| |
Kosja- ja pulmakombed.
|
|
| |
Pulmad ja kosjakäigud algavad "maakuulamisega", s.t vaadatakse järgi, kus on mehelemineja tüdruk. Saanud seda teada, sõidab poisi isa või ema ja kaks kõige lähemat sugulast tüdruku poole kosja. Poiss jääb koju. Kõigepäält seletatakse tüdruku vanematele ära, milles asi seisab ja pannakse viin lauale. Võeti kosjad vastu, pani tüdruk kindad klaasi kõrvale, joodi viin ära ja panti tähtpäev, millal kositava vanemad tulevad "kotto kaema". Selle järele sõideti koju. Umbes nädal pärast kosimist, sõitsid pruudi vanemad ja paar lähemat sugulast peigmehe poole "kotto kaema". Meeldis neile kodu, siis andis peigmees pruudi vanemaile siidirätiku edasi andmiseks pruudile. Vastasel korral aga maksti viinaraha kinni, mis kosjas joodi ja asjal oli lõpp. Mõne aja pärast sõitis peigmees lähemate sugulastega pruudi poole "otsa pandma" (vastab kihlustele). Pruut annab peigmehe õdedele ja vendadele särke, teistele kindaid ja sokke. Peigmehe vanemaile aga ülekahe üks tekk. Pääle "otsa pandmise" ei või pulmi enam katkestada. |
|
| |
|
|
| |
pag. 86253 Enne pulmi, nädala sees, käiakse kiriku juures laulatamas. Pruut sõidab omast ja peigmees omast kodust kiriku juurde. Mõlematel on ainult ristivanemad kaasas. Jõudis pruut hiljem kiriku juurde, kui peigmees, pidi ta peigmehele enne teretust kummarduse tegema ja ka vöö andma. Enne laulatust katsus pruut peigmehe varbale seista. Põhjus: et peigmees jääks truuks. Laulatustalitus on harilik õigeusu kombe järele. Lõpuks peavad nad ka suud üksteisele andma. |
|
| |
|
|
| |
Pulmapäeval sõitis peigmees oma sugulastega pruudi poole. Enne sisse astumist koputab "saja-vanemb" ukse piitade vahel kolm risti nuiaga ja küsib siis luba sisseastumiseks. Saades selle, tulevad kõik tuppa ja asuvad peigmehega alates kõik lauda. Peigmehele on pandud laua taha istumiseks padi. Esimene kord katsub peigmees astuda, kuid tõuseb püsti öeldes: "Küll om hallus". Siis antakse talle viina ja uuesti istudes ütleb: "Nüüd om pehme istu." Laua juures ei söö, ega räägi peigmees sugugi, ainult mustad kindad on käes. Laua ümber aga laulavad kolm paari "kaasitajaid". |
|
| |
|
|
| |
Näit.: |
|
| |
|
|
|
|
10 |
"Vell´o om eks esändasta
|
|
| |
pag. 86255
|
|
|
|
12 |
Ja kroono kuningaks
|
|
|
|
13 |
Kaasike, kaasike.
|
|
|
|
14 |
Kohe mii eks pane Vello vildi
|
|
|
|
15 |
Imekana kaleva
|
|
|
|
16 |
Kaasikene, kasike."
|
|
| |
jne. |
|
| |
|
|
| |
"Saja-vanem" aga seob paari teise tüdrukuga pulmalistele vööd üle õla. Söömise lõpetamisel hakatakse "kargama". Vahepääl ehtisid "mõrsjat" neli "podruskit". Uuesti sööma minnes läheb peigmees "mõrsjat" kinni võtma, "podruskid" aga ei lase. Saab peigmees pruudi kätte, asuvad nad lauda ja nende eeskujul asuvad ka teised sööma. Pruutpaar aga ei söö. "Mõrsja" istub kurva näoga. "Podruskid" aga küünitavad üle laua linikut, mida peigmees katsub kinni võtta. Saab selle kätte, annab pruudile. Ka "kaasitajad" laulavad. |
|
| |
|
|
|
|
21 |
"Vello om iks tarka jako,"
|
|
|
|
22 |
Keriku tekii
|
|
|
|
23 |
Ja alevi alostaja
|
|
|
|
24 |
Mõ eks kitä ka umma sõsart
|
|
|
|
25 |
Ilosa liniku liigutaja
|
|
|
|
26 |
Laja kanga kudaja."
|
|
| |
pag. 86257 Enne lahkumist kodutalust lõikab tütre isa leivapätsi pooleks tütre pää kohal, millest ühe poole annab tütrele ja teise jätab koju. Sõidetakse suure laulu ja pillikäraga peigmehe koju. Pruudi sugulased jäävad aga veel pruudi koju. Peigmehe koju jõudes paneb pruut hobuse pääle paari kindaid, kuna peigmehe isa laotab teki maha ja annab pruudile suud, teda vastu võttes. Lauljad laulavad umbes nii: |
|
| |
|
|
|
|
29 |
"Imäkene, helläkene,
|
|
|
|
30 |
Mammakene, mar´akene
|
|
|
|
31 |
Tule eks vasto võttemaie,
|
|
|
|
32 |
Tule eks usse, moropääle
|
|
|
|
33 |
Tule välla värehtile.
