e000807310000
Setumaa
Michelson, V.
1932

Metadata

COL: V. Michelson, Petseri ühisgümn. õpil.
ID: E 80731/5
INF_NIMI: U. Eimägi
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Setumaa, Meremäe v.
TMP: 1932

Kosja- ja pulmapäeva kombeid.

Kui peigmees kosja sõidab, võtab ta endaga kaasa oma ristiisa ja kellegi teise võõra mehe. Kaasa võtab ta muidugi viinad ja rätiku, mille sees on kuld või hõberahad ning annab selle pruudi emale. Pruut aga annab jällegi poisile omalt poolt kindad. Kui pruut ei peaks minema sellele poisile, siis saadab selle tüdruku ema selle poisi poolt antud rätiku tagasi ja makstakse pool kosjakuludest talle tagasi.
Enne pulmi teeb pruut enda mõrsjaks, võtab kaasa neli tüdrukut keda nimetatakse "protskideks" ehk pruutneitsideks ja sõidetakse ristiema või lähemate sugulaste poole pulme kutsuma. Vaevalt on nad selle väravate- ni jõudnud, kui hakkavad kummarduma ja laulma. Meestele laulavad isesuguseid ja naistele jällegi teissuguseid. Ristiemale laulavad nad nii:
    6  Ristämäkenõ muo aarmakõnõ,
    7  mullõ tulõ vasta värehtille,
    8  Lasõ vasta laidille,
    9  kaalast võta sa kivine kaali,
    10  sälast sälarätti.
Pruudil on siidrätik õlgadel, mille siis ristiema ära võtab ja siis tuppa lähevad. Toas on kõik lauad söökide ja jookidega kaetud. Nüüd istuvad nad pinkidele ja hakkavad jällegi kümmarduma ja laulma nii:
    13  Ristämakõnõ, muo armakõnõ,
    14  mino meeli maräkõnõ,
    15  läbi näe ikustõ silmi,
    16  alta rätti atlatsõ.
    17  Kellel olõd süükõ säädnü
    18  ja laudu laaditano.
    19  Mullõ agu olõd sa süükõ säädnü
    20  ja laudu laaditano.
pag. 80733
    22  Ristämakõnõ muo aarmakõnõ,
    23  so võid sa eski tiidä,
    24  umal võid meeltä märki.
    25  Siiä tulõs ma süükõ süümä
    26  ja juukõ juuma.
    27  Siia tulli ma süant süttütämä
    28  ja miiltä lahutama.
    29  Näio lää ma ese antulõ
    30  ja kasvataja kaetulõ,
    31  so võid sa eski tiida,
    32  umal meelelä märki.
    33  Peio olõi õks ma noori näokõnõ
    34  ja meeli maräkõnõ.
    35  Ristämäkõnõ muo aarmakõnõ,
    36  süä om mul süästõ haigõ,
    37  meeli ladvani lahki.
    38  Siiä tulli õks ma süänt süttütämä
    39  ja miiltä lahutama.
    40  Agu õks süttüs mu süämekõnõ,
    41  meelis mara meelekõnõ,
    42  kutsma nakka ma ütte katusõhõ,
    43  teiste paika pallõma.
    44  Hummõn nakkas mul saja saamahe
    45  ja vakka valmahe,
    46  et sa õks muo sajaga saa
    47  ja vakaga vala.
    48  No kullõ õks muo kutsminõ,
    49  panõ tähel pallõminõ,
    50  jäägui sa ilma iltsäks
    51  ja kado kaugus,
    52  neio uino ma sinno uutõh
    53  ja vaiu vahtih.
    54  Ristämäkõnõ muo aarmakõnõ,
    55  Jummal tiid õks üts Jumalakõnõ,
    56  matal Mariakõnõ,
    57  määndsenä mul näiol elämine
    58  ja kabol kasuminõ.
    59  Siia enäp ei tulõ ma neila rõivil,
    60  vanikpäie vaihjel.
Pulm kestab kolm päeva. Esimene päev peetakse pruudi pool, teine päev peigmehe pool, kolmandal päeval aga peavad pruudi sugulased pruudi pool ja peigmehe sugulased jällegi eraldi peigmehe pool pulmi. Seda päeva nimetatakse ka hõimupäevaks. Ka pulmapäeval pruut kummardub ja laulab. Esimesel pulmapäeval sõidab siis peigmehe pulm pruudi poole. Kui pruut kuulda saab, et peigmees juba sõi- dab, läheb ta temale väravate juurde vastu ning kummardab peigmeest. Peigmees õue jõudnud, läheb ühes ristiisaga tuppa, kusjuures ristiisal aga suur kepp käes on, millega ta enne tuppa astumist risti uksele teeb. Toas läheb peigmees üksinda lauda, kuna ristiisa omi sugulasi läheb sööma kutsuma. Esimese laua ajal pruut ei tule peigmehega sööma, vaid kummardub ja laulab laudade juures. Teise laua lõpul toob pruudi õemees, ehk kui seda ei ole, siis lähem sugulane pruudi lauda. Pruudi toojaid nimetatakse truuskaks. Teisel päeval sõidetakse peigmehe poole, mida kutsutakse vakaks. Peigmehe kodus on pruut juba naine ehk noorik. Sääl pruudi sugulased laulavad peigmehe sugulastele ja need jällegi omakorda pruudi sugulastele. Õhtul sõidavad pruudi sugulased koju tagasi.