e000731780000
Setumaa
Altin, Anette
1932
Kosja ja pulma kombeid. |
||||
| Kui keegi mees läheb kosja, siis võtab ta kaasa rätiku, kes rikas, see võtab siidi-, aga kes vaene, sitsirätiku. Tüdruku pool pannakse rätik lauale ja rätiku peale pudel viina, kui nüüd tüdruk võtab pudeli alt rätiku ja paneb asemele raha, siis ta on nõus abielluma, kui ta aga ei võta, siis ta ei ole ka nõus abielluma. | ||||
| Mõnes kohas pannakse söögi ajal kosilase ette võikauss ja kosilane peab või torkima täis rahasid (need peavad olema hõberahad). On tal nii palju rahasid, et ta kogu või saab rahasid täis torkida, siis on tüdruk temaga nõus abielluma ja see on ühtlasi ka märgiks, et kosilane ei ole vaene ja ta jõuab ka oma "tulevast" toita. Ei saa ta aga võid täis torkida rahasid, siis ei saa ta ka oma naist korralikult toita ja tüdruk ei ole temaga nõus abielluma. Setumaal on kombeks, et laulatus toimub reedesel päeval. Pääle laulatust sõidab pruut oma vanemate- ja peigmees oma vanemate majja. Laupäeva õhtul tuleb peigmees pruudile järele, niipea aga kui peigmees on pärale jõudnud, "varastatakse" ta ära ja viiakse aita. Sel ajal kui peigmees aidas "vangis" on, korjab pruut andeid mehe sugulaste käest, andes ise vastu: kindaid, sukki ja vöösid. Nüüd tuuakse ka peigmees vangist ja pruut seob temale ümber vöö, selle järele algab alles pulma-pidu, mis kestab 3-4 päeva. | ||||
| Mõnes kohas jälle seotakse peigmehel enne laulatuseleminekut silmad kinni ja ta peab pruutneitsite hulgast leidma oma tulevase. Leiab ta tema, siis on, nii räägib vanarahvas, saab nende abielu õnnelik, ei leia ta aga oma pruuti, siis ei saa abielu nii õnnelik, kui nad ise seda soovivad. | ||||
| Kui mees viib oma noore abikaasa koju, siis enne minekut seob ta naisel silmad kinni ja ja ei võta enne lahti kui omas kodus. Sellega tahetakse ütelda, et naine ei pea enam teed leidma tagasi oma vanemate majja. | ||||