| |
Rannarahva kombeid.
|
|
| |
Laevade ehitus. |
|
| |
|
|
| |
1. Laevade ehituseks tarvisminev okaspuu saeti vanas kuus, lehtpuu noore kuu "silmas" (algusel) (J.) |
|
| |
|
|
| |
2. Laeva puud lasti alati vastu põhja maha (S.) |
|
| |
|
|
| |
3. Tuleoksaga puid ei kasutatud laeva ehitamiseks, sest siis võib välk kergesti sisse lüüa. (S.) |
|
| |
|
|
| |
4. Kui kiil paigal, tehakse kiilu liitu. (J.) |
|
| |
|
|
| |
5. Raha pannakse esimese täävi ja masti tapi alla, harilikult esimese masti tapi alla, selleks et laeval oleks hää õnn. (P.) |
|
| |
|
|
| |
6. Viljateri pandi laeva täävi sisse, selleks et paremini vett lõikaks. (S.) |
|
| |
|
|
| |
7. Kui kaared üleval, siis jälle jooming (vahel ka siis, kai esimesed kaared üles pandi). (J.) Kui kõik plangud ümber, siis "luteri liit" (viimane plank nimetati luteri planguks). (J.) Häädemeestel. |
|
| |
|
|
| |
8. Kui kõik plangud ümber tehti, "naha liit". (M). |
|
| |
|
|
| |
9. Masti alumine osa tehakse üheksast puust (3x3) Kolm on püha arv. (S.) |
|
| |
|
|
| |
10. Kui tuli üks härrasmees tööd vaatama, mitte keegi laeva peremeestest, siis lasti ta vabalt laevale ronida, aga tagasipääsutee ette tõmmati nöör. Laeva vaataja pidi siis raha andma, et laevalt pääseda; seega korjati raha laupäevaseks joominguks. (J.) Kabli. |
|
| |
|
|
| |
11. Kui peremees vähe viina ostis, siis mehed varastasid täävi tapi auku pandud raha ja ostsid selle eest kõrtsis viina. (J.) |
|
| |
|
|
| |
12. Kui peremees laeva ehitusel meestele viinaraha ei tahtnud anda, siis kirjutas ta vastava summa laastule, mille eest mehed kõrtsis viina said. (J.) |
|
| |
|
|
| |
13. Ehituse vahel on kombeks meestele anda iga laupäev natuke viina. (M.) |
|
| |
|
|
| |
14. Laeva ei hakatud kanagi sisse ajama reedel. (J.) Laeva sisselükkamisel laeva peremees lõi konjaki või mõne muu kalli viinapudeliga vastu laeva esimest täävi. |
|
| |
|
|
| |
Kui laeva peremehel viina ostmiseks raha ei olnud, siis harilikult luges sõnu. (J.) |
|
| |
|
|
| |
15. Suure laeva sisseajamisel on alati viina, isegi vaadid päeva kohta. Kablis (J.) |
|
| |
|
|
| |
16. Kui mast peal ja täiesti valmis tageldatud, siis suurem jooming. |
|
| |
|
|
| |
Meresõit. |
|
| |
|
|
| |
1. Merele mindi igal ajal, isegi pühapäeval, aga mitte kunagi reedel. (J.) |
|
| |
|
|
| |
2. Paremaks mereleminemise päevaks oli laupäev. (P.) Õhtul välja ei mindud. (F.) |
|
| |
|
|
| |
3. Ankru hiivamise juures lauldakse: |
|
| |
|
|
|
|
46 |
Alle Mann hieve!
|
|
|
|
47 |
In der Schweiz in Tirol,
|
|
|
|
48 |
Sind grosse Berge
|
|
|
|
49 |
Hivei! hivei! hivei! (F.)
|
|
| |
Ankur tuleb otse põhjast püsti opten tal, siis lauldakse: |
|
| |
|
|
|
|
52 |
Sollte meine Mutter wissen,
|
|
|
|
53 |
Wie es mir ins Fremde geht,
|
|
|
|
54 |
Schuhe und Strümpfe sind zerrissen,
|
|
|
|
55 |
durch den Hosen bläst der Wind
|
|
|
|
56 |
Hivei! hiveil hivei! (F.)
|
|
| |
4. Kepsliga kai ääre hiivamisel lauldi: |
|
| |
|
|
|
|
59 |
Koch mach Feuer auf!
|
|
|
|
60 |
Lass der Kaffee im Kessel kochen!
|
|
| |
Purjede tõstmisel tarvitati joru: |
|
| |
|
|
|
|
63 |
Hieb hob! Hieb hob! (F.)
|
|
| |
pag. 84682 5. Enne sõidu algust, s.o enne kursi võtmist kapten komandeerib laeva suuruse järele joner shot, (kahemastiline) bisaan shot (kolmemastiline). Kui kapten nii komandeerib, siis vanemad mehed teavad, et kapten kutsub viinale laeva ahtrisse. Napside arv oleneb kapteni heldusest; kui kapten oli heas tujus sai 2-3 napsi, kui halvas, siis ainult ühe napsi. Seda tehti igakord enne väljasõitu. (F.) |
|
| |
|
|
| |
6. Kopenhaageni juures Kulleni (Kulli ema) maanina juures henseldakse noori madruseid, s.o määritakse tahmaga nende näod mustaks. Selle eest pidid noored mehed sadamasse jõudes viina ostma. (P.) |
|
| |
|
|
| |
Merel lauldavaid laule: |
|
| |
|
|
| |
pag. 84683
|
|
|
|
71 |
Kui õhtul koiku sisse lähen,
|
|
|
|
72 |
Ja kohe magada ma tahan,
|
|
|
|
73 |
Siis laev ja laine liigutavad,
|
|
|
|
74 |
Kui last siis mind sääl kiigutavad.
|
|
|
|
75 |
Kui tuul on hea ja ilm on ilus,
|
|
|
|
76 |
On armsam veel kui puude vilus,
|
|
|
|
77 |
Seal noore neiu kõrval kõndi.
|
|
|
|
78 |
Ja maasikaid ja marju süüa.
|
|
|
|
79 |
Kui tõusvad mustad pilved taevas,
|
|
|
|
80 |
on meremehe süda vaevas,
|
|
|
|
81 |
ta vaatab kas kõik fallid klaarid,
|
|
|
|
82 |
Ja sirgu tõmmatud kõik nöörid,
|
|
|
|
83 |
Kui tõuseb merest torm ja maru
|
|
| |
pag. 84684
|
|
|
|
85 |
Ja meri mürab nii kai karu,
|
|
|
|
86 |
Siis tähel pandaks kurss ja kompass
|
|
|
|
87 |
Ja vesi seisab pupmas.
|
|
|
|
88 |
Kui võõras linnas kokku saavad,
|
|
|
|
89 |
Kaks sõpra, siis nad rõõmustavad
|
|
|
|
90 |
Ja omast reisist jutustavad
|
|
|
|
91 |
Ja viimaks klaasid kokku löövad. (P.)
|
|
| |
Kihnlaste juures tarvitatav laul: |
|
| |
|
|
|
|
94 |
Kui näen aga meres sulavett,
|
|
|
|
95 |
Ja räägin armukesel tõtt,
|
|
|
|
96 |
Et minu nõu oli ära minna
|
|
|
|
97 |
Riiga või Hispaani linna
|
|
|
|
98 |
Sest oli minna igaühel,
|
|
|
|
99 |
Aga kurb oli naesemehel. (S.)
|
|
| |
Laeva kodusadamasse tulekul, kui naised jahtusid vastas olema, siis harilikult laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
102 |
Mein Mann ist Schiffskapitän
|
|
|
|
103 |
Fährt auf hohem See
|
|
|
|
104 |
Kommt zurück
|
|
|
|
105 |
So holt er mir Kaffee. (F)
|
|
|
| |
|