|
|
|
|
34 |
Nii eks kae kaali ala,
|
|
|
|
35 |
Linast rõivast liiguta
|
|
|
|
36 |
Sulle eks tõi meeliku minia,
|
|
|
|
37 |
Tõi käpe käskijäta"
|
|
| |
Tuppa tulles paneb peigmehe ema miniale liniku pähe. Ka lauljad laulavad kaasa: |
|
| |
|
|
|
|
40 |
"Lää mii umma otsimahe,
|
|
|
|
41 |
Kapu perrä kaemahe,
|
|
| |
pag. 86259
|
|
|
|
43 |
Hõimurahvas hõbõne,
|
|
|
|
44 |
Suus om umatse,
|
|
|
|
45 |
Ärh mii otsku umma näijo,
|
|
|
|
46 |
Kaegu eih kabokest.
|
|
|
|
47 |
Naksi mii kodost tulema,
|
|
|
|
48 |
Vellilt välla veerimäie
|
|
|
|
49 |
Ärh mii eks tulli tüki tiid,
|
|
|
|
50 |
Saije eks näijo jälgi pääle
|
|
|
|
51 |
Jõudse näijo samme pääle
|
|
|
|
52 |
Samme järgi jälgi pite,
|
|
|
|
53 |
Samme mano samme pite
|
|
|
|
54 |
Soost om viga veidökene
|
|
|
|
55 |
Pidä kinni piskokene
|
|
|
|
56 |
Näijo eks ole eih umin rõivin
|
|
|
|
57 |
Kägo ummin kängitsin
|
|
|
|
58 |
Näijol om eks särd linik
|
|
|
|
59 |
Om pant pabajalle
|
|
|
|
60 |
Nüüd ei tunne mina näijot,
|
|
|
|
61 |
Kallist umma kabekest,
|
|
|
|
62 |
Naka eks kosse kosime
|
|
|
|
63 |
Naka linikut libistama
|
|
|
|
64 |
Kae ette imäkene
|
|
| |
pag. 86261
|
|
|
|
66 |
Maja ette mammakene,
|
|
|
|
67 |
Sädku eks kosse kõverale
|
|
|
|
68 |
Palmikut pahaliste.
|
|
|
|
69 |
Nakas nühkmä nööri alt
|
|
|
|
70 |
Pane eks tano tasatsele
|
|
|
|
71 |
Pane linik liki pääd.
|
|
|
|
72 |
Vell´okõnõ, noorekõne,
|
|
|
|
73 |
Kodokana kullakõne,
|
|
|
|
74 |
Hot´ ta eks nühk nööri alt,
|
|
|
|
75 |
Kupla aja kosa kotusele,
|
|
|
|
76 |
Naagu eks eih vandma vanno kässi,
|
|
|
|
77 |
Vanno sõrmi sõimama
|
|
|
|
78 |
Imä õks om vanast elänü
|
|
|
|
79 |
Umma tööd oränu.
|
|
|
|
80 |
Inämb ei mõista kosse kohenda
|
|
|
|
81 |
Vellenaane, noorekõne,
|
|
|
|
82 |
Esi eks nakad elämähe
|
|
|
|
83 |
Esi eks kosse kohendama
|
|
|
|
84 |
Linikut libistama."
|
|
| |
Pääle liniku säädmist hakatakse sööma. Noorpaarile antakse üks lusikas üle kahe, söö- mise lõpetamisel hakatakse "hobust rautama", mis seisab selles, et keegi noorhärra teeb enese sepaks, paneb põlle ette ja võtab vasara kätte. Rautab siis "näijode" jalgu, et nad saaksid hästi tantsida. Õhtul hilja minnakse magama. Noorpaar läheb aita, kust neid hommikul pannide ja plekkinstrumentide kära saatel üles äratatakse. Siis sõidab pruudikodust ka vakk uude koju. Vakalised laulavad: |
|
| |
|
|
|
|
87 |
"Kohes mii aja näijo kasti,
|
|
|
|
88 |
Kohes keerä näijo kirstu,
|
|
|
|
89 |
Kas eks nõsda nõgesile
|
|
|
|
90 |
Vai aia aid viirde
|
|
|
|
91 |
Vai lasta sisse seenitsele,
|
|
|
|
92 |
Vai aita, mäele, morole.
|
|
|
|
93 |
Taha eih nõsta nõgõsile,
|
|
|
|
94 |
Ei taha aia aid viirde.
|
|
|
|
95 |
Näiol om eks seen siidirõiva
|
|
|
|
96 |
Kaase all kalõva.
|
|
|
|
97 |
Nelält kõrralt niidirõivast,
|
|
|
|
98 |
Viiest kõrrast villast rõivast.
|
|
|
|
99 |
Kastin õks sada sangatsed,
|
|
|
|
100 |
Tõnõ sada sangemata.
|
|
| |
pag. 86265
|
|
|
|
102 |
Kirst om täus kirevit,
|
|
|
|
103 |
Ja annivakka valgit."
|
|
| |
Vakka sisse tõstes öeldakse, et on raske, ehk ei mahu sisse. Siis antakse tõstjatele viina, ja kast muutub kergeks. |
|
| |
|
|
|
| |
*1 Arusaamatult kirjutatud
|