e000805700005
Setumaa
Annisti, Kalju
1932

Metadata

COL: Kalju Annisti, Petseri ühisgümn. õpil.
ID: E 80570/3 (5)
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Setumaa, Järvesuu v., Värska või Vastseliina khk., Orava v.
TMP: 1932

Juba järgmisel pühapäeval pärast kosja võtab pruut omale kaks või kolm tüdrukut kaasa, ehtides end ühtlasi lintidega hakkavad nad pulma kutsuma. Ka on moeks pruudil enne pulmi kerjata kus ta laulab koos teistega. Juhtub aga, et mõni raha ei anna, siis sõimavad ja neavad nad teda hirmsasti.
Enne pulmi käib ka pruut oma tulevast kodu vaatamas, kus ta viib jälle kingitusi äiale. Pruuti ühes teiste ehitud tüdrukutega kutsutakse potuški ehk budruski.
Kui jõuab kätte pulmapäev siis sõidab peig oma hõimuga pruudi poole. Esiteks sõidab käskjalg, kes teadustab, et üks karavaan soovib siia öömajja. Pruudi hõimlased saavad muidugi aru ja hakkavad töötama, mõned pesevad pesu, teised rautavad hobust jne. katsutakse välja teha nagu oleks nendel harilik tööpäev. Nüüd jõuab ka peig kohale ja nad tahavad sisse tulla. Kodune rahvas aga nõuab passi ettenäitamist. Peigmees seda muidugi ei taha teha ja nii vaidlevad nad tükk aega, kuni peig ikkagi peab näitama passi s.o. viinapudelit, mida nõutigi passina. Nüüd lastakse peig ühes ta hõimlastega sisse ja algab vastastikune sõimamine. Pruudi hõimlased sõimavad peigu petjaks, naistekütiks, laisklejaks, kes ei viitsi argipäeval tööd teha jne. Peiu hõim aga sõimab pruuti kurdiks, pimedaks, vigaseks jne. Viimaks tahab peig ka tuppa sisse minna, kuid enne peab ta viina andma. Pruudi hõimlased ei ole viinaga rahul ja nüüd tuleb ka pruut nähtavale, kes peab peigu suudlema, ja alles nüüd maitseb viin magusana. Kui peiu ja ta hõimlased sisse tulevad, lööb peiu onu ehk keegi teine meesterahvas parsile riputatud savipoti alla, kuhu sisse oli pandud vanu lusikaid ja muid majatarbeid. Savipott lüüakse selleks maha, mis tähendab kõige vana viha lõpetamist mis ehk kunagi on olnud. Viimaks hakatakse sööma, peig ja pruut söövad ühest taldrikust ja ühe lusikaga. Pärast söömist lõikab pereisa leivapätsi kaheks mõrsja pää kohal, millest üks pool koju jääb kuna teise omaga viib peig. See on tähenduseks et nende vahel on ühistöö alanud.
Järgmisel päeval sõidab pruut oma hõimuga peiu poole vakka viima, ühtlasi viies kingitusi äiapapale. Hobused ehitakse enne uhkesti ära ja sinna jõudes nurisevad peiu hõimlased, miks vakk kerge on. Ka nüüd lastak- se neiul väravate taga oodata kuni ta viimaks sisse lastakse. Nüüd kingib pruut peiu emale kleidi, voodilina, särgi, käterätiku, kuna isale annab teki, sukad jne.
Pruudi hõimlased katsuvad nüüd midagi salaja varastada: lusikaid, nuge, taldrikuid, kausse jne. selleks, et elu hästi edasi läheks. Lõpuks kui juba söödud ja tantsitud võtab pruut oma pääst pärja ja asetab ta kellelegi teisele noorele neiule pähe, täheks, et ta järele peab ka tema ruttu mehele saama. Viimaks lahkuvad pruudi hõimlased ja pruut laulab uue kodu emale ja isale vastuvõtulaulu:
    11  Imäkõnõ, hellakõnõ,
    12  mammakõnõ, manakõnõ,
    13  tulõ õks vasto võtemaie,
    14  tulõ õks ussi laskemaie.
    15  Tulõ välla värehtille,
    16  kae iks saare kirstu alla,
    17  linast rõõvast liigutillõ,
    18  süllõ tõi vastnõ minnij.
    19  nuur silmäteräkõnõ.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems