
|
|
81 |
Jah! ma usun, minu haud jääb kuivaks
|
|
|
82 |
Pisarpiisku ei joo tema pind.
|
|
|
83 |
Leinalauludest jääb tema leseks
|
|
|
84 |
Käi ta najal ükski rõhut rind.
|
|
|
85 |
Tule tuuleõhk siis õhtuvilul
|
|
|
86 |
Pillu piisku pilvist minu hauale
|
|
|
87 |
Kasta lille et nad õitsval ilul
|
|
|
88 |
Ehitavad endid lehtele.
|
|
|
89 |
Ööpik lind oh kase ladvast hüüa
|
|
|
90 |
Uneviisiks mulle õhtulaul.
|
|
|
91 |
Lahket lugu võta vaikselt lüüa
|
|
|
92 |
Iga aasta õitsval õiekuul!
|
|
|
| |
|