E 80751/62 (2)

e000807510002
Setumaa
Holvandus, P.
1932

Metadata

COL: P. Holvandus, Petseri ühisgümn. õpil.
ID: E 80751/62 (2)
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Setumaa
TMP: 1932

Pulmakombeid.
Kui peigmees oma sugulastega pruudi poole sõidab, tulevad neile pruudi sugulased vastu. Need on endid kõigiti moonu- tanud. Mehed on naisterõivastes ja naised meesterõivastes. Kõik on hobuste seljas. Hobused on kirjude vaipade, lillede ja lintidega ehitad. Mõned on aga vankritega, ja sääl pääl kedratakse, tehakse pastlaid ja muid töid. Nad kõik on tee peal ja ei lase peigmehe sugulasi enne edasi, kui need neile viina aimavad. Siis sõidavad kõik koos pruudi poole. Pruudi hoovil võtavad naised neid lauluga vastu:
     4  Tulgui siiä sisse torrõ,
     5  Käängui siiä sisse kärre;
     6  Ega mii tunnõi torõhit,
     7  Käänäi pääd kärehile!
Sellele laulavad peigmehe sugulased vastu:
     10  Ütli kodo korgõ ollõv,
     11  Elämine illos ollõv.
     12  Olõi siin kodo korgõ,
     13  Olõi elämine illos.
     14  Talomehe tarõkõnõ,
     15  Maamehe majakõnõ.
     16  Mii kodo pallo korgõmp,
pag. 80753
     18  Mii elo ilosamp.
     19  Kui tii hummõn sinnä tulõt,
     20  Tulgõ mehe, toogõ naase,
     21  Tulgõ naase, võtkõ latsõ.
     22  Küll tii mahud mii maia
     23  Kaod mii katusihe.
     24  Jätkui rätti räbästikku,
     25  Kübärät kivestikku.
     26  Sedä mõtlõi mii meelekõnõ,
     27  Pääsei mii pääkõnõ.
     28  Vello kosä tõi iks soho kodo,
     29  Viina neile velile.
     30  Siin iks petti pehme leevä,
     31  Hapnõ taari harõtõlli.
     32  Ega iks petäs pehme leevä
     33  Hapnõ taari harõtas.
     34  Sedä teie padä pöörä,
     35  Arsti soola aviti.
pag. 80754
     37  Mii vellol ol´l sada saldijat,
     38  Tuhat tulõjat.
Kui laul lõpeb, tulevad pulmalised tuppa. Ees tuleb pulmaisa, ehk truuskä. Sellel on kirjude rõivaste sisse mässitud kepp käes. Sellega heidab ta kolm korda uksele risti, iga kord puudutab ta üht uksepiita. Enne lööb üles, siis alla, siis vasakule, siis paremale, ja nii mitu korda. Truuskä taga tuleb peigmees, see on oma ristiisade vahel. Toas laulavad peigmehe sugulased edasi.
     41  Vel´lonaane noorõkõnõ
     42  Kui sa hummõn sinnä tulõd.
     43  Ega siis tõlva üteh võtkui
     44  Kuuti üteh koristagui.
     45  Tõlv iks tõra toosõ,
     46  Kuut kärä toosõ.
     47  Meil iks hillä eleti,
     48  Tassa taheti.
Pruudi sugulased laulavad vastu:
     51  Sedä kolka kõnõli,
pag. 80755
     53  Veeri veerätelli.
     54  Neio saa iks siuga sisse,
     55  Vasklastõ vahelõ.
     56  Sedä mii iks tiidä sai
     57  Üle kolga kuulda sai.
     58  Tahtsõ iks sedä viina vette viiä,
     59  Olt oia uputa.
     60  Vastamiilt om iks minemine,
     61  Vastakiiltä kiirmine.
     62  Sedä võid tii esi tiidä,
     63  Määne mäkke minemine,
     64  Määne kinko kiirmine.
     65  Sääne iks vasta miilt minemine,
     66  Vasta kiilt kiirmine.
     67  Meil neio noorõkõnõ
     68  Kabo karüsõkõnõ.
     69  Teil iks vello vilõhõnu,
     70  Kosilane kulõhõnu.
pag. 80756
     72  Havvatäus om habõnit,
     73  Koobatäus om kuupit.
Vastu laulavad peigmehe sugulased:
     76  Teil iks neio noorokõnõ,
     77  Kabo karüsõkõnõ,
     78  Pangõ hällu hällütäge,
     79  Teega sisse teegatagõ.
     80  Häpes lät man hällüteh
     81  Tihkõs lät man teegatõh.
     82  Pää jääs üle pähütsi,
     83  Jala üle jalutsi.
     84  Pääväs om pal´lo päivi nännu
     85  Suvik mitu suvvõ kottoh olnu.
     86  Vel´lo pand päitse päähä Pääväselle
     87  Suitsõ suuhõ Suvikõllõ.
     88  Kiäki võtas tii neiot,
     89  Kosis tii kullat!
Nõnda vastastikku sõimates lähevad nad isegi kaklema ja klopivad nõnda, et pääd verised. Kui küllalt kakeldud, siis lepivad ära ja pruut laulab:
     92  Kui ma olli laulatamata
     93  Parts paari pandmata.
     94  Siis kiäki must es kõnõlõ
