| |
Kosja- ja pulmakombeid.
|
|
| |
Kui vanasti eesti noormehele meeldis eesti taluneiu, siis sündis kogu abieluettepanek teatud viiside ja kommete järgi. |
|
| |
|
|
| |
Kosja sõideti ikka kolmekesi: peigmees, isamees ja keelemees, kelle ülesandeks oligi asjade lahendamine. Alguses ei saadud jutule, noorik oli ahju taha pugenud peitu, kust siis teda pidi otsitama välja ja peiu juurde toodama. Kord aga üks noormees, keda isa sundinud vägisi kosima üht rikast, aga vana peretütart, pole teinud otsimisest väljagi, vaid mänginud eestoas kaarte. Tahetud peig küll saata nooriku juurde, aga see öelnud vaid: "Ega ma seda naist tahagi, vaid 400 rubla!" Siis olnud tüli palju, päev juba üles tõusnud, aga peig polnud veel nooriku juurde läinud. Keelemehel õnnestunud viimaks siiski saavutada kokkulepet ja noorik pandud vägisi tanu alla. Kuid nädala möödudes tulnud noorik nuttes koju, võtnud tanu peast, visanud nurka ja öelnud: "Seda sa saatsid mind otsima sinna!" |
|
| |
|
|
| |
Kuid kõik kosjad ei arenenud selliselt. Enamikus olid peiut-pruuti juba enne leppinud kokku ja kosjas käidi vaid kombe pärast. Kui kosjaviinad joodud, siis määratud pulmapäev kindlaks. |
|
| |
|
|
| |
Pulmapäeval mindi kirikusse laulatusele. Sinna sõitsid pruut ja peigmees eraldi sõidukeis, kuid tagasi üheskoos ja pruudi koju. Pruudikodust sõitis peigmees kohe oma pulmalistega oma koju, kus siis ka pulmapidu peeti. See kõik sündis pühapäeval. Siis esmaspäeval sõitis peiu pulm pikas rongis pruudi juurde, seal aga oli pruut ennem juba ära peidetud. Et pruuti leida, seks oli peigmees palunud vanu naisi otsijaks. Peiupulmalised tahtsid pruudipulmalisilt varastada midagi, kas söögipoolist või muud, seda aga pidid takistama pruudipulmalised, kes valvasid selle järele. Vahepääl oli keegi juhatanud nooriku kätte, kes siis viidi peiu poole. Teisel päeval sõitsid siis ka pruudipulmalised peiu poole kirjatud kirstuga. Pruudipulmalisile pandi need söögid ette, mis olid varastatud pruudi kodust. Neid aga ei tohtinud süüa, kuna olid välja pandud vahid, kes pärast neilt, kes sõid, trahvi nõudsid. |
|
| |
|
|
| |
Suureks sündmuseks kujunes veel pruudi tanutamine. Toodi tuppa suur taldrek. Öeldi, et pruudil olevat auk põlles ja seda oleks vaja paigata. Laua ääres istus kirjutaja, kes kirjutas ülesse, palju keegi andis. Noorikul pidi olema kirstus "pühade saia" - kas rosinatega või teine parem sai, mida võis külaleivaks jagada. |
|
| |
|
|
| |
Pulmade aegu pidi viima kõrvane naine peoga soola saunakeresile, et siis noorpaaril palju õnne oleks. Ka anti loomadele laudas ja tallis leiba ning paremaid palu. |
|
| |
|
|
| |
Tähtsamaks momendiks oli pulmapeol veel nii nimetatud "pruudipärja" punumine, kus koos lauldi: |
|
| |
|
|
|
|
16 |
Me pruudipärga punume
|
|
|
|
17 |
Siin kaunil' roosilillel'.
|
|
|
|
18 |
Ja tantsule sind saadame
|
|
|
|
19 |
Nüüd kenal pulmapillil.
|
|
|
|
20 |
Mu aias kasvab kauniste
|
|
|
|
21 |
Küll mirta igasugu
|
|
|
|
22 |
Kus viibib armas peiuke
|
|
|
|
23 |
Kas neist ei peeta lugu?
|
|
|
|
24 |
Ilus, haljas, ilus, haljas pruudikrants!
|
|
| |
pag. 85228
|
|
|
|
26 |
Sai seitse aastat mööda läin'd,
|
|
|
|
27 |
Siis tuli peigmees koju
|
|
|
|
28 |
Ja et ta pulmad, kaasa tõi,
|
|
|
|
29 |
Meil pärga pärib neiu.
|
|
|
|
30 |
Ilus, haljas, ilus, haljas pruudikrants!
|
|
| |
Seda lauldes, visati pärg ära, enamasti peigmehe õele, kui seda ei olnud, siis naissugulasele. Peigmehe müts visati neiu vennale või meessugulasele, kusjuures lauldi: |
|
| |
|
|
|
|
33 |
Mis ühe noore peiule
|
|
|
|
34 |
Küll armsam veel võib olla
|
|
|
|
35 |
Kui ilus, kena pruudike,
|
|
|
|
36 |
Eks siis või pulmi teha
|
|
|
|
37 |
Ilus, armas, ilus, armas on mu pruut!
|
|
|
|
38 |
Küll mitmesaja hulga seest
|
|
|
|
39 |
Küll silm mu oma leiab
|
|
|
|
40 |
Ja ütlemata armuga
|
|
|
|
41 |
Ta poole üksnes hoiab.
|
|
|
|
42 |
Ilus, armas, ilus, armas on mu pruut!
|
|
| |
pag. 85229
|
|
|
|
44 |
Küll elavate tähtega
|
|
|
|
45 |
Ta nime kirjutatud.
|
|
|
|
46 |
Mu südames sääl kustmata
|
|
|
|
47 |
Sääl surmani saab hoitud.
|
|
|
|
48 |
Ilus, armas, ilus, armas, on mu pruut!
|
|
| |
Need, kellele visati see pruudipärg ja peiu müts, pidid olema pulma pruutpaariks ja arvati, et neist saab varsti paar. |
|
| |
|
|
|
| |
|