| |
Järgmisel pühapäeval pärast kosja võtab pruut omale kaks tüdrukut kaasa, ehtides end lintidega hakkavad nad pulma kutsuma. Ka on moeks enne pulmi kerjata, kus ta laulab koos teistega. Juhtub aga, et mõni raha ei anna, siis sõimavad ja neavad nad teda. Enne pulmi käib ka pruut oma tulevast kodu vaatamas, viies äiale kingitusi. Pruuti ühes teiste ehitud tüdrukukestega kutsutakse patuški ehk budruski. Pulma- päeval sõidab peig oma hõimuga pruudi poole. Enne sõidab käskjalg, kes teatab, et karavaan sõidab ja soovib siia öömajja. Pruudi hõimlased saavad muidugi aru ja hakkavad töötama, katsutakse välja teha nagu oleks nendel harilik tööpäev. Kui jõuab peig kohale, siis teda sisse ei lasta vaid nõutakse passi ettenäitamist. Peigmees muidugi seda ei taha teha ja nii vaidlevad nad tükk aega, kuni peig näitab passi s.o. viinapudeli, mida nõuti. Nüüd lastakse kõik sisse ja algab vastastikune sõimamine. Viimaks tahab peig ka tuppa sisse minna, kuid enne peab ta viina andma. Pruudi hõim pole viinaga rahul ja nüüd tuleb ka pruut nähtavale, kes peab peigu suudlema ja nüüd maitseb viin magusana. Kui peiu ja ta hõimlased sisse tulevad, lööb keegi peiu onu ehk keegi teine meesterahvas parsile riputatud savipoti alla, kuhu sisse oli pandud vanu lusikaid jm. Savipott lüüakse sellepärast maha, see tähendab kõige vana viha lõpetamist. Kai hakatakse sööma, siis söövad peig ja pruut ühest taldrikust ja ühe lusikaga. Pääle sööki lõikab pereisa leivapätsi kaheks, pruudi pää kohal, siis üks pool jääb koju, kuna teine antakse peiule. See tähendab, et nende vahel on ühistöö alanud. Teisel päeval sõidab pruut oma hõimuga peiu poole vakka viima, siis viiakse ka kingitusi äiapapale. Hobused ehitakse enne uhkesti ära, kui hõim pruudi kodunt sõitma hakkab, peiu poole jõudes nurisevad peiuhõimlased, et miks vakk nii kerge on. Neiul lastakse värava taga oodata, alles siis saab ta sisse. Nüüd kingib pruut peiu emale, kleidi, voodilina, särgi, käterätiku kuna isale annab teki, sukad jne. Nüüd katsuvad pruudi hõimlased midagi salaja varastada: lusikaid, nuge jne. et elu hästi edasi läheks. Lõpuks kui on juba söödud ja tantsitud võtab pruut oma pääst pärja ja asetab ta kellegi teise noore neiu pähe, selleks, et ta järele peab ka tema ruttu mehele saama. Viimaks lahkuvad pruudi hõimlased ja pruut laulab uue koduemale ja -isale vastuvõtulaulu: |
|