     95  Kiäki es kuratõ.
     96  Kui ma lats sai laulatõt,
     97  Parts paari pant.
     98  Siis kolgakõnõ kõigildõ kõnõli
     99  Veerekene kõigildõ veeräteli.
     100  Neioks saaks ma nädälät olla
     101  Kullakõnõ kolmõ päivä.
     102  Meelel tahtsõ merde minnä,
     103  Süämel süvvä vette.
     104  Aga võtai meri meelelist
     105  Süvä vesi süämelist,
     106  Sedä ikõ ma esä pääle
     107  Nuudsi noorõ vele pääle
pag. 80758
     109  Mändse nää kotusõ mullõ korsi,
     110  Mändse asõmõ arvsi.
     111  Kui ma saa sinnä saanus,
     112  Võõras sinnä võõtus.
     113  Kodo tulõ ma kullakõnõ,
     114  Umma maia maräkõnõ.
     115  Kui saa ikuline elämine,
     116  Kalg kasumine.
     117  Siis luu kodo kurva
     118  Paja pääle paha.
     119  Kui saa illos elämine
     120  Kallis kasumine,
     121  Siis ma kosti kodo tuu
     122  Piiraku perrehe!
Nüüd laulavad naised laua taga:
     125  kaske, kanke,
     126  Vellokõnõ noorõkõnõ, kaske, kanke
pag. 80759
     128  Mii vello noorõkõnõ,
     129  Noorõkõnõ nõrgakõnõ. kaske, kanke!
Neile antakse selle eest raha, mis nad harilikult maha joovad. Õhtul saadetakse pruuti kodust välja mehe poole lauluga, mis küll lõbus on, ehkki kõikidel nutt varaks.
     132  Mineno, mineno, murõhtai,
     133  Kaaluno, kaaluno, kahetsei!
Niiviisi lahkub pruut omast kodust. Teisel päeval tuleb pruudi kraam kõikide sugulastega peigmehe poole. Neile minnakse teele vastu ja tehakse samasuguseid vigureid, nagu pruudi sugulased neile tegid.
Peigmehe pool minnakse karja-, põllu-, ja heinamaid vaatama. Selleks võetakse ühed vankrid, kuhu pruudi ema ühes peigmehe emaga istuvad. Pruudi emal on viinapudel ja saiapäts käes, aga peigmehe emal on must pang ehk kipp käes. Rattaid veavad kaks või kolm naist, kaelkellad kaelas. Vedajad naised kõik viina ja saia, mille eest nad kippi raha või vöö viskavad, aga mõni isegi "niisutab" kippi. Pärast jagavad kaks ema saadud raha ja kraami eneste vahel ära. Tagasi tulles lauldakse:
     138  Kallis om soo karämaa,
     139  Ülihüä öutsimaa.
     140  Omma siin kullatsõ kotusõ,
     141  Arvulise asõmõ.
     142  Neio sai iks hüvvä paika,
     143  Arvuliste asõmõhõ!
Kodus antakse naistele, kes kahte ema vedasid, mustast pangest viina juua. Selle pääle koguvad pruudi sugulased, muidugi naised, kuna mehed joovad ja kaklevad, endid kokku ja lähevad tasahilja sauna juurde ja pilluvad kerise laiali. Peigmehe sugulased valvavad neile järele ja ei lase seda sündida. Naised ei jää enne rahule, kui neile enesestki mõista viina antakse. Kui saunaahi lõhkumata jääb, laulavad naised tagasi tulles:
     146  Jäi meil keres laotamata
     147  Kivi vällä pillmata.
     148  Sai mii viina vii võrra,
     149  Olt oja võrra.
pag. 80761
     151  Selle jäi keres meil laotamata
     152  Kivi vällä pillmata!
Aga kui keris ära lõhutud on, laulavad naised:
     155  Käve iks käve, kolmi käve
     156  Olli iks olli, kolmi olli.
     157  Käve iks kerest laotamah,
     158  Kivve vällä pillmah.
Et aega kuidagi surnuks lüüa, hakatakse naljatama ja mängima. Tehakse kaks seppa, üks on suure kõhuga ja teine suure küüruga. Lakke pannakse nõgine kott, mis õlgi täis on, see on lõõts. Nüüd tuuakse noorpaar ette. Üks sepp tõmbab lõõtsa ja teine "rautab" noorpaari jalgu.
Nõnda võetakse kõik pulmalised läbi, mees naisega, poiss tüdrukuga. Rautamise eest annavad mehed seppadele raha ja sepad annavad neile viina. Raha juuakse pärast ühiselt maha. Naised ei seisa ka tööta, nad tahavad ka raha saada. Selleks nad käivad rõivastesse mässitud koppadega ringi ja laulavad:
     163  Korjai mii raha kottõ pääle
     164  Sai iks saabastõ pääle.
pag. 80762
     166  Veeretelle viina pääle,
     167  Oitõllõ õllõ pääle!
Nõnda leelotavad ja joovad setud kolm päeva ja lähevad siis laiali.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

ERA II 144, 308/16 (2) 90 %